← Eesti

3-15-1464/10

Obsah (4)§ 184§ 182§ 158§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1464 MTÜ Lokuti uued ja vanad kaebus S

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-15-1464 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. MTÜ Lokuti uued ja vanad esitas 02.02.2015 Saku Vallavalitsusele taotluse projektitoetuse (670 eurot) saamiseks Saku valla mittetulundusliku tegevuse toetusfondist projektile „Sportlik Lokuti küla“ (tl 15-17). Projekti eesmärk on Lokuti küla elanike sportimisvõimaluste ja sporditarvete uuendamine ja täiendamine. Projekti eelarve on kokku 770 eurot (sh omafinantseering 100 eurot), mille eest planeeriti soetada disc-golfi korvid, koroonalaud, võrkpall, korvpall ja jalgpall. Samuti oli ette näha kulud sporditarvete tellimisele, kasutusse andmisele, aruandlusele ning sõidukulu sporditarvete hankimisel.
  2. Saku Vallavalitsus otsustas 24.03.2015 korraldusega nr 257 (p 2.2), edaspidi ka korraldus nr 257) MTÜ Lokuti uued ja vanad projektile toetust mitte anda (tl 9-10). Korraldus tugineb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p-l 2, Saku Vallavolikogu 17.10.2013 määruse nr 12 „Mittetulundusliku tegevuse toetuse andmise kord" (edaspidi ka MTT kord) § 9 lg-l 3 ja 22.01.2015 otsuse nr 2 „Mittetulundusliku tegevuse toetusfondi jaotuse kinnitamine“ ning Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korraldusel nr 171 „Mittetulundusliku tegevuse toetusfondi hindamislehtede kinnitamine“ (edaspidi ka korraldus nr 171). Otsust põhjendati rahaliste vahendite lõppemisega. Otsuse kohaselt kujundati hinnang vastavalt hindamiskriteeriumitele ja projektitaotlustest koostati koondhinnete alusel pingerida. Kõnealune projekt sai hindamisel 2,68 punkti.
  3. MTÜ Lokuti uued ja vanad esitas vaide (tl 67-71) Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korralduse nr 256 „Projektipõhiste toetuste eraldamine ja eraldamata jätmine mittetulundusliku tegevuse teotusfondist“ punkti 2.
  4. ja korralduse nr 257 punkti 2.
  5. peale, paludes need tühistada, vaide esitaja taotlus uuesti läbi vaadata ning teha õiguspärane kaalutlusotsus. Käesolevas kohtumenetluses on vaidlustatud üksnes korralduse nr 257 punkt 2.
  7. Saku Vallavalitsus jättis 05.05.2015 vaideotsusega nr 394 MTÜ Lokuti uued ja vanad vaide rahuldamata (tl 11-13 pöördel), kuna projektitoetuste taotluste menetlemine toimus kooskõlas MTT korraga ning vallavalitusel ei ole põhjust kahelda hindamiskomisjonide tegevuse õiguspärasuses. Vaideotsuses märgiti järgmist. 4.
  8. Vaide esitaja projekti „Sportlik Lokuti küla“ ei toetatud korralduse nr 257 p 2.2 kohaselt rahaliste vahendite lõppemise ja projekti koondhinde 2,68 tõttu, mis oli madalam kui toetuse saanud projektidel. Korraldusest nr 257 nähtub, et kümmet projekti rahastati taotluse ulatuses ning on esitatud nende projektide koondhinded. Viimase ehk osalise rahastuse saanud projekti koondhinne oli 2,
  9. Vaide esitaja projekt oli spordivaldkonna projektide hulgas teine, mis jäi rahastusest ilma. MTT korra kohaselt hindasid projektitoetusi selleks moodustatud komisjonid, kes esitasid vallavalitsusele otsustamiseks koosoleku protokolli ja hindamistabeli koondi. 4.
  10. Korralduse andmise õiguslikuks aluseks on KOKS § 30 lg 1 p 2 ning MTT korra § 9 lg
  11. MTT korra kehtestamise õiguslikuks aluseks on omakorda KOKS § 22 lg 1 p
  12. Korralduses on ära toodud selle andmise faktilised alused. Korralduse andmisel lähtuti hindamiskomisjoni koostatud koondhinnete pingereast ja valla eelarves MTT korra alusel makstavateks toetusteks ettenähtud vahenditest. Saku valla eelarves on määratud kindlaks mittetulundusliku tegevuse toetuseks konkreetne summa ning Saku Vallavolikogu on 22.01.2015 otsusega nr 2 „Mittetulundusliku tegevuse toetusfondi jaotuse kinnitamine“ kinnitati mittetulundusliku tegevuse toetusfondi jaotus. Vallavalitsus ei saa otsustada toetuste väljamaksmist suuremas ulatuses. 4.
