Obsah (8)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 176§ 5§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-19551 Tsiviilasi XX

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Lisaks selgitavad kostjad, et pankrotihaldur võib tegutseda äriühingu kaudu. Seejuures praktikas tasutakse ka halduri tasu äriühingu arveldusarvele. Seega ei ole midagi ebatavalist või lubamatut selles, kui äriühing, mille kaudu haldur tegutseb, tasub ka halduril tekkinud menetluskulud.

1. Kostjad on seisukohal, et menetluskulude põhjendatud ja vajalikku ulatust ei saa kindlaks määrata vaid menetlusdokumendi lehekülgede ja teksti ridade arvu järgi (kuigi käesoleval juhul olid ka kostjate poolt esitatud menetlusdokumendid mahukad), vaid oluline on menetlusdokumentide ja asja sisu ning vaidluse maht ja keerukus. Käesoleval juhul oli tegemist keeruka vaidlusega. Selle poolt räägib ainuüksi asjaolu, et hageja ise ei olnud võimeline õigesti kvalifitseerima enda väidetavat nõuet ja seega ka enda väidetava nõude eeldusi, mistõttu pidid kostjad tegema seda hageja eest ning seejärel hageja väidetava nõude eeldused ka ise ümber lükkama. See tõi kostjatele kaasa ka menetluskulude suurenemise. Seejuures nõustus ka Harju Maakohus enda 17.04.2015 otsuses kostjate seisukohaga, et hagejal ei olnud võimalik esitada kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet deliktiõiguse alusel, vaid hageja võimalused sätestab ammendavalt PankrS ning kohus kvalifitseeris hageja nõude ümber PankrS § 123 lg-s 4 sätestatud nõudeks nagu tegid ka kostjad enda menetlusdokumentides.
2. Samuti tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta, et käesoleval juhul oli tegemist mahuka vaidlusega. Nii hageja kui kostjad esitasid mitmeid mahukaid menetlusdokumente ja arvukalt tõendeid. Samuti peeti kohtuistung.
3. Seoses hageja vastuväitega, et kostjad esitasid käesoleva tsiviilasja menetluses seisukohti ja tõendeid, mida nad olid esitanud ka tsiviilasja nr 2-11-18059 menetluses, selgitavad kostjad, et tsiviilasja nr 2-11-18059 esemeks oli küsimus, kes on vaidlusaluste seadmete omanik. Selles ei lahendatud küsimust, kas üldse ja kui, siis millisel alusel on hagejal kahju hüvitamise nõue kostjate vastu ning milline on väidetava kahju suurus. Hageja ise soovis käesolevas menetluses sisuliselt uuesti vaielda tsiviilasjas nr 2-11-18509 vaieldud vaidlust, jättes tähelepanuta, et haldurite vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks peavad olema täidetud täiendavad PankrS-st tulenevad eeldused.
4. Kostjad ei nõustu ka hageja vastuväitega, et kostjate 07.10.2014 seisukoht kordab valdavas osas kostjate varasemaid seisukohti. Kostjate 07.10.2014 seisukoht sisaldab üksnes viiteid 18.03.2014 seisukohale ning valdavas osas sisaldab see täiendavaid vastuväiteid hageja 20.06.2014 seisukohale.
5. Põhjendatud ei ole etteheide, et nad pidasid vajalikuks esitada omal initsiatiivil 07.10.2014 seisukoht hageja 20.06.2014 seisukohale olukorras, kus hageja oli nende vastu esitanud põhjendamatu hagi. See on kostjate otsustada, kuidas enda huve ja õigusi põhjendamatu hagi eest parimal viisil kaitsta ning juhul, kui kostjad teevad enda huvide kaitsmiseks toiminguid ilma kohtu vastava nõudeta, ei muuda see neile tekkinud kulu automaatselt ebavajalikuks või põhjendamatuks.
6. Oluline on arvesse võtta, et hageja poolt kostjate vastu esitatud nõue oli märkimisväärselt suur. Algne nõude suurus oli 350 000 eurot. Menetluse jooksul küll hageja vähendas enda 3 nõuet 70 000 euroni, kuid sellega muutis hageja sisuliselt ka enda väidetava kahjunõude sisu (varasemalt oli selleks vaidlusaluste seadmete väidetav väärtus, kuid hilisemalt tsiviilasjas nr 2-11-18059 tasutud kompromissisumma), millele tuli kostjal vastata.
7. Samuti selgitavad kostjad, et 14.10.2014 peetud kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus andis kõigile menetlusosalistele repliigi esitamiseks tähtaja 11.11.
8. Kohtumääruse põhjendused
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 21. Tulenevalt

§ 176

lg-st 6 ei ole kostjad kohustatud menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, va juhul kui kohus peab seda vajalikuks. Kuna menetluskulude nimekirjas on kõik vajalikud andmed esile toodud ning teiselt menetlusosaliselt õigusabikulude väljamõistmiseks ei pea kostjad tõendama, kas nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud või kes on selle tasunud, siis ei pea kohus vajalikuks menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist.

