TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-51814 Otsuse tegemise kuupäev 29.10.2015, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartus Mare Priks D.J. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (ebapiisav põrandapind kambris ja jalutusboksis ning ventilatsiooni puudulikkus kambris) perioodil 27.12.2012 kuni 07.08.
- Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja D.J. Vastustaja: Tallinna Vangla Resolutsioon Jätta D.J. kaebus mittevaralise kahju nõudes haldusasjas 3-1451814 rahuldamata Menetluskulud jäävad poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.11.2015 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Asja materjalide kohaselt on Tallinna Vanglas registreeritud 22.01.2014 D.J. taotlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt ebapiisava põrandapinnaga Tallinna Vanglas ning 13.03.2014 esitas D. J. kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava seisukoha. D. J. on viidanud mitmetele Euroopa Kohtu lahenditele seonduvalt kinnipidamistingimustega ning on leidnud, et ajavahemikul 27.12.2012 kuni 07.08.2013 on olnud kambrid kuuekohalised ning ta on pidanud viibima kinnipidamistingimustes, kus oli ruumi ühe kinnipeetava kohta vähem kui 4 m2 ning taotleja arvates ei või isikliku ruumi hulka arvata WC ja mööbli alla jäävat pinda. Taotluse kohaselt oli kambri aken väike ning õhuvahetus halb ning tekkis hapnikupuudus. Kambris oli vähe istekohti, mistõttu ei mahtunud kõik kinnipeetavad korraga sööma ning ka jalutusboksis oli vähe ruumi liikumiseks. D. J. taotles Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist 15 eurot ühe ööpäeva eest. Tallinna Vangla on otsustusega 17.06.2014 nr 5-18/14/2287-5 jätnud D.J. taotluse rahuldamata. 18.08.2014 on D.J. esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtule. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja viidanud ebapiisavale põrandapinnale ning on märkinud, et tualetid asusid koridoris, jalutusboksis oli ebapiisav ruum jalutamiseks, kambrid olid rõsked ja niisked, ventilatsioon puudulik ja seintel oli hallitus, kambrite valgustus oli ebapiisav ning dušši all sai käia vaid korra nädalas. 07.10.2014 on kohus kohtumäärusega tagastanud D.J. kaebuse osaliselt, see on osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt hüvitist seoses alljärgnevaga: tualetid asusid koridoris, kambrid olid niisked ja rõsked, kambrite valgustus oli puudulik, dušši all sai käia vaid korra nädalas, kuna selles osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtu menetlusse jäi kaebus ülejäänud osas: kahjunõue seoses ebapiisava põrandapinnaga kambris ja jalutusboksiks ning ventilatsiooni puudulikkus ja halb õhk kambris. Kohus on kohtumäärusega 28.10.2014 vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest ja võtnud selles osas kaebuse menetlusse ja viinud läbi kaebetähtaegsuse osas eelmenetluse. Kohtumäärusega 01.12.2014 on kohus lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused D.J. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb välja mõista Tallinna Vanglalt 450 eurot iga kuu eest mittevaralise kahju hüvitist, mil isik pidi viibima ebainimlikes vanglatingimustes. Kaebuse esitaja on ta viibinud Tallinna Vanglas kokku 7 kuud ajavahemikul 27.12.2012 kuni 07.08.