  13. Hindamistabeli koondist nähtub vaidlusaluse projekti kohta, et komisjon toetab discgolfiga tegelemise laiendamist, kuid koroonalaua osas ei ole taotluses märgitud selle kasutamise kohta. Väikevahendite (pallid, reketid) soetamist toetusrahadest ei pidanud komisjon põhjendatuks. Nendest põhjendustes saab teha ka järelduse, kuidas kujunes koondhinne. Projektitoetuste taotlusi hindavad selleks moodustatud komisjonid ning ei ole ette nähtud, et iga hindaja peab hindeid eraldi põhjendama (MTT korra § 8 lg 4). 2

(7)3-15-1464 4.
  1. Puudus täiendav vajadus projektitoetuste taotluses esitatud asjaolude selgitamiseks. Vallavalitsus võttis aluseks projektitoetuse taotluse, millest kõrvale ei kaldutud. 4.
  2. Vallavalitsus otsus
  3. aasta esimese taotlusvooru projektitoetuste jagamisel projektide täies ulatuses rahastamise kasuks on kooskõlas MTT korraga.
  4. Tallinna Halduskohtule saabus 08.06.2015 MTÜ Lokuti uued ja vanad kaebus Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korralduse nr 257 p 2.
  5. ja 05.05.2015 vaideotsuse nr 394 tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse kohustamiseks MTÜ Lokuti uued ja vanad 02.02.2015 taotluse uuesti läbivaatamiseks ja haldusakti andmiseks. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 p 1 osas, milles see sisaldab üldise õigusjõuga materiaalõiguslikke tingimusi.
  6. Saku vald vastustajana esitas 08.07.2015 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Pooled esitasid täiendavad seisukohad ja tõendid kohtule 24.09.2015 ja 30.09.
  7. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  8. Kaebaja leiab, et korralduse nr 257 p 2.
  9. tuleb tühistada põhjendamispuuduste ja kaalutlusvigade ning kaebajale vastuväidete esitamise võimaluse andmata jätmise tõttu. Samuti põhjusel, et otsuse tegemisel lähtuti Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 põhiseadusevastasest punktist 1, mille kehtestamiseks puudus vallavalitsusel volitus. Samadel põhjustel kuulub tühistamisele ka vaidlustatud vaideotsus. 7.
  10. Vaidlustatud korraldus on vastuolus MTT korra § 9 lg 6 punktiga 5 ning HMS §-ga
  11. Ka hindamislehed ja -protokoll ei sisalda asjakohaseid põhjendusi ning ei ilmne kaebaja hinde kujunemine (arvutuskäik). Üksnes numbriliselt hinde äranimetamine ja rahaliste vahendite lõppemise põhjuseks toomine ei selgita, miks jäi konkreetne nõuetele vastav taotlus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, milles tulnuks märkida kohased kaalutlused ning korralduse faktiline ja õiguslik alus. 7.
  12. Vallavalitsus muutis
  13. aasta taotluste läbivaatamisel senist 12 aasta pikkust järjepidevat halduspraktikat ja sama normi tõlgendust ning rakendas seda kitsendavalt – eelistati täisrahastamist ning osalise rahastuse saanud projekte oli igas valdkonnas vaid üks (hindamise tulemusel tekkinud pingereas viimane projekt, millele raha jagus). 7.
  14. Vaidlustatud korralduses on olulised kaalutlusvead ning haldusorgan pole täitnud seadusest tulenevat uurimiskohustust ega taganud ärakuulamisõigust. Menetlusõiguste tagamata jätmist ei saa õigustada ka esitatud taotluste väga suur arv või ülilühikesed menetlustähtajad. 7.
  15. Vastustaja ei ole taganud taotlejate võrdsest kohtlemist. Enamus taotlustest on sarnaselt napisõnalised, kuid siiski toetust saanud. 7.
  16. Vaidlustatud vaideotsus tuleb tühistada kaebaja vaidemenetlusse mittekaasamise ja ära kuulamata jätmise, kaebaja seisukohtade moonutamise ning kaalutlusvigade tõttu. Kaebaja ei ole eeldanud, et temal või teistel taotlejatel oleks subjektiivne õigus või õiguspärane ootus saada toetust täies ulatuses, kuid taotlejal on õiguspärane ootus etteaimatavatele tingimustele ja õiglasele menetlusele. 7.
