← Eesti

2-14-52848/29

Obsah (6)§ 178§ 187§ 144§ 175§ 477§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-5284

§ 178lg 2).

Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 03.06.2014 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles OÜ-le XXX(puudutatud isik 1, võlgnik) kuuluvate kinnisasjade uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Avalduse kohaselt olid avaldaja menetluses täiteasjad nr 022/2012/882 ja 022/2012/
  2. Võlgnik vaidlustas kaebusega kohtutäituri määratud kinnisasjade hinna. Kohus algatas 03.06.2015 määrusega kohtutäituri avalduse alusel hagita menetluse arestitud asja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks (II kd, tl-d 119-121). Eelnimetatud määruse peale esitas võlgnik määruskaebuse (II kd, tl-d 126-128). 12.08.2015 kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.06.2015 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (II kd, tl 147). 04.09.2015 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt esitatud avalduse läbi vaatamata (II kd, tl-d 152, 153). Kohus jättis menetluskulud OÜ XXXkanda. Kohtumäärus jõustus 22.09.2015 (II kd, tl 153 pöördel). 14.09.2015 esitas sissenõudja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd, tl-d 159, 160). Võlgnik OÜ XXXvastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 16.10.2015 (II kd, tl-d 171, 172). II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  3. Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid avalduse esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel avalduse esitamise ajal (03.06.2014) kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15). Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 144

punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

(avalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 ja

§ 175lg 4 2

(6)põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu
  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p 76). Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Sissenõudja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 1765 eurot (ilma käibemaksuta). Võlgnik OÜ XXX esitas menetluskuludele lepingulise esindaja kulude osas vastuväite. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ülaltoodust lähtuvalt hindab kohus alljärgnevalt, kas sissenõudja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. 4. Sissenõudja tõi menetluskulude nimekirjas välja järgmised kulud: 13.-15.05.2014 suhtlus kohtutäituri bürooga senisest täitemenetluse käigust ja tehtud/tehtavatest toimingutest ülevaate saamiseks. Võlgniku vara ülevaatamise ja hindamisega seonduvaga tutvumine, kliendi teavitamine. Kokku ajakulu 0,3 tundi. 22.05.2014 XXX kinnisasjade arestimise aktide andmete jaa määratud hindade analüüs. Suhtlus kliendiga, aktides kajastatud andmetega seotud küsimuste täpsustamine kohtutäituri bürooga. Ajakulu 1,7 tundi. 27.-29.05.2014 tutvumine kohtutäituri büroost edastatud teiste kohtutäiturite avaldustega (XXXteiste võlgade täitemenetlused) täitemenetlusega ühinemiseks. Suhtlus kohtutäituri bürooga andmete täpsustamiseks. Ühinemise avalduste analüüs, suhtlus kliendiga ilmnenud andmete mõjust XXXnõude täitemenetlusele. Tutvumine 28.05.2014 enampakkumiste teadete ja täitetoimingu teadetega, kliendi teavitamine. Kokku ajakulu 1,8 tundi. 02.-03.06.2014 tutvumine XXX kaebusega. Kliendi teavitamine. Kaebuse võimaliku mõju analüüs XXX nõude sundtäitmisele, suhtlus kaebuse sisu ja kliendiga edasise menetlusega seotud küsimuste selgitamiseks. Kokku ajakulu 0,6 tundi. 26.08.2014 võlgniku kaebuse menetluse käigu väljaselgitamiseks päring ja suhtlus kohtutäituri bürooga, andmete täpsustamine. Suhtlus kliendiga saadud andmete edastamiseks, edasise menetluse prognoos. Kokku ajakulu 0,5 tundi. 16.09.2014 tutvumine kohtu 16.09.2014 teatega menetluse korraldamisest ja võimalikest ekspertidest. Eksperdikandidaatide taustaga tutvumine. Kliendi teavitamine, ekspertide isikute kooskõlastamine kliendi ja kohtuga. Kokku ajakulu 0,4 tundi. 12.05.2015 võlgniku kaebuse menetluse käigu väljaselgitamiseks päring ja suhtlus kohtutäituri bürooga. Kohtule taotluse koostamine menetluse kiirendamiseks. Suhtlus kliendiga. Kokku ajakulu 0,1 tund. 19.05.2015 suhtlus kliendiga menetluse seisust ja edasisest kestusest. Kokku ajakulu 0,3 tundi. 3.-9.06.2015 tutvumine 03.06.2015 kohtumäärusega. Kliendi teavitamine kohtumääruse sisust, edasisest menetluse käigust võlgniku võimaliku edasikaebuse, samuti määruse jõustumise korral (17 objekti võimalikud ekspertiisiküsimused). Kokku ajakulu 0,6 tundi. 25.06.2015 XXX 19.06.2015 määruskaebusega tutvumine (ekspertiisitasu maksmise vaidlustamine). Kliendi teavitamine. Määruskaebusele vastuse koostamine. Kokku ajakulu 1,9 tundi. 3.-4.09.2015 seoses ringkonnakohtu 12.08.2015 määrusega menetluse seisu kontrollimine etoimikust. Päringu koostamine kohtutäituri abile seoses XXX ekspertiisitasu maksmise tähtaja möödumisega. Tutvumine maakohtu 04.09.2015 kohtumäärustega, kliendi teavitamine, edasise menetluse arutamine. Kokku ajakulu 1 tund. Kohus on seisuskohal, et 13.-15.05.2014, 22.05.2014 ja 27.-29.05.2014 tehtud toimingud on põhjendamata kulu (kokku 3,9 tunni ulatuses). Sissenõudja on eelnimetatud toimingud teinud enne kohtumenetlust, tegemist ei ole kohtumenetluses vajalike toimingutega. Menetluskuludeks 3