- Ebainimlikeks vanglatingimusteks, mida kohus antud asjas menetleb, on kaebaja pidanud ebapiisavat põrandapinda kambris ja vähest liikumisruumi jalutusboksis ning halba õhku kambris ja ventilatsiooni puudulikkust. Kaebaja on viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ja Riigikohtu lahendile ning sellele, et ainult 1 tund päevas sai ta liikuda väljaspool kambrit. Kaebaja arvates on tema suhtes rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätet. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Tallinna Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja toob kohtule välja vaidlusaluse perioodi, mil kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud, samuti on välja toodud kambrite numbrid, kinnipeetavate arv kambris ning põranda pind ruutmeetrites ühe isiku kohta. Vangla on esitanud eraldi kambrite põrandapinnad, kus on välja arvutatud WC põrandapind. Vastustaja on seisukohal, et kambri pinna hulka tuleb arvestada ka kambris asetseva kuid seinaga eraldatud tualettruumi pindala, samuti ei arvestata põrandapinna hulgast välja mööbli alla jäävat pinda. Vastustaja on märkinud, et vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 alusel , väljaarvatud aeg, mil vahistatu töötab või õpib, kaebajale on võimaldatud päevas l tund värskes õhus viibimist. VangS § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavatele võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus 1 tund päevas. Vastustaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üldjuhul leidnud , et põrandapind alla 3 m2 võib olla problemaatiline, kuid leidub ka näiteid, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isiku paigutamine alla 3m2 põrandapinnale on igal juhul isiku õiguste rikkumine. Vastustaja viitab kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6, mille kohaselt võis põrandapinda olla 2,5 m2 kinnipeetava kohta. Mööbli alust pinda ei tule üldpinnast maha arvata. Vangla on märkinud, et Tallinna Vangla kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Kambrites olev 2 osaliselt avatav aken võimaldab ruume hõlpsasti ventileerida, samuti tagab Tallinna Vangla kambrites olev aken loomuliku valguse kambris. Kambrites on keskküte, mis tagab kütteperioodi ajal ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku. Vastustaja märgib, et kõiki kinnipidamistingimusi tuleb hinnata kogumis ning kaebaja on teadlik kinnipidamistingimustest. Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samas ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju ära hoida. Kaebaja ei ole esitanud vanglale varasemalt pöördumisi kinnipidamistingimuste kohta. Kokkuvõttes märgib vangla, et Tallinna Vangla ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, samuti ei nähtu kuidas vangla tegevuse tulemusena on kaebajale kahju tekitatud, mistõttu taotletakse jätta kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja on soovinud mittevaralise kahju hüvitist 450 eurot ühe kuu eest (periood 27.12.2012 kuni 07.08.2013), mil kaebaja viibis Tallinna Vanglas ebapiisaval põrandapinnal ja sai jalutada jalutusboksis, milles oli ebapiisavalt ruumi ning kambritingimused ei vastanud nõuetele ebapiisava ventilatsiooni ja halva õhu tõttu kambris. 2.Kahju hüvitamise kaebust lahendades, tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas avalik-õiguslikus suhtes tekkinud toiming, millega väidetavalt on kahju tekkinud, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase toimingu ja tekitatud kahju vahel. 3.Asja materjalide kohaselt on olnud D.J. ajavahemikul 27.12.2012 kuni 07.08.2013 vahistatu staatuses ja viibis lukustatud kambris. Kaebajale oli tagatud vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt l tund jalutuskäiku värskes õhus jalutusboksis. Süüdimõistev kohtuotsus kaebaja suhtes jõustus 28.06.
- Jõustunud otsusest teada saades rakendati kaebaja suhtes 05.07.07.08.2013 VangS § 14 lg 3 sätet ja kinnipeetav viibis vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 8 lg 4 tulenevalt lukustatud kambris. Alates 07.08.2013 paigutati D. J. karistuse kandmiseks ümber Tartu Vanglasse 4.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hindamisel tuleb hinnata vaidlusalusel perioodil olnud päevi, mil kaebajal oli isiklik ruum kambris nõuetekohasest väiksem. Kaebaja hinnangul oli tema isiklik ruum Tallinna Vanglas nõuetest väiksem, et see alandas tema inimväärikust. Kaebaja taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. 5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK
- märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09). 3
- Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebaja kinnipidamisega Tallinna Vanglas riivatud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav kaebaja isikuõiguste rikkumisena. Vastustaja seisukohalt ei ole Tallinna Vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna on järginud vaidlusalusel ajal kehtinud vangla sisekorraeeskirja ( VSkE) § 6 lg 6 sätestatud minimaalse põrandapinna (2,5 m2) nõuet iga kinnipeetava kohta.
- Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. 8.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuses on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 32.
- kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine. EIÕK artikkel 3 kohaldamisel on korduvalt selgitatud kinnipidamistingimuste, sealhulgas kinnipeetavate kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK artikkel 3 rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist.
