TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-695 Otsuse kuupäev 29. oktoober 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Eesti Maasikakasvatajate Liidu kaebus Põlluma

§ 59

lg 1 ls-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab sama paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Olukorras, kus haldusmenetluses kogutud tõendid on vastustaja valduses ning ta ei pea vajalikuks neid kohtumenetluses esitada vaatamata sellele, et menetluses on vastustaja tähelepanu juhitud sellele, et dokumendi tõlge seda tõendina ei asenda, on kohtu hinnangul põhjendatud hinnata vaidlusalune asjaolu vastustaja kahjuks. Seetõttu on kohus seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutuses ja otsuses nimetatud osas kulude kandmine kolmanda isiku poolt ei ole tõendatud. Seega tugineb PRIA otsustus toetuse tagasinõudmise kohta ebaõigele faktilisele asjaolule ning on faktilise aluse puudumise tõttu õigusvastane.

1. Lisaks leiab kohus, et vaidlustatud otsuse ja ettekirjutuse faktilist alust ei saa lugeda tõendatuks ka juhul, kui vastustaja oleks kohtumenetluses lisaks tõlgetele esitanud ka algdokumendid või ärakirjad. Kokkuvõtvalt nähtub tõendite tõlgetest, et LPL on eitanud maasikafestivali korraldamisel koostööd EML-ga mistahes vormis. Läti makseagentuur on kinnitanud LPL-ga
2. kuni
3. aasta kohta lepingu sõlmimist, mille raames LPL korraldas iga-aastaselt ka maasikafestivali, kusjuures lepingujärgset programmi ellu viiv asutus oli SIA Baltic FCB, kes omakorda oli sõlminud alltöövõtulepingu SIA-ga The Link. Kuludokumentidena on esitatud kauba saatelehed, kuluprognoos ja arved Baltic FCB SIA-lt Läti Puuviljakasvatajate Liidule, The Link SIA, Inpired Communications SIA, Euro RSCG Riga SIA ja HRM Services SIA arved Baltic FCB SIA-le, erinevate äriühingute arved ja saatelehed The Link SIA-le erinevate aastate kohta. Puuduvad andmed selle kohta, et Läti makseagentuur oleks kontrollinud LPL makstud toetuse tegelikku kasutamist. Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, millisele äriühingule või organisatsioonile, millal ja millisel ulatuses on LPL makseid teinud. Seega puudub vahetu info millest nähtuks, et LPL on vaidlustatud ettekirjutuses ja otsuses nimetatud osas kandnud kaebaja poolt deklareeritud kulud.
4. Tulenevalt
5. ja
6. aastal kehtinud põllumajandusministri
7. märtsi 2008 määruse „Turuarendustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nende kulude loetelu, mille hüvitamiseks turuarendustoetust antakse, ning toetuse määr“ § 10 lg 1 p-de 1-4 kohaselt pidi kaebaja toetuse väljamaksmiseks esitama selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve koopia, kellelt taotleja ostis teenuse või toote; selle isikuga sõlmitud töövõtulepingu koopia, kellelt taotleja ostis teenuse; rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia; vajaduse korral osutatud teenuse või toote üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; ning p-de 11 ja 12 kohaselt maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõte, mis tõendab projektijuhtimisteenuse eest ning sellelt arvestatud maksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension, töötuskindlustus) tasumist; kulutuste tegemist tõendavad muud dokumendid. Samasugused kohustused näeb ette ka põllumajandusministri
8. jaanuari 2012 määruse nr 3 § 12 lg 1 p-d 1-4, 11 ja
9. Seega oli kaebajal enne toetuse väljamaksmist kohustus esitada tõendid toetatava tegevuse elluviimise ja selle kulude tasumise kohta. Vastavalt pidi PRIA veenduma enne toetuse väljamaksmist, et kaebaja on toetatava tegevuse ellu viinud ja kulud kandnud. See loob eelduse, et kaebaja on täitnud oma tõendamiskohustuse enne toetuse väljamaksmist. Nendel asjaoludel ei ole kohtu hinnangul toetuse tagasinõudmise menetluses kogutud tõendid piisavad selleks, et lugeda 5 tõendamiskoormus kaebajale üleläinuks. Olukorras, kus LPL-lt ega Läti makseagentuurilt saadud info ei ole selge selles osas, kas kolmas isik tegelikkuses kandis kaebaja deklareeritud kulud ja kaebaja on esitanud tõendid kulude tasumiseks maksete tegemise kohta nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses (tl 17 pöördel, tl 18; tl 21 pöördel, tl 22; tl 25-26), ei ole kaebajal tekkinud täiendavalt kohustust tõendada turuarendustoetuse arvel kulude kandmist, et vältida toetuse tagasinõudmist. Kohus osutab veel, et PRIA esitatud tõendite tõlgetest ei selgu, kas vaidlusaluses osas võib olla esitatud arved nõutud kulude tasumist samaaegselt nii EML-lt, kui LPL-lt. PRIA ei ole väitnud, et kaebaja ja tema koostööpartnerite vahel oleks selline seos, mis viitaks võimalusele, et raha liikus pärast makse tegemist kaebajale või temaga seotud isikutele tagasi või, et kaebaja sai maksete eest muud teenust, kui kuludeklaratsioonis näidatud. Toetuse kasutamise asjaolude selgitamine on ilmselt võimalik PRIA ja Läti makseagentuuri koostöös. Kaebajale sellekohaste tõendite esitamise koormuse panemine käesoleval ajal oleks ilmselt ebaproportsionaalne.
10. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA
11. novembri 2014 ettekirjutus nr 8-5/14/1 ja
12. detsembri 2014 otsus nr 8-6/58 on õigusvastased ja tuleb tühistada. Vastavalt tuleb tühistada ka PRIA
13. veebruari 2015 vaideotsus. Kuna ettekirjutuse ja otsuse tühistamine on vältimatu, siis ei hinda kohus täiendavalt kaebaja väiteid ebatäpsuste kohta ettekirjutuse ja otsusega tagasinõutava toetuse summades. Kaebus rahuldatakse täies ulatuses. 25.