(6)tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st menetlusdokumentide koostamise ja edasise menetlemise kulud. 02.-03.06.2014 tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud (kokku 0,6 tunni ulatuses). 02.06.2014 esitasid võlgnikud Anneli Vinkel ja OÜ XXX kohtutäiturile kaebuse, milles paluvad määrata kinnistute hindamiseks kohtu poolt ekspertiisi (I kd, tl-d 111, 112). Võlgnike kaebuse alusel esitas kohtutäitur kohtule avalduse, milles taotles OÜ-le XXX(puudutatud isik 1, võlgnik) kuuluvate kinnisasjade uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (I kd, tl-d 108, 109). Võlgniku kaebusega tutvumine ja selle analüüs ning kliendi teavitamine ja selgitused edasise menetluse kohta on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. 26.08.2014 tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud (kokku 0,5 tunni ulatuses). Suhtlus kohtutäituri bürooga menetluse käigu väljaselgitamiseks ja andmete täpsustamiseks ning saadud andmete edastamine kliendile ning edasine menetluse prognoos – need on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Samuti ei saa ebavajalikuks kuluks pidada kohtutäituriga suhtlemist, sest esindajal on õigus seoses menetlusega infot saada. Täitemenetlus oli seotud kohtumenetlusega ja täitemenetlust viis läbi kohtutäitur, seega oli täituriga suhtlemine vajalik. 16.09.2014 tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud (kokku 0,4 tunni ulatuses). 16.09.2014 edastas kohus pooltele andmed võimalike ekspertide osas ja määras pooltele tähtaja seisukoha andmiseks (II kd, tl 93). Kohtu poolt edastatud andmetega tutvumine ja kliendi teavitamine on põhjendatud ja vajalikud toimingud. 12.05.2015 ja 19.05.2015 tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud (kokku 1,3 tunni ulatuses). Nimetatud aeg on mõistlik, et suhelda kliendiga ja suhelda kohtutäituri bürooga menetluse käigu väljaselgitamiseks ning esitada kohtule taotlus (menetluse kiirendamise taotlus). Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Samuti ei saa ebavajalikuks kuluks pidada kohtutäituriga suhtlemist, sest esindajal on õigus seoses menetlusega infot saada. Täitemenetlus oli seotud kohtumenetlusega ja täitemenetlust viis läbi kohtutäitur, seega oli täituriga suhtlemine vajalik. 3.-9.06.2015 tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud (kokku 0,6 tunni ulatuses). 03.06.2015 kohtumäärusega algatas kohus kohtutäituri avalduse alusel hagita menetluse arestitud asja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks (II kd, tl-d 119-121). Esindaja tutvumine eelnimetatud kohtumäärusega ja kliendi teavitamine kohtumääruse sisust ja edasisest menetluse käigust on põhjendatud ja vajalikud toimingud. 25.06.2015 tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud (kokku 1,9 tunni ulatuses). 19.06.2015 esitas võlgnik 03.06.2015 kohtumääruse peale määruskaebuse (II kd, tl-d 126-128). 26.06.2015 esitas sissenõudja eelnimetatud määrusekaebuse osas kohtule arvamuse (II kd, tl-d 135, 136). Sissenõudja esindaja tutvumine määruskaebusega ja kliendi teavitamine ning määruskaebusele vastuse koostamine on põhjendatud ja vajalikud toimingud. 3.-4.09.2015 tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud (kokku 1,9 tunni ulatuses). 12.08.2015 kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.06.2015 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (II kd, tl 147). 04.09.2015 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt esitatud avalduse läbi vaatamata (II kd, tl-d 152, 153). Sissenõudja esindaja toimingud seoses Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2015 määrusega menetluse seisu kontrollimiseks e-toimikust, toimingud päringu koostamisega kohtutäituri abile ekspertiisitasu 4
