← Eesti

3-12-1990/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

v.r) § 701 lg 1 ja relvaseaduse § 13 lg-st 1 tulenevalt kasutas vastustaja kaebaja suhtes teenistusrelvana gaasirelva. Teenistusrelva kasutamiseks esines õiguslik alus, sest

v.r § 71 lg-s 1 sätestatud tingimused olid täidetud. Tartu Maakohus tuvastas kriminaalasjas nr 1-11-14272, et kaebaja ähvardas kasutada kambrisse sisenevate vanglaametnike vastu vägivalda. Kriminaalasja materjalide kohaselt pildus kaebaja lõhutud mööbli metallist ja puidust tükkidega vastu kambri ust ja tema käitumine oli agressiivne, seega oli reaalne oht, et juhul, kui ametikohustusi täitvad vanglaametnikud sisenevad kambrisse, viib kaebaja oma ähvardused täide ja ründab vanglaametnikke kambris olevate metallist ja puidust mööbli tükkidega, millega tekitab kannatanutele vähemalt füüsilist valu. Valitsenud olukorras ei olnud gaasi kasutamisele alternatiivi. Vastustaja valis õigesti rangema meetme kaebaja rahustamiseks, kuna oht vanglaametnike tervisele ei oleks ära langenud, kui nad oleksid ära oodanud kambri sisustuse lõhkumise ning pärast seda sisenenud kambrisse gaasi kasutamata. Kamber on suhteliselt kitsas ning seistes seljaga seina ääres ja vehkides toolijalaga oleks kinnipeetav võinud tabada tema poole liikuvaid vanglaametnikke. Sellest tulenevalt oleks võinud löök metallesemega isegi kiivriga kaitstud pea või kaela piirkonda vanglaametnike elule või tervisele ohtlik olla. Kaebaja agressiivsus ei vähenenud ka pärast kahe pipragaasiballooni kasutamist ning ta ähvardas jätkuvalt kasutada vanglaametnike vastu vägivalda. Seepärast oli põhjendatud lisaks veel kahe pipragaasiballooni kasutamine. Vastustaja ei ületanud kaalutlusõiguse piire ega rikkunud võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. R. Ott esitas Tartu Halduskohtu 19.11.
  2. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kasutati R. Oti suhtes pipragaasi õigusvastaselt ning tekitati sellega kaebajale liigseid kannatusi, mida oleks saanud vältida. Valvurite varustatus erivahenditega on õigustatud põgenemise või valvuri julgeoleku ohu korral, kuid kumbagi olukorda ei tekkinud. Valvureid oli viis ja nad olid varustatud kiivrite ja kilpidega ning kaebaja oli üksi, mistõttu ei saanud olla ohtu valvurite tervisele. Kaebaja oleks mõne aja möödudes ise maha rahunenud ja valvurid kambrisse lasknud, kuid valvurid provotseerisid kaebajat ja tekitasid olukorra tõsinemise.
  3. Vastustaja palub jätta R. Oti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt tegi halduskohus õige järelduse, et vaatamata vanglaametnike arvule ning kaitsevarustusele ei ole neil võimalik tekkinud olukorras kitsasse kambrisse sisenedes 2 täielikult enda julgeolekut tagada. Tõenäoline on, et nad oleksid ka ilma eelnevalt gaasi kasutamata kambrisse sisenedes R. Oti kontrolli alla saanud, kuid samuti on tõenäoline, et kinnipeetav oleks jõudnud eelnevalt vastupanu osutada ning sellisel juhul poleks vanglaametnikele vigastuste tekitamine olnud välistatud. RINGKONNAKOHTU OTSUS JA MENETLUS RIIGIKOHTUS
  4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18.02.
  5. a otsusega R. Oti apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 19.11.
  6. a otsuse ja saatis haldusasja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja vastu pipragaasi kasutamine oli õigusvastane. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 13.02.
  7. a otsuses asjas Tali vs. Eesti selgitati, et pipragaasi kasutamist on Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) pidanud äärmiselt ohtlikuks ning leidnud, et seda ei tohiks kasutada siseruumides ega kunagi isiku vastu, kes on juba kontrolli alla saadud. EIK-i hinnangul ei ole pipragaas käsitatav keemiarelvana ning seda kasutatakse õiguskaitse eesmärgil, kuid selle kasutamine võib põhjustada erinevaid tõsiseid meditsiinilisi probleeme. EIK leidis, et vanglaametnike käsutuses olnud teisi vahendeid arvestades ei olnud väikeses ruumis pipragaasi kasutamine õigustatud. Nimetatud seisukohad on kohaldatavad ka praeguses asjas, sest pipragaasi kasutati samuti väikeses ruumis ja küllaltki suures koguses.
  8. Tartu Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtu 18.02.
  9. a otsuse peale kassatsioonkaebuse.
  10. Riigikohus rahuldas 02.10.
  11. a otsusega Tartu Vangla kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 18.02.
  12. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et gaasipihusti kasutamine vangla kinnistes ruumides ei ole iseenesest õigusvastane, kuid selleks peab olema erakorraline vajadus. Ringkonnakohus ei motiveerinud otsust piisavalt, tegi EIK otsustest ennatlikke järeldusi ning jättis nõuetekohaselt hindamata praeguse juhtumi asjaolud ja vangla tegevuse kooskõla

v.r § 71 lg-ga

  1. Ringkonnakohus oleks pidanud analüüsima, kas vanglaametnikud oleksid saanud kaebajat rahustada muude vahenditega. Ringkonnakohus ei analüüsinud ka kaebajast lähtuva julgeolekuohu ulatust, tema valduses olnud esemete olemust ega tema käitumist. Samuti ei ole arvesse võetud asjaolu, et kaebaja on ka varem sarnasel viisil agressiivselt käitunud. Ringkonnakohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-t 3 kuna ei põhjendanud, miks ta asus teistsugusele seisukohale kui halduskohus. Ringkonnakohtul tuleb arvestada ka kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tõendamist vajavate asjaolude erinevusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus lahendades teistkordselt kaebaja Tartu Halduskohtu 19.11.
  3. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust, leiab, et R. Oti apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.11.
  4. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses toodud põhjendustega. 11.

