1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). I Hageja nõue: Hagi on saabunud Viru Maakohtu Rakevere kohtumajja 19.08.2014.a. Riigilõivu tasutud 750.eurot 19.08.2014.a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I (endise ärinimega Busman OÜ) 27.07.2012.a. liisingulepingu nr 3832-12JKP, mille kohaselt hageja finantseeris kostjale I liisingueseme (sõiduki: xxxx) omandamist läbi kapitalirendilepingu. 27.02.2012.a. anti akti alusel liisinguese liisinguvõtja kasutusse ja liisinguvõtja kohustus vastavalt liisingulepingule tasuma vara kasutuse eest igakuiseid liisingumakseid. Poolte kokkuleppel tasus aastase kindlustusmakse kostja eest hageja ja tasutud kindlustusmakse lisati graafikusse ning ajatati sõlmitud kindlustusperioodiks ja intressiti. Intressimäär muutus vastavalt liisingulepingu põhitingimuste punktile 8 kaks korda aastas. Kostja liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti kostjaga II 27.02.2012.a käendusleping nr 3832-12JKP KL. Käendaja vastutuse piirmäär käenduslepingus on 23 400.- eurot. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt. Kuna kostjad tasusid peale lepingu sõlmimist graafiku järgselt üksnes esimese makse ja 10.09.2012.a. kuumakse ega kustutanud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja liisingulepingu 01.02.2013.a. üles. 17.06.2013.a. saatis kostja hagejale e-maili, milles teatas, et soovib lepingut taastada, sest tema poolt tehtud prognooside kohaselt peaks liisinguese positiivseid rahavoogusid reisijate veoga tekitama ja lepingu jätkamine oleks võimalik. Peale mõningaid täiendavaid arutelusid otsustas hageja tulla kostjatele vastu ja nõustus lepingu jätkamisega. 04.10.2013.a. sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingule lisa nr 2, milles lepiti kokku 2 liisingulepingu taastamine (punkt 2). 07.10.2013.a. koostati ka uus graafik. Lepingu taastamisel lepiti kokku, et liisinguvõtja vähendab esimese maksega 04.10.2013.a. põhiosa jääki 1 937,22 eurot. Kostjad on peale lepingu taastamist maksnud 22.10.2013.a. ainult ühe mittetäieliku makse summas 1 000.- eurot ja sedagi kahenädalase viivitusega. Rohkem kostjad makseid ei teinud. 12.12.2013.a. saatis hageja kostjale I posti teel hoiatuse liisingulepingu ülesütlemiseks, andis võla tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võla tasumata jätmine võib viia lepingu ülesütlemiseni. 12.12.2013.a. saatis hageja ka kostjale II posti teel hoiatuse liisingulepingu ülesütlemiseks. 13.12.2013.a. saatis hageja kostjatele paralleelselt ka e-maili teel hoiatuse liisingulepingu ülesütlemiseks. Kostjad hoiatusele ei reageerinud. 11.02.2014.a. ütles hageja liisingulepingu üles ja saatis kostjatele lepingu ülesütlemise avalduse postiga ja paralleelselt ka e-mailiga ja kohustas kostjaid 7 päeva jooksul võlgnevuse tasuma ning liisingueseme viivitamatult tagastama. Kostjad said ülesütlemise avalduse kätte 12.02.2014.a. Lepingu ülesütlemise päeval s.o 11.02.2014.a. oli kostjate võlgnevus liisingulepingust tulenevalt järgmine: 18 552,22 eurot põhiosa võlg; 282,89 eurot intressimaksete võlg; 529,16 eurot kaskokindlustus; 70,20 eurot liikluskindlustus; 266,65 eurot viivis; 12.- eurot võlgnevuse menetlustasu (hoiatuse saatmise eest) ja 40.- eurot võlgnevuse käsitlustasu. Kohustuste (tasuda võlg ja tagastada vara) täitmise tähtaeg saabus 19.02.2014.a. Kostjad kohustusi ei täitnud. Peale seda tegi hageja vara tagastamise ülesandeks inkassofirmale Reeborn OÜ, kes tagastas liisingueseme 20.03.2014.a. Vara tagastamise eest esitas Reeborn OÜ hagejale arve summas 323.- eurot, millest käibemaksuta osa summas 269,17eurot kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamisele. Liisingueseme turuväärtus selle tagastamise päeval oli 10 000.- eurot. 28.04.2014.a. leidus liisinguesemele ostja hinnaga 9 000.- eurot. Müügihinnaga vähendati põhiosa jääki (liisingu jääkväärtust). Müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas Autolink OÜ hagejale arve summas 360.eurot, millest käibemaksuta osa summas 300.- eurot kuulub hagejale hüvitamisele 12.05.2014.a. esitas hageja kostjatele lõpliku nõude postiga ja samuti e-mailiga. Kostjad said nõude kätte 13.05.2014.a. Kostjad võlga tasunud ei ole. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingu põhiosa jääk 9 552,22 eurot, intressimaksete võlg 282,89 eurot, kindlustuse võlg 599,36 eurot, kahjuhüvitis 569,17 eurot; viivis 1 885,75 eurot ja viivis 0,15% (tasumata põhiosalt 9 552,22 EUR) päevas alates 20.08.2014.a. kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Mõista välja kantud menetluskulu summas 750.- eurot, mis on tasutud riigilõiv. Mõista välja kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis
lg 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult päevas, kuni menetluskulu hüvitamiseni. II Kostjate vastused hagile: Kostja Raki Grupp OÜ (registrikood 11948280) esindaja juhatuse liige Raido Kirss võtab 3 kohtuistungil 10.02.2015.a. hagi täielikult õigeks. Kostja H K kohtule vastanud ei ole ja kohtuistungile 22.10.2015.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja ilmunud ei ole. Mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks teatatud ei ole. III Hageja taotlus: Hageja esindaja on esitanud kohtuistungil 22.10.2015.a. taotluse lahendada asi sisulise kohtuotsusega. IV Maakohtu seisukoht: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kohtuotsusega. Kostja Raki Grupp OÜ esindaja juhatuse liige R K on hagi õigeks võtnud ja tunnistab hagi täies ulatuses. Kostja H K kohtule vastanud ei ole ning mingeid vastuväiteid nõudele ei ole esitanud ja kohtuistungile 22.10.2015.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja ilmunud ei ole. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja hagi lisadega ning on ka õiguslikult põhjendatud.
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist.
sätestab viivise nõudeõiguse.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tuvastamist on leidnud, et kostjad ei ole täitnud liisinglepingust nr 3832-12JKP, mille kohaselt hageja finantseeris kostjale Raki Grupp OÜ liisingueseme (sõiduki: xxxx) omandamist läbi kapitalirendilepingu ja 27.02.2012.a. käenduslepingust nr 3832-12JKP KL tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele liisingu põhiosa jääk 9 552,22 eurot; intress 282,89 eurot; kindlustuse võlg 599,36 eurot, kahjuhüvitis 569,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1 885,75 eurot, kokku 12 889,39 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Vaidlusaluseid asjaolusid maakohus käesoleva tsiviilasja menetluses tuvastanud ei ole. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse ülejäänud kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus kohaldas
MS § 162; 440 lg. 1; 442; 444 lg 4 nõudeist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ M.Roots 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.