KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2584 Haldusasi V.P.u kaebus AS Tallinna nr 2/1518455 tühi

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. AS Tallinna Vesi (vastustaja) palus 13.04.2015 kirjas nr 2/1518455 V.P.ul (kaebaja) kõrvaldada Tallinna xxxxxxx kinnistul veejooks hiljemalt 27.04.
2. Kirjast nähtuvalt tuvastas vastustaja kinnistu veelekke suurusega 0,2 m3/h. Kuna torustikud liitumispunktini on kliendi hooldada, siis tuleb veejooks kõrvaldada kaebajal. Veejooksu likvideerimata jätmise korral on vastustajal õigus sulgeda lekkiv ühendus alates 28.04.
4. Kaebaja pöördus 20.04.2015 kirjaga vastustaja poole selgituste saamiseks.
5. Vastustaja selgitas 22.04.2015 vastuses, et veelekke xxxxxx ja xx kinnistutel tuvastas vastustaja lekkelabor. Veeleket saab kontrollida ka sulgarmatuuri sulgemisega, pärast mida jääb veeleke ära. Veeleke määratakse korrelaatori abil. Sulgelement paigaldati xxxxxx kinnistut piirava aia taha, kuna nimetatud kraani peavad vajadusel vastustaja töötajad saama sulgeda või avada. Vastustaja töötajatel ei ole õigust siseneda kaebaja kinnistule sulgelemendi keeramiseks.
6. Kaebaja pöördus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni küsimustes Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Linnavolikogu poole.
7. Tallinna Kommunaalamet vastas kaebajale 14.05.2015, 22.05.2015 ja 10.09.2015 kirjadega. 3-15-2584
8. Kaebaja esitas 14.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.04.2015 kirja nr 2/1518455 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine vallas või linnas kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks, vastustaja on määratud Tallinna Linnavolikogu 30.11.2000 otsusega nr 396 vee-ettevõtjaks ning vastustaja ja Tallinna linna vahel on sõlmitud teenusleping halduslepingu tähenduses, siis on ka vastustaja haldusorgan. Praeguse asjaga seotud õigusnormid pärinevad avaliku õiguse normide hulgast (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS)) ja selle alusel välja antud Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrusest nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“, seega on praeguse asja lahendamine halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. 7. Vastustaja leidis vastuses kohtunõudele, et kaebaja ja vastustaja vahel ÜVVKS § 13 alusel sõlmitud veevarustuse leping on võlaõiguslik, seega on ka nendevaheline vaidlus võlaõiguslik. Seda on leitud ka kohtupraktikas. Vastustaja 13.04.2015 kiri ei ole haldusakt. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda teatud tingimuste esinemisel kliendi veeühendus, mis tuleb üldjuhul kooskõlastada asukohajärgse linnaosa valitsusega. KOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest tegemist ei ole avalik-õiguslik vaidlusega. Tallinna Halduskohus on nii 11.05.2009 määruses asjas nr 3-07-806, 17.09.2007 määruses asjas nr 3-07-1777 kui ka 05.10.2007 määruses asjas nr 3-07-1213 leidnud, et eraõiguslikust juriidilisest isikust veeettevõtja ja tema kliendi (tarbija) vaheline suhe on lepinguline (ÜVVKS § 7 lg 1, § 8 lg 3 ja § 13) ja seega eraõiguslik ning sellest suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohus on 09.04.2002 määruses asjas nr 3-3-4-4-02, 05.04.2010 määruses asjas nr 3-3-1-710, 03.11.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-27-10 ja 13.02.2013 määruses asjas nr 3-3-1-49-12 samamoodi soojus- ja elektrienergiaga varustamist puudutavates vaidlustes leidnud, et ettevõtja ja tarbija vahelised vaidlused on lepingulised, st eraõiguslikud ja neid ei ole pädev lahendama halduskohus. Avalik-õiguslik suhe on ettevõtja ja riigi või kohaliku omavalitsuse vahel, kes volitab ettevõtjat avalikku ülesannet täitma. Kuid kui avaliku ülesande täitmise kohustusega ei anta üle avaliku võimu volitusi, siis on ettevõtja ja tema kliendi vaheline lepinguline suhe eraõiguslik. Seda vaatamata asjaolule, et ettevõtja tegevust võivad reguleerida ka avaliku õiguse normid.
2. Antud juhul on vastustaja äriregistri andmetel eraõiguslik juriidiline isik – aktsiaselts. Asjaolu, et kohalik omavalitsus (Tallinna Linnakantselei) on selles ettevõttes aktsionär, ei muuda kaebaja õigussuhet selle ettevõtjaga avalik-õiguslikuks. Kaebaja ja vastustaja vahel on sõlmitud eraõiguslik leping. Vaieldamatult on linnas veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine KOKS § 6 lg-ga 1 linnale pandud avalik ülesanne ja selle täitmine on avalikes huvides. Avalikku ülesannet on aga võimalik täita ka eraõiguslikus vormis (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2013 otsus asjas nr 3-3-1-49-12, p 24). Sellisel juhul ei kuulu sellest suhtest tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. 2

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot, mis tuleb talle tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3