← Eesti

2-15-103050/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-103050 Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2015, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots, Kohtuasi VK hagi VK vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.09.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse VK apellatsioonkaebus liik 1755 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja VK (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja JK Kostja VK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:

  1. Keelduda VK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
  2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
  3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud VK kanda.
  4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1

(4)Asjaolud
  1. VK (hageja) esitas 09.02.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VK-lt (kostja) elatise saamiseks. Kuivõrd võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, andis maksekäsuosakond 14.04.2015 kohtumäärusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.04.2015 esitas hageja hagiavalduse kostjalt elatise nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sündis hageja JK ja kostja kooselust. Hageja vanemad ei ela koos alates 02.01.2015, hageja elab koos emaga ning on ema ülalpidamisel. Kuivõrd kostja ei osale lapse ülalpidamises ja ei aita materiaalselt, palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise hageja ülalpidamiseks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (hagi esitamise ajal 195 eurot) alates 09.02.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 26.08.2015 kohtuistungil loobus hageja seaduslik esindaja nõudest osas, mille kattis elatisabi seaduse alusel hagejale määratud elatisabi. Vastuseks kostja väidetele selgitas hageja, et 21.12.2014 andis kostja hageja seaduslikule esindajale 3 000 eurot, mis oli ette nähtud perekonna jõulupühade ja aastavahetuse tähistamiseks ja eluasemekulutuste katmiseks jooksval kuul. Sel ajal olid hageja vanemate suhted väga head ning mingeid märke lahkuminekust ja hageja elatisraha tasumise vajadusest ei olnud. 24.12.2014 - 26.12.2014 viibisid hageja vanemad pühadereisil Riias, kus enamus kulusid sai tasutud nimetatud summast. Kostjaga ei olnud kokkulepet, et 3 000 eurot on makstud hageja elatise katteks.
  2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt täidab kostja oma kohustusi lapse ülalpidamisel ning hagiavalduse esitamine on pahatahtlik, kuna hageja õigust elatisraha saamise osas ei ole rikutud. Kostja ei vaidle vastu, et alates 02.01.2015 ei ela kostja koos hagejaga. Kuna detsembris 2014 andis kostja hageja seaduslikule esindajale lapse ülalpidamiseks 3 000 eurot, mis on piisav summa lapse ülalpidamiseks vähemalt ühe kalendriaasta jooksul (3000/12=250 eurot kuus), siis hagejal ei ole alust väita, et kostja lapse ülalpidamises ei osale. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisraha summas 195 eurot kuus alates jaanuarist
  3. Maakohus tegi 15.09.2015 otsuse, millega lõpetas menetluse osaliselt, s.o elatise nõudes summas 529,29 eurot perioodi 09.02.2015 kuni 30.04.2015 eest, seoses hageja osaliselt nõudest loobumisega. Kohus rahuldas hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates 01.05.2015 välja elatise summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni, määrates, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt on kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsus nr KE1444, mille kohaselt määrati kooskõlas elatisabi seaduse §-ga 6 hagejale elatisabi. Kuivõrd hagist osaline loobumine ei ole vastuolus hageja huvidega, tuleb menetlus osaliselt, s.o elatise nõudes summas 529,29 eurot, lõpetada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 3 2
(4)kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Tuvastamist ei leidnud, et kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel oli kokkulepe, et kostja poolt 21.12.2014 hageja seaduslikule esindajale kantud 3 000 eurot tuleb pidada hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja seaduslik esindaja ei ole aktsepteerinud kostja ühekordset makset detsembris 2014 lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena. On ebausutav, et detsembris 2014, mil kostja hageja seaduslikule esindajale raha kandis ning mil hageja ja hageja vanemad elasid veel ühise perena, leppisid hageja vanemad kokku lapse ülalpidamiskohustuse täitmise viisis, milleks oli elatise ühekordne maksmine summas 3 000 eurot. Seega puudus hageja vanematel kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korra osas ning seega ei ole kostja ka oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud. 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, mittevõimaldades kostjal oma väiteid tõendada. Kostja soovis tõendada oma väiteid 3 000 euro andmise asjaolude kohta ja esitas kohtule taotluse enda vande all ülekuulamiseks. Hageja ei olnud selle vastu ja kohus rahuldas taotluse. Samas tekkisid kostjal probleemid kohtuistungile ilmumisega ja ta tegi enne kohtuistungit taotluse istungi edasilükkamiseks. Maakohus jättis kostja taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata ja seoses sellega ei saanud kostja oma väiteid tõendada. Maakohus tegi ebaõige järelduse asjaolude hindamisel. Kostja vastuväide seisnes selles, et kostja elab ja töötab Soomes ja sel põhjusel andis ta detsembris 2014 hageja seaduslikule esindajale 3 000 eurot lapse ülalpidamiseks. 3 000 eurot on piisav summa lapse ülalpidamiseks vähemalt ühe kalendriaasta jooksul. Hageja seaduslikul esindajal ei olnud muid aluseid nimetatud summa saamiseks. Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et kostja andis 3 000 eurot detsembris 2014, kuid et raha oli antud perekonna ülalpidamiseks. Kuna kostja elab pidevalt Soomes, siis jääb arusaamatuks, milles seisnes perekonna ülalpidamine. Tegemist oli elatisrahaga lapsele. Kostja taotleb enda ülekuulamist seletuste andmiseks vande all TsMS § 267 lg 1 alusel. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt igakuist elatist 195 eurot. Tulenevalt TsMS § 129 lg 2 on käesoleva tsiviilasja hinnaks seega 1755 eurot. Kuna hagihind ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu 3
(4)otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Käesolevas asjas ei esine TsMS 637 lg 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kostja väitel on maakohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi ja valesti hinnanud tõendeid. Kostja väitel rikkus maakohus menetlusõiguse normi sellega, et maakohus ei võimaldanud talle seletuse andmist vande all TsMS § 267 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide on põhjendamatu. Maakohus rahuldas 11.08.2015 kostja taotluse tema vande all ülekuulamiseks, kuid kostja ei ilmunud 26.08.2015 kohtuistungile ja ilmumata jätmise kohta TsMS § 422 lg 1 kohast mõjuvat põhjust ei esitanud. Lisaks sellele oli kostja kohtuistungi toimumise ajast teadlik juba alates juunist 2015. Seetõttu jättis maakohus kostja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks kostja ilmumata jätmise tõttu põhjendatult rahuldamata. Maakohus ei ole ebaõigesti hinnanud esitatud tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui kostja oleks saanud esitada oma väited 3 000 euro üleandmise asjaolude kohta vande all antud ütluse näol tõendina, oleks maakohtu järeldused hagi põhjendatuse kohta esitatud asjaoludel ikkagi õiged. Kostja võttis oma vastuses hagile sisuliselt õigeks hageja esindaja väite, et kostja elas koos lapse ja lapse emaga kuni 02.01.2015 ja samuti ei ole kostja esitanud oma vastuses hagile ega ka apellatsioonkaebuses vastuväiteid hageja esindaja väidetele, et kostja ja hageja esindaja veetsid pärast 21.12.2014 raha üleandmist jõulupühad kuni aastavahetuseni koos ja saadud raha kulus osaliselt ühisel jõulureisil Riias. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et esitatud asjaoludel ei leidnud tõendamist, et hageja esindaja ja kostja, elades kuni 02.01.2015 ühise perena koos, oleksid kokku leppinud selles, et 21.12.2014 kostja poolt antud raha oli mõeldud ettemakstud elatisena lapse ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.