KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2833 Haldusasi G.B.e esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusto

§ 119lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla kohaldas 10.11.2015 käskkirjaga nr 5-1/2730 kinnipeetav G.B.e (taotleja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega piirati taotleja vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine (spordisaali kasutamine) ja paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt koostati taotleja kohta 10.11.2015 ettekanne, mille kohaselt ei lubanud kambris nr 33 karistust kandev taotleja kambrisse nr 33 kinnipeetavat, kes paigutati kambrist nr 34 ümber kambrisse nr
2. Taotleja keeldus kategooriliselt teist kinnipeetavat kambrisse nr 33 laskmast. Taotleja ei allunud ametnike korduvatele korraldustele rikkumine lõpetada ja lubada teine kinnipeetav kambrisse nr
3. Seetõttu oli vajalik kohaldada taotleja üle järelevalve viisil, mis vähendaks edaspidiseid seadusrikkumisi ja tagaks üldise julgeoleku vanglas. Viidatud julgeolekumeetmete kohaldamine on vajalik, et taotleja ei saaks oma käitumisega seada ohtu vangla üldist julgeolekut ja olla negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele. Lukustatud kambrites viibivate kinnipeetavate üle saab teostada efektiivsemat järelevalvet kui avatud sektsioonis, misläbi on 3-15-2833 võimalik vähendada konfliktolukordade ja distsipliinirikkumiste tekkimist ning tagada üldine julgeolek vanglas.
4. Taotleja esitas 12.11.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 10.11.2015 käskkirja nr 5-1/2730 kehtivuse peatamiseks kuni asja lõpliku lahendamiseni. Taotleja kinnitusel oli ta esitanud Tallinna Vangla 10.11.2015 käskkirja peale 12.11.2015 vaide. Taotleja selgitab, et oli teise kinnipeetava kambrisse nr 33 paigutamisele vastu, sest see isik kujutas endast taotlejale ohtu. Vangla tohib paigutada kinnipeetavad ühte kambrisse, kui nad sobivad üksteisega. Antud juhul on kamber nr 33 väga kitsas, selles oli juba 3 kinnipeetavat ja kambris ei ole ventilatsiooni. Taotleja sõnul on osakonnas palju vabu kohti ja kambreid, kuhu oleks võimalik see kinnipeetav paigutada või vastupidi taotleja üle viia. Teine kinnipeetav sooviti taotlejaga ühte kambrisse paigutada taotleja provotseerimise eesmärgil, et tekitada konflikte ja tülisid, mis annaks võimaluse taotlejat karistada. Taotlejal on halvad suhted operatiivtöötaja Grünbergiga, kelle peale ta on esitanud prokuratuurile ja kohtule korduvalt kaebusi. Vangla asetab oma käitumisega taotleja turvalisuse ohtu. Vangla 10.11.2015 käskkiri on põhjendamata. Taotlejat ei kuulatud enne käskkirja andmist ära ja temalt ei võetud seletust.
5. Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused: 3.
6. Antud juhul esines alus täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamiseks taotleja suhtes, et taotleja ei saaks oma käitumisega seada ohtu vangla üldist julgeolekut ega olla negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele. Vangla leidis Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-63-09 tuginedes, et kaitstava õigushüve kahjustamine tulevikus on tõenäoline, mistõttu on taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Kuigi õigusvastaselt määratud julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevate tagajärgede saabumisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud raske õigusrikkumine leiab aset. Selleks, et vältida raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult ja esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida. 3.
7. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida kambrit ja kambrikaaslasi oma suva järgi. Seega ei saa taotleja tugineda soovimatusele konkreetse kinnipeetavaga kambrit jagada. Vanglateenistus arvestab ühte kambrisse paigutamisel kinni peetavate isikute julgeolekuga. Kinni peetavast isikust tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vanglateenistuse ametnike pädevuses. Kuna taotleja ise pole pädev oma ja teiste isikute käitumist ja sellest tulenevaid ohte hindama, ei saa ta ka kuidagi väita, et vanglaametnike poolt antud hinnang pole õige ja alused ennetavat laadi julgeolekumeetmete rakendamiseks üldse puudusid. Pelgalt seetõttu, et taotleja ise peab enda käitumist õiguspäraseks, ei tähenda, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli alusetu. 3.
8. Taotlejat teavitati lukustatud kambrisse viimisest ja taotleja ei olnud nõus lukustatud kambrisse minema. Seega on taotleja saanud esitada oma vastuväited. 3.
9. Taotleja õigused ei saa antud juhul piirangute kohaldamisel nii pöördumatult kahjustatud, et piirangute kohaldamata jätmine oleks õigustatud olukorras, kus esineb oht raskete õigusrikkumiste asetleidmiseks. Antud juhul on konflikti tekkimise tõenäosus suur, arvestades, et taotleja on ise konflikti oma käitumisega põhjustanud (keeldus lubamast ümberpaigutatavat kinnipeetavat kambrisse). 2

) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Taotleja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Menetlusabi taotluses esitatud andmetest ja isikukonto väljavõttest perioodi 11.07.2015–11.11.2015 kohta nähtub, et taotlejal puuduvad nõutava riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid. Tema vanglasisesel isikukontol ei ole rahalisi liikumisi toimunud ja tema konto vaba jääk on 2 senti. Seega on taotleja maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumisel. 5. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lg 1), ei analüüsi kohus siinkohal pikemalt taotluse perspektiivi, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi, vabastades ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus sisuliselt järgnevates määruse punktides. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 6.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla kinnitusel ei ole ta taotleja esitatud vaiet vastuse esitamise seisuga veel lahendanud. Seega on taotleja algatatud vaidemenetlus veel pooleli ja kohtul on võimalik esialgse õiguskaitse taotlust lahendada. 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Taotlejal on õiguskaitse vajadus. Vaidlusaluse käskkirjaga otsustati kohaldada taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning piirata tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelata tal tegeleda kehakultuuriga, sh keelata kasutada spordisaali, ning paigutada ta eraldatud lukustatud kambrisse. Pärast täiendavate julgeolekumeetmete kohaldama asumist ei ole võimalik taotlejale kaasnenud tagajärgi enam tagasi pöörata. Taotlejal oleks käskkirja tühistamise korral võimalik taotleda tekitatud kahju hüvitamist, kuid kahju hüvitamise nõude olemasolu ei välista õiguskaitse kohaldamist, sest kahju hüvitamine ei taasta rikutud õigusi, vaid pakub hüvitust.
2. Vanglal oli iseenesest olemas vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-st 1 tulenev alus taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Taotleja allumatus vanglaametnike korraldustele ohustab vangla julgeolekut ja julgustab ka teisi kinnipeetavaid edaspidi vanglaametnike korraldustele vastu hakkama. Julgeoleku tagamine vanglas on äärmiselt oluline ja ka kohtupraktikas aktsepteeritud eesmärk. Vanglaametniku toiming kinnipeetava ümberpaigutamisel ei olnud kohtule hetkel teadaolevatel andmetel ilmselgelt õigusvastane. Taotlejal oli võimalik vanglaametnike toiminguid vaidlustada selleks ettenähtud korras vaideja/või kohtumenetluses.
3. VangS § 69 lg 4 järgi kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv 3

§ 249

lg 4 järgi kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 01.12.2015 KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Tallinna Vangla määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2015. a määruse haldusasjas nr 3-152833 punkt 2. 3. Jätta G. B. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 4