- Hinnates isiku kinnipidamist kahes erinevas kambris, (tl 65-67) tuleb märkida, et kaebaja on enamus aega viibinud kambris number 459 perioodil 27.12.2012-04.07.2013, kus olid kambritingimused suuruselt nõuetele vastavad, kuna kambris oli põrandapinda üle 3 m2 isiku kohta ning alates 05.07.2013 kuni 07.08.2013 on kaebajal põrandapinda minimaalselt alla 3m2 ning mõnel päeval sama perioodi jooksul ka üle 3 m
- 10.Mis puudutab kambrite ventilatsiooni, nõustub kohus vanglaga ning peab usaldusväärseks, et kambrites on sund- ja osaliselt loomulik ventilatsioon, ning kinnipeetavatel on võimalik kambrite õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Samuti on kambrites keskküte, mis tagab kütteperioodil kambrites ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku, et vältida niiskuse ja hallituse teket. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et tulenevalt VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Kambrites on olemas nii aken kui ka laevalgustid ning tagatud on ka elutegevuseks vajalik valgus. Vangla on märkinud ka varasemates haldusasjades, et kambrites viiakse läbi õhuniiskuse taseme kontrolli ning sisekliima mõõtmise tulemusena on märgitud, et õhuniiskus vastab normile. Vanglas on paigaldatud kambrite akendele perforeeritud metallplaadid julgeoleku tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole seonduvalt väitega ventilatsiooni puudumisest ja halvast õhust kambris kaebaja suhtes õigusnorme rikutud.
- Kohus asub seisukohale, et vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel saab olla õigusvastane osas, kui kaebaja kinnipidamisel vanglas isiklik ruum kambris jääb alla 3 m
- 13.Tulenevalt VSkE § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühe- või kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ja WC.
- Kohus leiab, et kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et VSkE § 7 lg 1 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Kohus on seisukohal, et mööblialust pinda põrandapinna hulgast välja ei arvutata. Ka tavaelus ei arvestata mööbliesemete alla jäävat põrandapinda elamispinna ruutmeetrite hulgast välja ning mööbliesemed, mis kaebajal kambris on, on tema jaoks eluliselt vajalikud ning ei võta ära põhjendamatult kambripinda. 15.VangS § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, mil vahistatu õpib või töötab. Väljaspool kambrit on Tallinna Vanglas võimalik viibida üks tund ööpäevas jalutuskäigu ajal, mida ka kaebajale võimaldati. 4 16.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-193-09). 17.Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja poolt kambrite tegeliku pindala kohta esitatud andmetes ja muude esitatud andmete õigsuses. Seega vaidlusalusel perioodil 27.12.2012 kuni 04.07.2013 on kaebaja viibinud kambris, kus põrandapinna suurus vastas nõuetele ning alates 05.07.201307.08.2013 on kaebaja viibinud kambris üsna lühikese perioodi, kus põrandapinda oli minimaalselt ühe isiku kohta alla 3 m2 ning sama perioodi jooksul on mõnedel päevadel olnud kambri pind ka üle 3 m
- Kuigi EIK on leidnud, et juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist, leiab kohus, et antud juhul on riive nii väike (2,93 m2 isiku kohta) , mis ei too kaasa rahalise hüvitise maksmist, samas on periood üsna lühike. 18.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla vastu esitatud kahjunõue jääb rahuldamata seonduvalt isikliku ruumi vähesusega ning ventilatsiooni puudulikkusega. 19.Samuti jääb rahuldamata kahjunõue seonduvalt jalutusboksi pindalaga, mis oli 12,69 m
- Kohus märgib, et kuigi jalutusboksis võis jalutada korraga 4-6 inimest, oli vangla poolt täidetud VangS § 55 lg 2 nõue ning liikumisruum oli tagatud.
- Kohus märgib täiendavalt, et neid nõudeid, mida kohus otsustavas osas lahendatud varasemalt eelpoolviidatud kohtumäärustega. ei käsitlenud, on 21.Kohus jätab kaebuse täielikult rahuldamata. 22.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 23.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud. Tallinna Vangla ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud poolte kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik 5