Obsah (4)

§ 127§ 69§ 67§ 118

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-615

§ 127

lg 3), mitte aga volituse olemasolu, siis oleks ta pidanud nimetatud tõendi kohtule esitama. Seega oleks hageja pidanud teise volikirja olemasolu tõendama ning hetkel oli kohus asunud tõendit saamata ja seda hindamata oletuslikule järeldusele, et selline teine volikiri oli olemas. 24. Kostjale oli üllatuslik kohtu järeldus, et kostja on hageja tahteavalduse kätte saanud laenulepingu ülesütlemise teate saatmisega kostja juriidilisse asukohta, so XXXXXXXX XX, Tallinn, ning tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09 seisukohale: „Seega tuleb lahendada küsimus, kas tahteavalduse saab lugeda

§ 69

lg 3 teise lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Kolleegium vastas sellele küsimusele eitavalt. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Järelikult ei olnud laenusaaja praeguses asjas krediidilepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ja ülesütlemine tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei olnud toimunud.“ Hageja on esitanud kohtule üksnes tähitud kirjade postitamise kviitungid, millelt ei nähtu, milliste kirjadega oli tegemist, samuti ei ole hageja esitanud tähitud kirjade ümbrike ega tähtpostituse väljastamise teatiseid, et tõendada kirjade kättesaamist või nende mitte kättetoimetamist. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja tühistatud osas teeb kohus uue otsuse. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. 5
3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline laenuleping 210 000 krooni (13 421 euro 45 sendi) laenamiseks kostjale ning et laenusumma kandis hageja kostja arvele 18.10.2003 (tl 11). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et laenulepingu järgi saadud laenu ei ole kostja tagastanud.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on laenulepingu nõuetekohaselt üles öelnud ning kas ja mis ajast on tal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist. Kuna kostja on sisuliselt vaidlustanud otsust üksnes osas, millal tuleks laenulepingu ülesütlemise teade nõuetekohaselt kättetoimetatuks lugeda, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
5. VÕS § 398 lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui ka laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega on õigus tähtajatu laenuleping korraliselt üles öelda lepingupooltel. Praeguses asjas tuvastas maakohus õigesti, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on see, et laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohtul tuli hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, kas hageja oli laenulepingu kehtivalt üles öelnud.
6. Hageja tugines maakohtus kirjalikele tõenditele, s.o avaldustele, millistega ta väidetavalt laenulepingu üles ütles. Laenulepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus

§ 67

jj tähenduses ning selle tegemist ja kättesaamist reguleerib

§ 69

.

§ 69

lg 3 reguleerib eemalviibijale tehtud, lepinguga seotud tahteavalduse kättesaamist, mis on erinormiks

§ 69

lg 2 teise lause suhtes.

§ 69

lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

1. Vastavalt TsMS § 232 lg 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
2. Maakohus ei arvestanud hageja poolt 16.09.2014 saadetud laenulepingu ülesütlemise teate saatmistega kostjale e-kirjaga (tl 12), sest teadet ei edastatud kostja ametlikule eposti aadressile. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keskendunud kostja ametliku aadressi tuvastamisele ja jätnud arvestamata olulise. Riigikohus on 8.04.2015 lahendis nr 3-2-1-8-15 selgitanud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani ning e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Riigikohtu selgitusel võib usaldusväärseks tõendiks olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt ka Riigikohtu 21.12.2007.a otsus asjas nr 3-2-1-123-07, p 14). Seega ei saa praeguses asjas lugeda e-kirja teel laenulepingut ülesöelduks, kuna hageja ei tõendanud, et kostja selle ülesütlemise teate kätte sai.
3. Samuti on hageja tuginenud asjaolule, et ta ütles laenulepingu üles tähtkirjade saatmisega kostja asukohajärgsele- ja juriidilisele aadressile (16.09.2014 XXXXXXXX XX; 30.10.2014 XXXXXXXX XX). Ka siin ei saa kummagi tähtkirja saatmisega lugeda laenuleping ülesöelduks, sest kirjade jõudmist adressaadini ei ole hageja tõendanud. Selles osas nõustub kohus apellandiga. Riigikohus on 2.05.2012 lahendis nr 3-2-1-50-12 selgitanud, et tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu6 või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga (vt selle kohta nt Riigikohtu 25.04.2012 otsuse nr 3-2-1-15111 p 14) või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel.
4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, kus kohus luges laenulepingu ülesütlemise teate kostja poolt kättesaaduks selle juriidilisse asukohta saatmisega (otsuse p 18). Lisaks sellele, et maakohus eksis kuupäevas (lugedes 16.09.2014 ülesütlemise teate tähitud kirja saatmisega XXXXXXXX XX aadressile, kusjuures sellele aadressile postitas hageja kirja 30.10.2014 - kviitung tl 17), on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme sellega, et rajas otsuse asjas tuvastamata asjaolule. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja poolt laenulepingu ülesütlemine on saadetud teadetega jäänud tõendamata, sest hageja ei ole tõendanud kostja poolt teate kättesaamist. Kohus on tuvastanud lepingu ülesütlemist puudutavad asjaolud ebaõigesti ning seetõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada viivise väljamõistmise alguse aja osas (resolutsiooni p 3 osas).
5. Ringkonnakohus leiab, et laenulepingu ülesütlemisest saab kostjale teatada ka hagiavalduses, kuid tingimusel, et kostja saab hagiavalduse kätte. Seega saab praeguses vaidluses lugeda laenuleping ülesöelduks lepingu ülesütlemise teate kostjale kättetoimetamisest 15.01.2015 (tl 46).
6. Kuna ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks 17.11.2014, vaid kohtumenetluse ajal 15.03.2015, ei oma apellandi väited Danil Lipatovil volituse olemasolu või puudumise kohta laenulepingu ülesütlemiseks 16.09.2014 ja 30.10.2014 asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Vastuseks kaebuse väitele märgib kolleegium, et puudub kahtlus, et hageja teadis, et Danil Lipotov tegutseb tema nimel laenulepinguga seotud erimeelsuste lahendamisel esindajana ja talus tema sellist tegevust. Öeldu tõttu tuleb

