TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-157 Otsuse kuupäev 30. oktoober 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi XXXX XXXXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju 6

) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui RVastS § 9 lg 1 nimetatud õigushüve rikkumise raskus seda õigustab (Riigikohtu lahendid 3-3-1-10-14 p 12.2, 3-3-1-43-11 p 18 ja selles viidatud kohtupraktika). 4 Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusega pandud avalik-õiguslikku ülesannet vangistuse täideviimine. Kohus on kindlaks teinud vastustaja tegevuse õigusvastasuse. Kaebajal tuli läbiotsimistel täita vastustaja korraldusi, seega ei olnud tal võimalik kahju vältida, samuti ei ole läbiotsimiste toimumise fakti võimalik kõrvaldada toimingu lõpetamise või toimingust hoidumise nõuetega. Süü puudumise tõendamiskoormis lasub vastustajal. Vastustaja ei ole süü puudumist väitnud ega tõendanud, seega tuleb vastustaja süüd eeldada. Samas leiab kohus, et kaebajale ei ole põhjustatud sellise raskusega kannatusi, mis tingiksid rahalise hüvitise väljamõistmise. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

1. VangS § 41 lg 1 tulenev nõue kohelda kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle vangistusega paratamatult kaasnevat ületavaid kannatusi või ebameeldivusi, sisaldab endas määratlemata õigusmõisteid ning on sellisena ajas muutuv ja kujunev. EIK lahend Jaeger vs Eesti, millest vastustaja sai teada, et tema poolt kasutatud kinnipeetavate läbiotsimise viis ei pruugi olla piisav kinnipeetavate privaatsuse tagamiseks, tehti 31.07.2014.a ehk pärast käesolevas kohtuasjas käsitletud läbiotsimiste toimumist. Juba selle kohtuasja arutamise käigus oli vangla kõrvaldanud talle ette heidetud võimaluse näha läbiotsimisi pealt läbi ukseklaasi (kohtulahendi Jaeger vs Eesti p 11). Teisel korrusel ust lahti hoidvad valvurid olid teadlikud, et neil tuleb seista seespool ust, s.t kohas, kust läbiotsimise toimumise kohta näha ei ole (tl 46-49). Kui ilmnes, et kinnipeetavad tunnevad siiski oma privaatsust teisel korrusel ust lahti hoidva valvuri tõttu riivatuna, paigaldas vastustaja täiendavad tõkked, mis muudavad läbiotsimise toimumise koha nägemise võimatuks (tl 48). Seega on vastustaja teinud pingutusi, tagamaks läbiotsimiste õiguspärasus ning arvestanud seejuures pidevalt uueneva kohtupraktikaga. Eeltoodu näitab ühtlasi, et vastustaja süü ei ole suur. Vastustajale saab ette heita seda, et hoolimata tema pingutustest ei näinud ta ette kõiki võimalusi, kuidas kinnipeetav võib oma privaatsust ohustatuna tunda. Tegemist on käibes vajaliku hoole järgimata jätmise ehk hooletusega (võlaõigusseaduse § 104 lg 3). Mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid saab isik tajuda ainult isikliku kogemuse kaudu. Seega sõltub rikkumise intensiivsus suuresti sellest, millisena kaebaja olukorda tajus. Kohus leiab, et kaebaja kannatused ei olnud rasked. See nähtub asjaolust, et kaebuse väited kaebaja kannatuste kohta on üldsõnalised ning kaebus on trafaretne. Kohtul tuleb mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võtta ka riigisisest kohtupraktikat ja riigi olusid, sh ühiskonna jõukuse taset, võrreldavust ja õiglustunnet ühiskonna vähemkindlustatud gruppide sissetulekute suhtes. Kohtupraktikas on hüvitis alusetult kartseris viibimise puhul olnud 6,39 eurot päevas (Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas 3-14-177, jõustus 30.06.2015.a) ning väärikust alandavate kinnipidamistingimuste puhul 2 eurot päevas (Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas 3-14-50845, jõustus 15.10.2015.a Riigikohtu otsusega mitte menetleda). Seda arvestades ei ole õigustatud rahalise hüvitise maksmine lühiajaliselt talutud ebamugavuse eest käesolevas kohtuasjas käsitletud läbiotsimistel.
2. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleva asja lahendamisel ei ole asjakohased tema poolt viidatud EIK lahendeid, välja arvatud kohtuasi Jaeger vs Eesti. Tegemist ei ole sarnaste asjaoludega: viidatud lahendites teostati läbiotsimist põhjenduseta, sellega kaasnes isiku alandamine või solvamine, läbiotsimise juures viibis isik, kes ei olnud kinnipeetavaga samast soost jne. Ka kohtuasja Jaeger vs Eesti asjaolud ei ole praeguse kohtuasja asjaoludega samased. EIK heitis Eesti Vabariigile ette seda, et kinnipeetava läbiotsimine toimus 5 trepikojas, kuhu oli ligipääs kahe ukse kaudu, millel olid katmata, läbipaistva klaasiga aknad. See tähendab, et läbiotsimise pealtnägemise võimalus ja tõenäosus ning seega ka kaebaja privaatsuse riive oli oluliselt suurem. Kohus märgib, et muid etteheiteid EIK-l toimunud läbiotsimisele ei olnud.
3. Kuna kohus ei mõista välja rahalist hüvitist, siis puudub vajadus lahendada viivise nõuet. Kohus siiski märgib, et viivise nõuet ei oleks võimalik rahuldada. Esiteks selgitas Riigikohus lahendi nr 3-3-1-66-14 p 19, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes võlaõigusseaduse § 113, s.t viivist on võimalik käsitleda erilaadse kahjuhüvitisena ja viivise nõudmiseks peavad olema täidetud RVastS § 7 lg 1 sätestatud eeldused. Kaebaja viivisenõue ei vasta neile tingimustele, alustades sellest, et kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline kahju on talle hüvitise varasema saamata jäämisega tekkinud. Teiseks ei ole kaebaja esitanud viivise nõuet Tartu Vanglale ja seega on kaebajal selle nõude osas läbimata VangS § 11 lg 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. Menetluskulud. Muud kohtu korraldused
4. Olukorda, kus kohus rahalise hüvitise väljamõistmise asemel teeb kindlaks kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse, käsitletakse kohtupraktikas hüvitamisnõude osalise rahuldamisena (Riigikohtu lahend 3-3-1-3-12 p 46).

§ 108

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel (tl 33). Muude menetluskulude kohta ei ole pooled kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. 15.

§ 175

lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kaebaja ei ole taotlenud tema nime avaldamata jätmist kohtuotsuse avaldamisel. Arvestades käesolevas kohtuasjas käsitletud asjaolusid määrab kohus omal algatusel, et kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga „X“. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik Kohtunik 6