(6)maksmise tähtaja möödumisega ning tutvumine maakohtu 04.09.2015 kohtumäärusega, kliendi teavitamine, edasise menetluse arutamine on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Kokkuvõtlikult märgib kohus järgmist. Kohus asus eelneva analüüsi käigus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 6,3 tunni ulatuses ning ebavajalik ja põhjendamata 3,8 tunni ulatuses. Esindaja tööühiku maksumuse vajalikkus ja põhjendatus 5. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Sissenõudja on kohtule avaldanud, et lepingulise esindaja tunnitasu on 174,75 eurot (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 160). Kohus on seisukohal, et tunnitasu 174,75 eurot on ülemäärane ja põhjendamata. Kohus on seisukohal, et põhjendatud tunnitasu suuruseks on 130 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 punktis 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel saab lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagita menetlusega – kinnisasjade hindamiseks eksperdi määramine. Tegemist ei ole keeruka asjaga, tegemist on vähemahuka asjaga, pooled ei ole pidanud kohtule mahukaid menetlusdokumente ega tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud tunnitasu suuruseks on 130 eurot. Sissenõudja menetlustoimingute sisuks on suuremas osas olnud tutvumine menetlusdokumentidega ja suhtlus kliendiga, kohtutäituriga ja kohtuga. Menetluse kestel on sissenõudja kohtule esitanud ühe sisulise menetlusdokumendi – arvamuse võlgniku 19.06.2015 määruskaebusele (II kd, tl-d 135, 136). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud tunnitasu suuruseks on 130 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja hüvitatavate menetluskulude väljamõistmine 6. Kohus jättis menetluskulud OÜ XXX kanda. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik 6,3 tunni ulatuses ning ebavajalik ja põhjendamata 3,8 tunni ulatuses ja et põhjendatud tunnitasu suuruseks on 130 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 819 eurot. Kohus rahuldab sissenõudja avalduse osaliselt, määrab kindlaks ja mõistab võlgnikult OÜ-lt XXX sissenõudja kasuks välja menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 819 eurot (ilma käibemaksuta). Sissenõudja avaldas, et lepingulise esindaja kulude suurus on 1765 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus rahuldas avalduse lepingulise esindaja kulude 819 eurot ulatuses. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avalduse lepingulise esindaja kulude 946 eurot (ilma käibemaksuta) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Lisaks palub sissenõudja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 5

(6)menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sissenõudja taotluse alusel märgib kohus eeltoodu käesolevas lahendis ja mõistab võlgnikult OÜ-lt XXX sissenõudja kasuks välja viivise menetluskulude 819 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.