1. Kohus nõustub kostjatega, et pankrotihaldurid võivad tegutseda äriühingu kaudu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel toodud pankrotihaldurite nimekirjast nähtub, et XXX tegutseb büroo XXXÕigusbüroo OÜ kaudu ja XXXOÜ Haldur kaudu, mistõttu ei välista see kohtu hinnangul menetluskulude hüvitamist põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib ka seda, et XXXja XXX olid kostjateks seoses oma pankrotihalduri kutsetegevusega.
2. Kostjad taotlevad õigusabikulude kindlaksmääramist võrdsetes osades ilma käibemaksuta summas kokku 7962 eurot. Avalduse kohaselt osutasid esindajad õigusabi teenust hinnaga 106,31 eurot/tund ilma käibemaksuta. Tunnitasu ei ületa keskmisi turuhindasid ja on mõistlik.
3. Hageja väide, et kostjad kasutasid samu argumente, mis tsiviilasjas 2-11-18059, on asjakohatu, kuna menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtub kohus käeolevas tsiviilasjas tehtud toimingutest ja sellele kulunud ajast ning ei võrdle seda teises menetluses koostatud menetlusdokumentides avaldatud seisukohtade ja tõenditega.
4. Hageja esitas vastuväite, et hagiavaldusele ja selle analüüsile ning vastuse koostamisel kulunud aeg ca 31 tundi on ülemäärane. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavalduse ja selle muutmisega, arvestades dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et vastuse koostamisega seotud toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus vähendab nimetatud toimingutega seotud aega 8 tunni võrra.
5. Hageja on seisukohal, et kuna 07.10.2014 menetlusdokument on koostatud kostjate enda initsiatiivil, siis on see kulu tervikuna ebavajalik. Lisaks kordavad kostjad varasemaid seisukohti ja ajakulu on üle paisutatud. Käeoleva tsiviilasja puhul oli tegemist hagimenetlusega. Hagi menetletakse

§ 5

lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, samuti määravad pooled § 4 lg 2 järgi vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kuivõrd hagimenetlus toimub poolte poolt esitatu alusel ja kostjad esitasid 4 07.10.2014 menetlusdokumendi oma huvide kaitsmiseks, leiab kohus, et kulu ei ole seetõttu ebavajalik, et kostjad esitasid menetlusdokumendi omal initsiatiivil. Kohtutoimikust ei nähtu, et kohus oleks vaidlusaluse menetlusdokumendi tagastanud või arvestamata jätnud. Kohus tutvunud hageja 20.06.2014 menetlusdokumendiga ja kostjate 07.10.2014 vastusega leiab, et vastuse koostamisega seotud toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus vähendab toimingutega seotud aega 4 tunni võrra.

1. Hageja esitas vastuväite kohtukõne teeside ja repliigi osas. 14.10.2014 kohtistungi protokollist (kd IV tl 8-11) nähtub, et kohus andis pooltele tähtaja nii kohtukõne teeside kui repliigi esitamiseks. Kostjad on repliigi ka 11.11.2014 esitanud (kd I lk 3841). Seega on kulu põhjendatud. Kuivõrd teesides võetakse kokku eelnevad seisukohad, siis need paratamatult kattuvad osaliselt eelnevates menetlusdokumentides väljendatud seisukohtadega. Arvestades, et kostjate esindajad olid teeside ja repliikide esitamise ajaks tsiviilasja materjalidega kursis, leiab kohus, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu vähendab kohus toimingutele kulunud aega 5 tunni võrra.
2. Kohus nõustub hageja esitatud vastuväitega. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Seega ei pea hageja hüvitama kostjate kulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Kohus vähendab ajakulu 1,2 tunni võrra.
3. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus toimingutele kulunud aega 18,2 (8+4+5+1,2) tunni võrra summas 1934,84 (18,2*106,31) eurot. Seega mõistab kohus hagejalt kostjate kasuks välja õigusabikulud kokku 6027,16 (7962-1934,84) euro ulatuses mõlemale võrdsetes osades summas 3013,58 eurot. 30.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

31.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5