§ 118lg 2 alusel lugeda, et hageja oli vastavad volitused andnud.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohtu otsus põhivõla väljamõistmise osas ei ole seaduslik ja kuulub tühistamisele. Apellatsioonkaebuse väited ei anna selles osas alust otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus põhinõude väljamõistmise osas on seaduslik ja kooskõlas TsMS § 442 lg-ga
3. Arvestades, et hageja on esitanud laenu tagastamise nõude kõrval viivise nõude, tuleb VÕS § 398 lg 1 kohaselt lugeda kostja viivituses olevaks alates 2 kuu möödumist laenulepingu ülesütlemise teate kättetoimetamisest 15.01.2015 ühes hagiavaldusega. Seega on laenulepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks 16.03.2015, s.o. kahe kuu möödumisel hagiavalduse kättetoimetamisest.
4. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata viivise saamiseks kuni perioodil 16.11.2014 kuni 15.03.2015 summas 353 eurot 91 senti (16.11.-31.12.2014= 45 päeva, intressimäär 8,15%= 134 eurot 86 senti ja perioodil 1.01.-15.03.2015=74 päeva, intressimääraga 8,05%= 219 eurot 5 senti). Selles osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja jätab viivise nõude summas 353 eurot 91 senti rahuldamata.
5. Hageja viivise nõue alates 16.03.2015 kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 7
6. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
7. jaanuari ja
8. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab VÕS § 94 lg 2 järgi Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eesti Panga poolt avaldatud teadete kohaselt oli enne
9. juulit 2015 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,05%. Eeltoodust lähtudes tuleb VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 01.01.201530.10.2015 lugeda 8,05% aastas. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva, ning lähtudes põhinõude suurusest 13 421 eurot 45 senti, on hagejal õigus nõuda viivist järgmiselt: 16.03.2015-30.10.2015 (228 p) eest 674 eurot 90 senti. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Samuti rahuldab kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni.
10. Maakohus on hageja taotlusel määranud, et kostjal tuleb tasumisele kuuluvad summad kanda LL kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s, selgitusega „laenulepingu 18.10.2003 laenusumma tagastamine“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Maakohus jättis hagi rahuldamisel menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 900 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse osaliselt, jaotab ta TsMS § 174 lg 3 korras ümber maakohtus kantud menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osale kooskõlas TsMS § 163 lg-ga
12. Ringkonnakohus ei näe põhjust ümber hinnata maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulude suurust 900 eurot. Maakohus on hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust õigesti hinnanud kooskõlas TsMS § 174 lg-ga
13. Kuna hageja põhinõue 13 421 eurot 45 senti kuulub rahuldamisele täielikult ja kõrvalnõuedest jäi rahuldamata 353 eurot 91 senti, siis tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 97,43% ehk 876 eurot 87 senti.
14. Pooled ei esitanud apellatsioonimenetluses neile antud tähtajaks 20.10.2015 apellatsioonimenetluse kulude nimekirja ja kulude kindlaksmääramise taotlust. Kostja apellatsioonimenetluse kuluks tsiviilasja materjali kohaselt on riigilõiv 650 eurot, millest kaebuse rahuldamisel 2,57% ulatuses tuleb hagejal talle hüvitada 16 eurot eurot 71 senti. Kokku tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulude katteks kahes kohtuastmes kokku 893 eurot 58 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8