KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15

) § 14 lg-s 2 sätestatud menetluskord asjassepuutuv. Vaidluse lahendamine ei kuulu prokuratuuri ega maakohtu pädevusse ka tulenevalt

§ 5lg-st 6 ja § 18 lg-st 1.

9. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata, sest OÜ I esitatud kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada

§ 23alusel Harju Maakohtus või prokuratuuris.

10. Riigiprokuratuur leiab kirjalikus vastuses, et kaebuse kohaselt tekitati OÜ-le I varalist kahju kriminaalmenetluses kohaldatud vara arestimisega. Kuivõrd alates 01.05.2015 reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

, ei kuulu kaebus lahendamisele halduskohtus.

§ 23

lg 5 kohaselt oleks halduskohtul võimalik kaebust lahendada vaid juhul, kui halduskohus on võtnud kahju hüvitamise kaebuse enne 01.05.2015 menetlusse. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Asjaoludest tulenevalt saab OÜ I esitada

§ 14lg 2 kohaselt taotluse kahju hüvitamiseks Riigiprokuratuurile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, kuid muuta tuleb halduskohtu põhjendusi.
2. OÜ-le I kuulunud sõiduk BMW arestiti Harju Maakohtu 18.10.2010 määruse nr X-XXXXXXX alusel ning sõiduk vabastati aresti alt Harju Maakohtu 31.03.2014 määruse nr XXX-XXX alusel. OÜ I kahju hüvitamise kaebuse aluseks on asjaolud, et kaebaja ei saanud arestitud sõidukit pikka aega kasutada ning menetleja ei ole taganud arestitud sõiduki hoidmist nõuetekohasel viisil.
3. Alates 01.05.2015 kehtiva

§ 1

lg-te 1 ja 3 kohaselt toimub menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine nimetatud seaduse alusel ning RVastS sätteid kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s ettenähtud juhul. Muu hulgas tuleneb

§ 2

lg-st 4, et selle seaduse alusel tuleb kahjunõuded lahendada ka juhul, kui kahju põhjustanud meedet on kohaldatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames. Seejuures juhul, kui Eesti Vabariik on täitev riik (KrMS § 434 lg 2), kuulub

§ 2

lg 4 p 2 kohaselt hüvitamisele üksnes

§ 7kohane kahju.

Kuivõrd OÜ I pöördus kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse 25.05.2015 ehk pärast

jõustumist, tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda nimetatud seadusest (vt ka

§ 23). 14.

Harju Maakohus andis 18.10.2010 määrusega nr X-XX-XXXXX loa arestida OÜ I sõiduk BMW kuni vara väljaandmise otsustamiseni. Riigiprokuratuuri esitatud taotluse aluseks oli Soome Vabariigis 14.09.2010 välja antud Euroopa arestimismäärus. Sõiduki aresti alt vabastamise aluseks oli Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus nr X-XX-XXX, millega tunnistati lubatavaks Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 07.07.2011 otsuse täitmine Eesti Vabariigis isikute vara konfiskeerimise osas.

§ 2

lg 4 p 2 ja § 7 kohaselt on OÜ-l I sellises olukorras võimalik nõuda Eesti Vabriigilt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui menetleja on süüliselt rikkunud menetlusõigust ja põhjustanud seeläbi isikule kahju. Sellise kahju hüvitamise nõudeõigus on isikul sõltumata sellest, milline oli konkreetse süüteomenetluse lõpptulemus.

§ 7lg 3 kohaselt juhul, kui menetlusõiguse rikkumisega tekitab kahju kohus, vastutab riik RVast

S järgi. 15. Praegusel juhul on sisuliselt tegemist

§ 5lg-s 5 sätestatuga sarnase olukorraga, mille alusel võib kolmas isik nõuda temale vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamist vara 3

§ 2

lg 4 p-st 2 tulenevalt ei ole Eesti Vabariigi vastu

§ 5

lg 5 alusel kahju hüvitamise nõude esitamine võimalik ning isik saab Eesti Vabariigilt taotleda kahju hüvitamist üksnes

§ 7lg 1 alusel.

Seega tuleb OÜ-l I kahju hüvitamise nõue, mis seondub 4,5 aastat kestnud arestimise tagajärjel sõiduki omandiõiguse teostamise takistamisega temale tekkinud kahjuga, esitada süüteomenetlust läbi viinud Soome Vabariigile ja seal kehtiva õiguse alusel (vt ka Riigikogu XII koosseisu 635 SE seletuskirja lk 13). Määruskaebuse esitaja viide, et arestimine toimus kohtumääruse alusel, ei oma tähtsust, sest igal juhul toimus arestimine Soome Vabariigi taotluse alusel ning seetõttu rakendub

-s sätestatud eriregulatsioon. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et Eesti kohtud oleksid vara arestimisel rikkunud KrMS-s sätestatud menetluskorda. 16. Osas, milles kahjunõue seondub sõiduki väidetavalt mittenõuetekohase hoidmisega (ja seeläbi vara mittesäilimisega), on kahju hüvitamise nõue võimalik esitada Eesti Vabariigi vastu. KrMS § 142 lg 7 kohaselt võetakse arestitud vara ära või antakse vastutavale hoiule. Halduskohtuga ei saa nõustuda, et kuivõrd äravõetud sõiduk anti hoiule eraõiguslikule juriidilisele isikule OÜ A, saab kaebaja nõuda kahju hüvitamist nimetatud äriühingult ja tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Tuleb arvestada, et arestitud vara äravõtmine otsustati avalik-õiguslikus korras (süüteomenetluse raames) ning vara omaniku ja vara tegelikult hoidnud isiku vahel puuduvad vahetud õigussuhted. Vara omanikul on sellest tulenevalt võimalik pöörata kahju hüvitamise nõue üksnes arestitud vara äravõtmise otsustanud avaliku võimu kandja vastu. KrMS § 142 lg-st 7 ei tulene ainuüksi vara tegeliku hoidja kohustust tagada vara säilimine, vaid ka vara ära võtnud menetleja kohustus kindlustada äravõetud vara hoidmine viisil, et selle säilimine oleks tagatud (vt arestimise eesmärkide kohta nt Riigikohtu 25.02.2014 määrus nr 3-1-1-9-14, p 14). Selle kohustuse rikkumist saab käsitada

§ 2

lg 4 p 2 ja § 7 lg 1 kohase menetlusõiguse rikkumisena, mille puhul ei oma tähtsust, et arestimine leidis aset rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames. Taotluse

§-s 7 sätestatud kahju hüvitamiseks saab OÜ I

§ 14

lg-test 2 ja 4 tulenevalt esitada prokuratuurile kolme aasta jooksul arvates päevast, kui ta kahjust teada sai või pidi teada saama. Kuivõrd kahjunõue seondub sõiduki mittenõuetekohase hoidmisega, pidi kahju kaebajale tõenäoliselt ilmnema pärast aresti alt vabastatud sõiduki tema esindajale üleandmist ehk 30.03.

2. Eelneva põhjal jääb OÜ I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2015 määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks asendada halduskohtu põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 4