§ 108lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja esitas

1. septembril 2015 kohtuistungil menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid taotledes välja mõista vastustajalt menetluskulude kokku 6327,47 eurot, millest õigusabikulud 6297,47 eurot ja riigilõiv 30 eurot.
2. oktoobril 2015 esitas kaebaja täiendava taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, taotledes õigusabikulude summa suurendamist veel 624,28 euro võrra. Ühes taotlustega esitatud maksedokumentidest (tl 202, 205-207, 214) nähtuvalt on kaebaja kulud kandnud.

§ 109lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Õigusabikulu arve spetsifikatsioonidest (tl 200, 204 ja 213 pöördel) nähtuvalt kaebaja esindaja on kaebuse esitamiseks ja selle puuduste kõrvaldamiseks teinud tööd kokku 34 tundi ning edasises menetluses veel 31 tundi ja 18 minutit. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi kulu sellises ulatuses põhjendatud ega vajalik arvestades vaidlustatud ettekirjutuse ja otsuse mahtu, seda, et kaebaja oli enne kohtusse pöördumist läbinud kohustusliku vaidemenetluse, kaebaja tõendamiskoormuse ulatust, dokumentaalsete tõendite mahtu, asjas toimunud ühe kohtuistungi kestust, asja üldist keerukust ning kaebaja esitatud menetlusdokumentide arvu ja mahtu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks vähendada vastustajalt välja mõistetavate õigusabikulude ulatust 2/3 võrra taotletust ning mõista menetluskuluna PRIA-lt EML kasuks välja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot ning õigusabikulu kokku 2 307,25 eurot. Ülejäänud osas tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 6