KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 23.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-06-11564 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Marek Abel Prokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaat Alla Jakobson Kohtuasi Viru Vangla materjalid Meir Shushani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MEIR SHUSHAN, sünd: 03.03.1969, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.10.2005 ja lõpp 11.10.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.11.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426 lg 3, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Vabastada Meir Shushan tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 24.10.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Meir Shushan vabastada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Meir Shushanile, kaitsjale ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.10.2015.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meir Shushani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Meir Shushan on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.10.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 15-aastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2005 ja lõpp on 11.10.
- 1 Viru Vangla toetab kinnipeetava Meir Shushani vabastamist tingimisi enne tähtaega ning teeb ettepaneku kohaldada kinnipeetava suhtes KrMS § 426 lg
- Kohtuistung Meir Shushan taotles enda enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on oma süüst aru saanud, hakkas vanglas usklikuks, tahab tulevikus järgida kõiki reegleid ja minna õppima usulisse kõrgkooli ning pühenduda usule. Kõrgkoolis saab stipendiumi umbes 300 eurot kuus, lisaks tasuta toit ja elamine. Õppida saab vähemalt ühe aasta ning siis loodab leida tööd ning kolida ema juurde elama. Eeltoodust tulenevalt palus isik lubada end toimetada oma kodumaale. Kinnipeetav kinnitas, et tal on olemas pruut, kes temaga koos tuleb xxxx ja pulmad toimuvad juba seal. Kohtukulud on siin kõik tasutud, töötas vanglas koristustöödel ja parandas raamatukogus raamatuid. Kinnipeetav selgitas tervise osas, et tal on astma ja südamestimulaator. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist koos KrMS § 426 lõikes 3 kohaldamisega ning leiab, et üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi vangistusest vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et esinevad positiivsed asjaolud kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks ja lisab, et isikul ei ole vanglas ühtegi distsiplinaarkaristust, ta on vanglas töötanud ja osaleb kunstiringis, on õppinud selgeks vene keele, tal on naisterahvas, kellega ta on kõik need aastad suhelnud ja ta tahab peret luua, tal ei ole probleeme alkoholi või narkootikumidega. Kaitsja märgib, et Meir Shushanil on xxxx perekond, kes on teda kõik need aastad toetanud, tal ei ole ühtegi võlgnevust ning vabanemisfondis on 1170 eurot. Kaitsja on seisukohal, et Meir Shushan on muutnud oma suhtumist ellu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Meir Shushani saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses ajavahemikul 13.07.201029.01.2015 olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning alates 11.12.2014 töötab raamatukogus abitöölisena. Samuti on kinnipeetav alates 11.10.2010 osalenud kunstiringis. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kinnipeetav on vangistuses viibitud aega kasutanud mõistlikult. 2 Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused, millest saab järeldada, et kinnipeetav on vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht xxxx. Nimetatud asjaolu kinnitab kriminaalhooldaja päringus saadud info ning samuti on notariaalselt kinnitatud dokument elukoha kohta, mis on tõlgitud eesti keelde. Kinnipeetav soovib xxxx elama asuda koos elukaaslase T L S. Xxxx ootavad kinnipeetavat koju ema, õde ja vennad. Vangla hinnangul on Meir Shushan hea suhtleja, rahulik ja viisakas, impulsiivsus puudub. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 7%. Kinnipeetaval puudub Eestis elamisluba nagu ka igasugune seaduslik alus Eesti Vabariigis vabaduses viibimiseks. Vangla poolt edastatud materjalidele on lisatud notariaalselt kinnitatud dokument selle kohta, et Meir Shushanil on xxxx võimalus asuda õppima usukooli (koht on borneeritud), kus tegeletakse vangide rehabilitatsiooniga, lisaks hakkab Meir Shushan saama seal igakuist rahasummat, mis katab tema igapäevased elamiskulud. Samuti on xxxx teatanud, et konsulaarosakond väljastab kinnipeetavale reisiloa üheotsa sõiduks tagasi xxxx. Ka on Politsei- ja Piirivalveamet teatanud, et Meir Shushanile vormistatakse kinnipidamisasutusest vabanemisel vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 2 p 7 kohaselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, kuna tal puudub Eesti Vabariigis elamisluba või –õigus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Tulenevalt KrMS § 426 lg 3 ei kohalda kohus Meir Shushani suhtes käitumiskontrolli seoses tema väljastaamisega Eesti Vabariigist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 3