  17. Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korraldus nr 171 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see sisaldab üldise õigusjõuga materiaalõiguslikke tingimusi. MTT korra § 7 lg 5 kohaselt kinnitab taotluste ja aruannete vormid ning hindamislehed vallavalitsus korraldusega. Selle volitusnormi alusel võttis vallavalitsus 25.02.2014 vastu korralduse nr 171, millega kehtestas lisaks vormidele ja hindamislehtedele ka hindamiskriteeriumid (lisa 1). Hindamiskriteeriumite näol on tegemist üldise õigusjõuga abstraktsete materiaalõiguslike tingimustega, mis vastavad oma sisult üldakti tingimustele. 3
(7)3-15-1464
  1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud korraldus on põhjendatud, kooskõlas MTT korra § 9 lg 6 punktiga 5 ja vastab HMS § 56 nõuetele. Vaidlustatud vaideotsus on õiguspärane ja kaalutlusvigadeta. 8.
  2. Korralduse nr 257 punktis 2.2 on toodud projekti mitterahastamise põhjenduseks rahaliste vahendite lõppemine ja projekti koondhinne 2,
  3. Korraldusest on selgelt näha projektide koondhinded, et kümmet projekti rahastati taotluse ulatuses, et ühte projekt rahastati osaliselt rahaliste vahendite lõppemise tõttu ning et 11 projekti jäeti rahastamata, kuna nende koondhinded olid pingereas madalamad kui toetuse saanud projektidel ja rahalised vahendid lõppesid. 8.
  4. Korralduse nr 257 õiguslikud alused on õiged, need kehtisid korralduse andmise ajal ja on kooskõlas põhiseadusega. Korralduse andmise õiguslikuks aluseks on märgitud KOKS § 30 lg 1 p 2 ja MTT korra § 9 lõige
  5. MTT korra kehtestamise õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on omakorda KOKS § 22 lõige 1 punkt
  6. Korralduses on ära toodud faktilised alused ning selle andmisel lähtuti hindamiskomisjonide koostatud projektide koondhinnete pingereast (komisjonide protokollide lisadeks olevad hindamistabeli koondid) ja vallaeelarves MTT korra alusel välja makstavateks toetusteks ette nähtud vahendite olemasolust ja mahust. Vahendite piiratuse tõttu ei saa garanteerida, et kõik nõuetele vastavad taotlused rahuldataks. 8.
  7. Hindamiskomisjonid on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Mittetulundustegevuse toetamise spordi valdkonna hindamiskomisjoni protokolli kohaselt on komisjon kokku leppinud, et eelistatud on eelkõige Saku laste ja noorte osavõtuga tegevusi. Hindamistabeli koondis on kaebaja taotluse kohta märgitud komisjoni selgitus. MTT kord ei näe ette, et iga hindaja peab eraldi enda pandud hindeid põhjendama. 8.
  8. Vallavalitsus küsis täiendavalt arvamust üksnes neilt, kelle projektid rahastati osaliselt, et teada saada, kas taotleja on osalise rahastamisega nõus ja soovib projekti selliselt ellu viia. Taotlejad olid teadlikud, et toetusi jaotatakse vastavalt MTT korrale, hindamiskomisjonide koondhinnete pingereale, ja toetusteks eraldatud raha on volikogu kindlaksmääratud summa. 8.
  9. Vaidlustatud vaideotsus on õiguspärane ja kaalutlusvigadeta. Selles on põhjalikult kirjeldatud ja selgitatud projektitoetuste taotluste lahendamise protsessi ning tulemuste kujunemist. 8.
