1-13-6777/100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. novembril 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-6777 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 4.11.2015 avalikul kohtuistungil Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Varlamovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Aleksandr Varlamov isikukood 38606200373 viibib Viru Süüdimõistetu vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus Kohtuasi MÄÄRAS: Jätta Aleksandr Varlamov tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Varlamovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Varlamov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.10.2013 otsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4,5, § 200 lg 2 p 4,7 ja § 184 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus. Karistuse kandmise algus 17.04.2013 ja lõpp 14.04.
2. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Varlamovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Omandanud on ehitusalase eriala. 1 Isik töötas enne kinnipidamist ametlikult majutust pakkuvas ja korterivahendusega tegelevas firmas xxx OÜ. Enda sõnul saab vabanedes sinna tööle tagasi. Vabanemisel olemas garanteeritud töökoht. Vangistuses alates 13.11.2014 töötab xxx OÜ-s. Perioodil 17.03.2014 - 16.09.2014 töötas Viru Vangla majandustöödel. Perioodil 28.07.2014 - 12.11.2014 töötas AS xxx-s. Läbis riigikeele A1 kursuse 20.04.2015 - 04.06.
3. Isiku sõnul tarbib lahjat alkoholi mõõdukalt, umbes 2-3 õlut nädalas. Varem oli olnud tarbimine oluliselt suurem. Isikut on kahel korral karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobes olekus. Enda sõnul ei ole ta enam ammu purjus olnud. Alkoholi tarvitamisega seonduvalt vägivaldsust ei tähelda. Isik suitsetas enda sõnul paar korda kuus kanepit, ise selles ohtu ei näe. Karistatud varemalt ühel korral NPALS alusel, viimati aga narkootilise aine suures koguses omamise eest. Isiku väitel oli kanep enda tarbeks, kuid välistatud ei ole ka edasi andmine. Perioodil 21.06.2013-28.06.2013 osales suitsetamisest loobumise programmis (Tallinna Vanglas). Perioodil 23.09.2013-23.10.2013 osales Viha juhtimise programmis (Tallinna Vanglas). Perioodil 20.05.2014-03.07.2014 osales Eluviisi treeningu programmis. Isik on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglas viibib 3-dat korda. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on enamasti sooritatud varalise kasu saamise eesmärgil, varasemalt on olnud ka kaks mootorsõiduki juhtimist joobes olekus. Viimase kuriteo puhul on lisandunud vägivaldsus varalise kasu saamise eesmärgil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Vangla ei toeta Aleksandr Varlamovi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral Aleksandr Varlamov asub elama aadressil xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, mille omanik on xx xx (xx xx tütar). Antud korteris elavad: xx xx ja xx xx koos alaealise lapsega. xx xx ja xx xx andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks aadressile xxx. Kinnipeetava poolt toodud tööandja, xxx kinnitas telefoni teel, et võimaldab Aleksandr Varlamovile vabanemisjärgselt tööd töölise ametikohal miinimumpalgaga. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana Ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksandr Varlamov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Aleksandr Varlamovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Varlamovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. 2 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Aleksandr Varlamov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Aleksandr Varlamov on kriminaalkorras karistatud 10- l korral (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vangistust kannab kolmandat korda. Viimane karistus mõisteti 1 astme varavastase ja narkokuriteo eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Aleksandr Varlamovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Aleksandr Varlamov on olnud kriminaalhooldusel, mis ei andnud oodatud tulemusi. Seega käitumiskontroll ei hoiaks Aleksandr Varlamovit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus on oma seisukoha kujundamisel arvestanud Aleksandr Varlamovi positiivseid tegevusi vangistuse kestel taasühiskonnastavates tegevustes s.o töötamist ja sotsiaalprogrammides osalemist. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, võimalused seaduskuulekas käitumiseks, kuid see ei hoidnud ära uute sh narkokuriteo toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseaja läbida rikkumisteta. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise järelevalve alla õigustatud. 3 Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksandr Varlamovi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 4