§ 71

lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikel lubatud kasutada erivahendeid ja teenistusrelva ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimiseks on ammendatud. Erivahendi ning 3 teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. Seega peab ka vangla relvastusse kuuluva gaasirelva (

§ 701

lg 2 p 2) kasutamiseks esinema oht vangla julgeolekule, äärmine vajadus seda julgeoleku tagamiseks kasutada ning selle kasutamine peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele (RKHKo 02.10.2014 nr 3-3-1-47-14, p 12).

§ 70

1 lg-s 2 nimetatud vangla erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise täpsem kord oli sätestatud justiitsministri 01.04.

  1. a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamise“
  2. peatükis. Määruse § 66 lg 1 kohaselt kasutab vanglaametnik erivahendit või teenistusrelva, arvestades sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsenud olukorda. Sama paragrahvi teine lõige sätestas, et erivahendi või teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on vältimatu.
  3. Kaebaja on seoses 19.11.2010 toimunud sündmusega mõistetud Tartu Maakohtu 17.02.
  4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-14272 süüdi KarS § 274 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas, et 19.11.2010 kella 18.55 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone teises osakonnas kambris nr 1081 ähvardas kaebaja füüsilise vägivalla toimepanemisega ametikohustusi täitvaid ametnikke S. Kilki, R. Karu, T. Trollat, O. Survat ja M. Müüri ja seda juhul, kui kannatanud püüavad siseneda kambrisse, kus kaebaja viibis. Kaebaja pildus lõhutud mööbli metallist ja puidust tükkidega vastu kambri ust ja tema käitumine oli agressiivne, seega oli reaalne oht, et juhul, kui ametikohustusi täitvad ametiisikud sisenevad kambrisse, viib kaebaja oma ähvardused täide ja ründab vanglaametnikke kambris olevate metallist ja puidust mööbli tükkidega, millega tekitab kannatanutele vähemalt füüsilist valu. Ringkonnakohtu arvates puudub vaidlus selle üle, et kaebaja näol oli tegemist ohtlike esemetega varustatud kinnipeetavaga

§ 71lg 1 tähenduses.

Ka kaebaja on sisuliselt omaks võtnud selle, et ta käitus agressiivselt. Sellises olukorras olid vanglaametnikud sunnitud olukorra lahendamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks sisenema kambrisse ja kaebaja maha rahustama. Kambrisse sisenemine oli vajalik selleks, et peatada kaebaja poolt vangla vara lõhkumine ja samuti ka selleks, et kaaskinnipeetavad ei saaks kaebaja sellisest tegevusest innustust. 13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebaja suhtes oli juba varem kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna 02.06.2010 oli ta rünnanud jalutuskäike korraldanud vanglaametnikku tekitades viimasele kehavigastusi ja füüsilist valu. Samuti oli kaebaja 12.08.2010 samuti lõhkunud kambri sisustust ja tema suhtes oli kasutatud gaasi. Seega tuli vanglaametnikel suhtuda kaebaja ähvardustesse tõsiselt. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et leebemate meetmetega ei olnud kaebajat võimalik kahjutuks teha ja kaebajast tuleneva ohu kõrvaldamiseks tuli kasutusele võtta

§-s 70 1 nimetatud vahendid. 14. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja suhtes tema eelnevaks rahustamiseks oli pipragaasi kasutamine kõige efektiivsem vahend. Kuna kaebaja oli varustatud ohtlike vahenditega, siis oli see vajalik kambrisse sisenemisel tõenäoliselt asetleidva kallaletungi ärahoidmiseks. Arvestades seda, et kaebaja oli jätkuvalt agressiivne, siis ilma gaasi kasutamata oleks kambrisse sisenenud vanglaametnikud pidanud kasutama kaebaja suhtes tema kontrolli alla saamiseks füüsilist jõudu, mis ei oleks välistanud kaebajale tervisekahjustuse tekkimist. Vangla on kassatsioonikaebuses kinnitanud, et kaebaja suhtes kasutati pilvegaasi Perfecta 110 50ml balloone, milles kapsaitsiini sisaldus on 0,3%. Asjaolu, et gaasi kasutamine ei olnud kaebajale ohtlik ja ei kahjustanud tema tervist näitab ka asjaolu, et enne kaebaja poolset vastupanust loobumist tuli kasutada 4 ballooni. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajat ei olnud võimalik rahustada muude vahenditega ning pipragaasi kasutamine oli antud olukorras vajalik ja kõige efektiivsem vahend kaebaja rahustamiseks. 4 Pipragaasi kasutamiseks olid täidetud nii

§ 71

lg-s 1 kui ka määruse nr 23 §-s 66 sätestatud eeldused ja selliseks käitumiseks esines erakorraline vajadus. 15. Kuna kaebaja oli apellatsioonimenetluses riigilõivu tasumisest vabastatud, siis menetluskulud asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene Agu Timmi 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.