  10. Vastustaja ei nõustu väitega korralduse nr 171 p 1 põhiseadusvastasusest. Korraldusega nr 171 kehtestatud hindamiskriteeriumid sisalduvad ka MTT korras, mis on kehtestatud vallavolikogu määrusega. Vallavalitsus ei ole korralduses nr 171 hindamiskriteeriumeid kitsendanud, see on hindamiskomisjoni liikmete abistav töövahend. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Vaidlus asjas on tekkinud Saku Vallavalitsuse korraldusest, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus toetuse saamiseks Saku valla mittetulundusliku tegevuse toetusfondist. Kaebaja soovis toetust projektile „Sportlik Lokuti küla“ 670 euro ulatuses, toetust sooviti spordi valdkonnas (taotlus koos lisaga, tl 14–17). Toetust sooviti spordivarustuse (disc-golfi korvid, koroonalaud ja väikevahendid nagu reketid ja pallid ostmiseks ja sellega kaasnevateks tellimisja transpordikuludeks (projekti eelarve, tl 17). Kaebaja hinnangul on korraldus vaidlustatud osas põhjendamata ja kaalutlusvigadega. Samuti ei ole vastustaja kaebaja väitel haldusmenetluses rakendanud uurimispõhimõtet ega ole taganud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Samadel põhjustel tuleb tühistada ka vaidlustatud vaideotsus. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud korraldus õiguspärane, kaalutlusvigadeta, põhjendatud ning kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja ei pidanud projektitaotluste lahendamisel ärakuulamist rohkem teostama ning sai lähtuda HMS § 40 lg 3 punktis 2 sätestatud erandist. 4
(7)3-15-1464 Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas vastustaja oleks pidanud vaidlustatud korraldust rohkem põhjendama, sh tooma põhjalikumalt välja kaalutlused ning andma kaebajale võimaluse taotlust täiendavalt selgitada. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja oli vaidlustatud korralduse tegemisel õigustatud tuginema korralduse nr 171 punktile 1 ning selle sätte põhiseaduspärasuse üle.
  1. Vaidlustatud 24.03.2015 korralduse nr 257 p-s 2 nähti ette: „Projektipõhist toetust ei eraldata Saku valla
  2. aasta eelarve mittetulundusliku tegevuse toetusfondist järgmistele spordivaldkonna projektidele: [---] 2.
  3. MTÜ Lokuti uued ja vanad projektile „Sportlik Lokuti küla“. Projekti koondhinne 2,
  4. Projekti ei toetata rahaliste vahendite lõppemise tõttu“ (tl 9– 10). Korralduses on õigusliku alusena märgitud KOKS § 30 lg 1 p 2 ja MTT korra § 9 lg
  5. Samuti on märgitud, et taotlusi hinnates lähtuti Saku Vallavolikogu 22.01.2015 otsusest nr 2 „Mittetulundusliku tegevuse toetusfondi jaotuse kinnitamine“ ning Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korraldusest nr 171 „Mittetulundusliku tegevuse toetusfondi hindamislehtede kinnitamine“ Tegemist on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel langetatud otsustusega, mille otstarbekust kohus ümber hinnata ei saa, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu (Riigikohtu 02.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-13, p 23).
  6. Haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  7. KOKS § 22 lg 1 p 5 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Saku Vallavolikogu on 17.10.2013 määrusega nr 12 kehtestanud mittetulundusliku tegevuse toetuse andmise korra (MTT kord). Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena märgitud ainult MTT korra § 9 lg 3 („Vallavalitsus teeb, lähtudes komisjoni ettepanekust, hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast komisjoni protokolli saamist otsuse projektide taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Komisjoni ettepanek ei ole vallavalitsusele siduv.“).
  8. Vaidlustatud korralduse kohaselt tugineti selle andmisel vallavalitsuse korraldusele nr 171 (tl 83), mille andmise õigusliku alusena on märgitud MTT korra § 7 lg 5, mis sätestab: „Taotluste ja aruannete vormid ning hindamislehed kinnitab vallavalitsus korraldusega“. Korralduse nr 171 p-st 1 nähtuvalt on vallavalitsus sellega kinnitanud „Mittetulundusliku tegevuse toetuse andmise korra“ hindamislehed järgmiselt: Hindamiskriteeriumid vastavalt lisale 1; Individuaalne hindamisleht vastavalt lisale 2; koondhindamisleht vastavalt lisale
  9. Seega on korraldusega nr 171 lisaks MTT korra § 7 lg-st 5 tulenevale volitusele hindamislehtede kinnitamiseks kinnitatud ka hindamiskriteeriumid. Korralduse nr 171 lisast 1 (tl 84–85) nähtuvalt on tegemist sisuliste hindamisjuhistega. Määratletud on 6 sisulist hindamiskriteeriumit, neist igaühe osakaal koguhindest, ning viiepallilisel hindamisskaalal hindamiskriteeriumite miinimum- ja maksimumväärtuste määratlused.
