1-14-9996/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9996 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 07.10.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja Viru Vangla esitatud materjalid Eduard Pavljutšenko tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Eduard Pavljutšenko isikukood 36501150370 viibib Viru Vanglas Irina Žurina Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Eduard Pavljutšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotlus Eduard Pavljutšenkole riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72,0 eurot. Välja mõista Eduard Pavljutšenko´lt menetlusekulud eurot kaitsjatasu. Eduard Pavljutšenko´l tasuda kaitsjatasu 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700015077 ja selgitus „Eduard Pavljutšenko 1-14-9996 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused alates Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Pavljutšenko tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Pavljutšenko tunnistati süüdi Viru Maakohtu 03.03.2015 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 4.02.2009 otsustega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 9 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.03.2007 ja lõpp 12.10.
3. Kinnipidamisasutuses Eduard Pavljutšenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressil xxx. Eduard Pavljutšenkol on keskharidus ja elektriku eriala. Väidetavalt omab erinevaid tööoskusi, eriti ehitusalal. Osales 2013.a riigikeeleõppes, sooritas edukalt A1 taseme eksami. Väidetavalt on enne vangistust enamasti töötanud ametlikult ning viimati töötas ehitusfirmas. Eelviimane kuritegu toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vanglas on süstemaatiliselt ja alati majandustööde tegemisest keeldunud, mille eest on distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. On väitnud, et soovib töötada, kuid mitte majandustöödel. Lisaks keeldub osalemast psühholoogilistel nõustamistel. Kinnipeetav ei täida individuaalses täitmiskavas määratud tegevusi.
4. aastal sooritas kuriteo alkoholijoobes (tapmine), kuigi kinnipeetav seda ise ei tunnista. Arvab, et alkohol ei ole vabanemisel probleemiks. Eduard Pavljutšenko on kriminaalkorras karistatud üheksal korral (neist seitse kriminaalkaristust on kehtivuse kaotanud). Reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda. Viimane kuritegu seotud vägivallaga võimuesindaja suhtes (ründas vanglaametniku 2013 aastal). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 40%. Vangla ei toeta Eduard Pavljutšenko ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav asub elama oma tuttava xxx xxx elamispinnale aadressil xxx. Helistades xx xxx telefonile kinnitas ta, et korteri omanik on tema. Kinnistusregistri päringust selgus, et korteri xxx omanik on x xx, mitte xx xx. Kontakteerudes viimasega tunnistas ta, et üürib antud aadressil olevat korterit, kuid ei saa omanikku kätte, et temalt nõusolekut küsida. Seega ei olnud kriminaalhooldajal võimalik elukohakontrolli teostada. Eduard Pavljutšenkol ei ole elukohta, kuhu ennetähtaegsel vabanemisel elama asuda. Võimalikuks vabanemisjärgseks töökohaks on taotluses märgitud OÜ xxx ning kontaktisikuks xx xx. Helistades antud isikule, kinnitas ta, et tõepoolest oleks Eduard Pavljutšenkol võimalus asuda OÜ xxx-i tööle xxx ametikohale. Rahvastikuregistri andmetel on dokumentidest olemas vaid 04.01.
5. kehtiv juhiluba xxx. Elamisluba, välismaalase pass, isikutunnistus on kehtivuse kaotanud. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ennetähtaegset vabastamist. ei toeta Eduard Pavljutšenko tingimisi Eduard Pavljutšenko taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et Eduard Pavljutšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu 2 hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt Vanglas jätkas telefoni teel suhtlemist endiste tugevdatud järelevalvega osakonnas kinnipeetavatega, samas kui lähedastega, nii ema kui tütrega (xxx) ei ole suhted kunagi olnud head ja juba eelmisest aastast ei suhtle lähedastega. Rahalised võlanõuded on tasumata 53 853,81 eurot. Vanglas toetavad rahaliselt teda tuttavad. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Eduard Pavljutšenko nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 9 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Eduard Pavljutšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud (isiku- ja varavastaste kuritegude, lõhkeaine- ja seadeldise ebaseadusliku käitlemise eest). Hetkel kannab liitkaristust mh 1 astme kuriteo eest. Viimase kuriteo pani toime vangistuses. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna Eduard Pavljutšenko on näidanud oma varasema käitumisega, et ei suuda käituda õiguskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (varasem kuritegu toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eduard Pavljutšenko vabanemisjärgne elukoht ei ole kindel, mis paneb küsimuse alla kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmist. Eduard Pavljutšenko võimaliku vabanemisjärgse elukoha kohta xxx kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimise tulemused puuduvad, mis kinnitaksid, et nimetatud elamispinnal on võimalik ja olemas kirjalik nõusolek omanikult. Toimunud on vaid telefonivestlused ametniku ja Igor Kušvidi vahel, mida kohus ei saa hinnata tõendina kinnisvara kasutamise alusena. Kohtuistungil Eduard Pavljutšenko teatas, et aadressile xxx ta elama ei kavatse asuda. Kohtuistungil 7.10.2015 Eduard Pavljutšenko selgitas, et ta ei ole ka käesoleval ajal nõus temale mõistetud karistustega ( 9 aastat vangistust ja 7 kuud vangistust). Seega võib järeldada, et Eduard Pavljutšenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ja käitumist vangistuses, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida seaduskuulekalt. 3 Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Eduard Pavljutšenko on vangistuse kestel eiranud vanglaametnike korraldusi, mille ees teda on karistatud distsiplinaarkorras. Karistusotsuseid ei ole vaidlustatud seadusest tulenevate õiguste kasutamisega. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist vangistuses ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Eduard Pavljutšenko vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4