lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 12.01.2015 kohtule esitatud avalduses (II kd lk 79) loobus hageja XXXabikaasa XXXmatustega seotud kulutuste, mis seisnesid matusekuludest 8090 krooni, Liiva kalmistu teenuste kuludest 2966 krooni, peiede kuludest 2000 krooni (OÜ YOL arve), surnupärja kuludest 550 krooni ja hauamonumendi ettevalmistamise ja paigaldamise kuludest 590 krooni, kokku kulutuste hüvitamise nõuetest summas 14 196 krooni/ 907,29 eurot. Kostja hagist osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. 30. Kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse
lg 1 p 3 ja § 431 alusel, kuna hagist loobumisega ei rikuta avalikku huvi.
432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus 31.
lg-test 2 ja 4 tulenevalt tuleb poolte menetluskulud selles osas, milles kohus lõpetas menetluse jätta hageja kanda, kuna kohus lõpetas asjas osaliselt menetluse summas 907,29 eurot ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Kuna kohus jättis ülejäänud osas summas 4368,08 eurot hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud selles osas hageja kanda. Järelikult tuleb hagimenetluse kulud jätta täielikult hageja kanda.
lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 32.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. 36. 24.märtsil 2015 andis kohus kostjale menetlusabi ja vabastas ta postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise ettemaksu tasumisest. Põhja-Eesti Regionaalhaigla 27.05.2015 arve nr MAR1512028 kohaselt on asjas läbiviidud ekspertiisi maksumuseks 255,00 eurot. Kohus määras 05.06.2015 määrusega, et arve kuulub tasumisele täies ulatuses. Järelikult kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele 255,00 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel olevale arvelduskontole ja tasumisel märkida viitenumber. 37.
lg 9 kohaselt tuleb menetlusekulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Järelikult kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskuludelt 255,00 eurot väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /digitaalallkiri/ Kohtunik: 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.