Obsah (8)

§ 492§ 3§ 100§ 101§ 115§ 127§ 128§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni tn

§ 492

lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 2190,99 eurot, mille hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt sai ta veeavariist teada alles aasta pärast juhtumit. Korteris 104 pole kunagi mingit avariid olnud. Kostja korteris on väike pesumasin (Boch – 3 kg pesu), mis pole katki olnud ning sellest ei ole vett välja voolanud. Väidetav veeavarii toimus 31.10.
2. Kostja korterit ei ole keegi vaatamas käinud, ega olukorda fikseerinud. Ühistu esimees koostas akti nagu oleks kostja korteris veeavarii toimunud ligi kuu aega hiljem, s.o 21.11.
3. Kostjale sellest ei teatatud. Esimene vaatlusakt tehti kostjale teatamata 23.12.2011, s.o rohkem kui poolteist kuud pärast väidetava veeavarii toimumist.
4. Veeavarii toimumine märgitud ajal ei ole tõendatud. Kui veeavarii oleks 30.10.2011 ööl vastu 31.10.2011 toimunud korteris 104, oleks korteriomanik pidanud selle kuidagi likvideerima (keerama vee kinni vmt). Korterelamu on vana paneelmaja, kus võis lõhkeda mõni seinas olnud toru. Eksperdi vaatlusaktist nähtuvalt on üürnik Xxx rääkinud mitmest avariist. Hinnapakkumine kindlustusjuhtumi hüvitamiseks on tehtud 18.12.
5. Kui palju kahju tekitati 31.10.2011 veeavariiga, on tõendamata. Samuti pole teada, milline oli korteri seisund enne vaidlusalust kuupäeva. Kostja arvates pidi veeavarii olema väga ulatuslik, kuna korteri nr 100 elanik sai veeavariist teada all paikneva korteriomaniku kaudu. Kostja on käinud korteris 100 umbes ½ aastat enne oktoobrit 2011, kuna korter oli müügis ja kostja tuttav soovis seda osta. Sel ajal oli korteri seisukord väga käest ära. Kostja on seisukohal, et ei ole korteri nr 100 omanikule kahju tekitanud ega pea seetõttu ka kahju hüvitama. Kohtuotsuse põhjendused 2
6. Pooltel ei ole vaidlust, et Xxxon sõlminud korteri Xxx, Tallinn kindlustamiseks hagejaga kodukindlustuse lepingu, poliis nr xxx, perioodiga 14.09.2011 - 13.09.2012; et 31.10.2011 toimus Tallinnas xxx asuvas korteris nr 100 veekahju kahjujuhtum (kahjukäsitlus nr XXX); et hageja on vastavalt kindlustuslepingule vee läbijooksust tekkinud kahju hüvitanud, tasudes kindlustusvõtjale remonttööde teostamiseks hüvitist kogusummas 2190,99 eurot, et omavastutus summas 191,73 eurot jäi kindlustusvõtja kanda ning, et kostja on Tallinnas Punane tn 23 asuva korteri nr 104 omanik.
7. Pooltel on vaidlus selle üle, kas veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist nr 104, kahju ulatuse üle ning selle üle, kas kostja on oma kohustusi rikkunud ning kas ta on kohustatud kahju hüvitama. 8.

§ 3punkti 6 järgi võib võlasuhe tekkida seadusest tulenevast alusest.

Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. Veekahju kahjuavaldusega (lk 4-5), KÜ xxx esimehe Xxx koostatud aktiga (lk 6), sündmuskoha vaatlusaktiga (lk 7-8), tunnistajate Xxx ja Xxx vande all antud ütlustega (lk 155158) kogumis on tõendatud, et 31.10.2011 öösel kella 3.00 paiku toimus veekahju korteris nr 100, mis sai alguse kostjale kuuluva korteri nr 104 vannitoast, kus töötava pesumasina voolikust voolas vesi välja ja ujutas korteri 100 veega üle. Tunnistaja Xxx ütlustega on tõendatud, et ta ärkas öösel üles ja nägi, kuidas korteri nr 100 WC laest tuli vett ning märjad olid peale WC lae, seinte ja põranda veel köögi ja esiku laed, seinad ja põrandad. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta läks koos sõbrannaga tema peal oleva korteri ukse taha ja ütles korteris olnud mehele, et tema korteris uputab. Seejärel suurem veevool lakkas. Tunnistaja Xxx ütlustega on tõendatud, et ta käis kostjale kuuluvas korteris nr 104, et kostjat ennast veekahju toimumise ajal kodus ei olnud, et kodus olid kostja täiskasvanud lapsed, kes selgitasid veekahju põhjusena töötava pesumasina voolikust vee väljavoolamist. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka vastava akti koostamine kahju kannatanud korteriomaniku palvel. Veekahju kahjuavaldus, sündmuskoha vaatlusakt ja KÜ Xxx esimehe Xxx koostatud akt on kooskõlas eelnimetatud tunnistajate ütlustega. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et veekahju, mis toimus 31.10.2011 Tallinnas, Punane tn 23 asuvas korteris nr 100 põhjustas kostja.
2. KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli 3 vabandatav. Kostja ei ole vastuväidetes esile toonud ega põhistanud, et tema rikkumine oli vabandatav. Järelikult vastutab ta KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise eest. 11.

§ 101

lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt

§ 492

lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue. 12. Kahju hüvitamise eesmärk on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.

§ 128

lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

1. Veekahju kahjuavaldusega (lk 4-5), sündmuskoha vaatlusaktiga (lk 7-8), fotodega korterist nr 100 (lk 86-98) ning tunnistajate xxx, xxx ja Xxx vande all antud ütlustega (lk 155-160) on tõendatud, et korteris 100 olid märgunud WC, köögi, esiku ja toa laed, seinad ja põrandad ning, et veeavarii tagajärjel on korteri nr 100 omanikule tekitatud varalist kahju, mis seisnes kulutustes veekahjustusi saanud esiku põranda- ja lae ning köögi lae ja seinte remondile. Hinnapakkumisega 18.12.2012, xxx ja OÜ Xxxe esindaja e-kirjaga (lk 124) ja OÜ Xxx esindaja kirjaliku seletusega (lk 125-126) on tõendatud, et remonditööde maksumus oli koos käibemaksuga on 2382,72 eurot. Kuna tunnistaja Xxx ütlustest nähtuvalt ei vahetatud korteri nr 100 esikus kipslae plaate, siis vähendas hageja kohtuistungil haginõuet 181 euro võrra. Kohus on seisukohal, et kahjustuste ulatust arvestades on kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa põhjendatud ja mõistlik ning kahjustuste parandamine on tõendatud tunnistajate Xxx ja xxx ütlustega ja OÜ Xxx esindaja kirjaliku seletusega.
2. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et korterile nr 100 tekkisid kahjustused väiksemas ulatuses või, et kahjustuste likvideerimiseks kantavad kulud võinuks olla väiksemad. Kuna pooltel ei ole vaidlust hageja poolt kahjuhüvitise väljamaksmise ega omavastutuse suuruse üle, siis asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil vähendatud ulatuses summas 2009,19 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 4 ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt menetluskulusid poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas vähendatud hagi võrreldes esialgselt esitatuga ligikaudu 92% ulatuses, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 järgi asjas tasutud riigilõiv 250 eurot (lk 17), mis tuleb kostjalt 92% ulatuses summas 230 eurot hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5