  10. Kohtu hinnangul ei ole selliste kriteeriumite kehtestamine kooskõlas MTT korra § 7 lgs 5 sätestatud volitusega, mis võimaldab vallavalitsusel kinnitada vaid taotluste ja aruannete vormid ning hindamislehed (blanketid), kuid ei anna volitust nende sisustamiseks. Toetustaotluste hindamise kriteeriumid kui toetuste õiguspärase ja läbipaistva jagamise oluline komponent on üks osa toetuste jagamise korrast, mille kehtestamiseks annab KOKS § 22 lg 1 p 5 volituse kohaliku omavalitsuse volikogule ning seda ei ole lubatud delegeerida valitsusele. 5
(7)3-15-1464
  1. KOKS § 22 lg 1 p 5 alusel kehtestatud MTT korra § 8 lg-s 9 on sätestatud, et vallavalitsusele ettepaneku tegemisel lähtub hindamiskomisjon MTT korra § 6 lõikest 1 ning järgmistest täiendavatest põhimõtetest: taotluse vastavus nõuetele; mõju kogukonna koostööle ja kaasamisele; otsesed kasusaajad ja nende arv; tegevuse jätkusuutlikkus; projekti uudsus; traditsioonide jätkamine; teiste toetajate olemasolu. MTT korra § 6 lg-s 1 on sätestatud toetamise üldised põhimõtted. Vastustaja on väitnud, et korralduses nr 171 nimetatud hindamiskriteeriumid sisalduvad ka MTT korras, mis on kehtestatud vallavolikogu määrusega. Vastustaja hinnangul ei ole vallavalitsus korralduses nr 171 hindamiskriteeriumeid vähimalgi määral kitsendanud ning see on hindamiskomisjoni liikmete abistav töövahend. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul antakse MTT korra § 6 lg-s 1 ja § 8 lg-s 9 toetuste määramise ja hindamise üldpõhimõtted, kuid korraldusega nr 171 kinnitatud lisas nr 1 esitatakse ja sisustatakse oluliselt täpsemalt hindamiskriteeriumid ja nende osakaal hindepunkti kujunemisel. Vastustajal on õigus, et korraldusega nr 171 pole MTT korras esitatud kriteeriume kitsendatud. Kriteeriume on korraldusega nr 171 kohtu hinnangul just täpsemalt sisustatud ja antud juhis nende kohaldamiseks hindamisprotsessis. Seega on korraldusega asutud täiendavalt reguleerima küsimusi, mis pidanuks olema sätestatud MTT korras. Volitus kriteeriumite kehtestamiseks ei tulene ka korralduse nr 171 õigusliku alusena näidatud KOKS § 30 lg 1 p-st
  2. Selle sätte kohaselt lahendab ja korraldab valitsus kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud talle täitmiseks. Praegusel juhul puudus õigusakt, mis andnuks vallavalitsuse hindamiskriteeriumite kehtestamise ülesande.
  3. Kohus leiab, et Saku Vallavalitsus on korralduse nr 171 p-s 1 hindamiskriteeriume kehtestades ületanud talle antud volituste piire. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt, mida ei ole andnud pädev haldusorgan, tühine. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et korraldus nr 171 on tühine osas, millega kehtestati hindamiskriteeriumid.
  4. Seega ei ole vaidlustatud korralduse nr 257 p 2.
  5. õiguspärane HMS §-s 54 sätestatu tähenduses põhjusel, et see ei tugine kehtival õigusel, vaid muude näidatud õiguslike aluste hulgas ka tühisel õigusaktil (korraldus nr 171 p 1 hindamiskriteeriumite kehtestamise osas). Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korralduse nr 257 p 2.2 tuleb eeltoodud põhjendustel tühistada.
  6. Kuna kohus tühistab vaidlustatud haldusakti mittekehtivale õiguslikule alusele tuginemise motiivil, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja muid väiteid vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kohta. Kohus pöörab aga vastustaja tähelepanu siiski järgnevale. Vastuses kaebusele (p 3.5) viitas vastustaja mittetulundustegevuse toetamise spordi valdkonna hindamiskomisjoni 05.03.2015 protokollile ja esitas selle kohtule kaebuse lisana (tl 45–46). Protokolli kohaselt on komisjoni liikmed eelnevalt iseseisvalt taotlused läbi töötanud ja neid hinnanud vastavalt Saku vallavalitsuse poolt määratud hindamiskriteeriumitele ning täitnud vastava tabeli. Samuti on protokollis märgitud, et tulenevalt piiratud eelarvelistest vahenditest leppis komisjon kokku alljärgnevad põhimõtted: eelistatud on ja toetatakse eelkõige Saku laste ja noorte osavõtuga seotud tegevusi; üksikisikute puhul eristada 3 kategooriat: rahvusvahelisel tasemel tõestanud sportlane, rahvusvahelise potentsiaaliga sportlane ja Eesti tasemel sportlane. Toetusmäärad vastavalt maksimumsummast 100%, 80% ja 40%; treeninglaagrite puhul ei toeta toitlustuse kulusid. Lisaks sellele, et korraldus vaidlustatud osas tugines õigusvastaselt kehtestatud kriteeriumitele, puudus kohtu hinnangul ka hindamiskomisjonil pädevus kokku leppida täiendavaid hindamisreegleid. Sellist pädevust ei anna MTT kord ega selle alusel kehtestatud aktid. 6
(7)3-15-1464
  1. Samadel põhjustel nagu korraldus nr 257 p 2.2 tuleb tühistada ka vaideotsus. Kaebaja on haldusasjas nr 3-15-1463 vaidlustanud Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korralduse nr 256 p 2.5 ja Saku Vallavalitsuse 05.05.2015 korralduse (vaideotsuse) nr
  2. Sama vaideotsusega lahendas Saku Vallavalitsus ka vaiet korralduse nr 257 p 2.2 peale (käesoleva kohtumenetluse ese). Tallinna Halduskohus otsustas 20.10.2015 otsusega haldusasjas nr 3-151463 Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korralduse nr 256 p 2.5 ja Saku Vallavalitsuse 05.05.2015 korralduse (vaideotsuse) nr
  3. Kohus on seisukohal, et lahendades kaebust 24.03.2015 korralduse nr 256 p 2.5 peale on kohus saanud vaideotsuse nr 394 tühistada korralduse nr 256 p 2.5 osas ning peab praeguses vaidluses võimalikuks tühistada 05.05.2015 korraldus nr 394 (vaideotsus) 24.03.2015 korralduse nr 257 p 2.2 peale esitatud vaide lahendamise osas.
  4. Kuna eelnevalt on kohus otsustanud rahuldada kaebaja tühistamisnõuded, peab kohus põhjendatuks rahuldada ka asjas esitatud kohustamiskaebuse ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb vastustajal arvestada, et ta ei saa tugineda korraldusega nr 171 kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kui vahepeal kujunenud õiguslik või faktiline olukord kohustamisnõude rahuldamist ei võimalda (nt Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-64-12, p 36). Kohus leiab, et kohustamisnõude rahuldamist ei välista olukord, kus taotlusvoor toetuse saamiseks, mille üle toimub kohtuvaidlus, on lõppenud ning toetuse andmata jätmist on põhjendatud asjaoluga, et raha kõikide toetuste jaoks ei piisa, st toetusvooru jaoks planeeritud summad on ära kasutatud. Isik ei saa toetuste jaotamise õigusvastasuse ilmnemisel jääda õiguskaitsevõimaluseta pelgalt seetõttu, et toetusteks ettenähtud raha rohkem ei ole. Kaebajal ei ole küll subjektiivset õigust soovitud toetust saada, kuid tal on õigus taotluse läbivaatamisele õiguspärases menetluses ja õiguspärasele otsustamisele. Asja materjalidest nähtuvalt (sh MTT kord § 7 lg 1, § 2 lg 4) on tegemist järjepidevalt jagatava toetusega ning tegemist ei ole ressursiga, mille kasutamisel oleks ajaline lõplik piir ja mille jaotamist kehtiv õigus edaspidi keelaks. Olukorras, kus ilmneb, et taotleja on õigusvastaselt toetusest ilma jäänud ja tema taotlus tuleks rahuldada, tuleb toetust jagaval avaliku võimu kandjal (praegusel juhul Saku vald) leida võimalus taotluse rahastamiseks ka toetusteks ette nähtud rahast või oma eelarvest muul moel.
  5. Kaebaja on tõstatanud küsimuse korralduse nr 171 punkti 1 põhiseaduspärasusest. KOKS § 7 lg 2 kohaselt on vallavalitsuse korraldus üksikakt. Kuigi pelgalt akti pealkirja alusel ei saa määravalt kindlaks teha selle õiguslikku olemust, on kohus eelnevalt asunud seisukohale, et kõnealune korraldus vastab ka materiaalses mõttes üksikakti tunnustele ja käsitlenud seda haldusaktina.

§ 158

lg 4 kohaselt saab kohus jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist halduse üldaktiga, ei saa selle korralduse suhtes ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada. Küll aga tuvastab kohus praegusel juhul asja lahendades selle korralduse kui halduse üksikakti osalise tühisuse. 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Nimetatud menetluskulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.