KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14

§ 121lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SL esitas 31.07.2014 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas. Taotleja on viibinud Tallinna Vanglas alates
2. aastast ning soovib kahjutasu enda alandava ja ebainimliku kohtlemise eest 300 eurot iga kuu eest. Tallinna Vangla tagastas 12.09.2014 vastusega nr 5-18/14/21148-2 SL kahju hüvitamise nõude perioodide 06.07.2006–25.07.2008, 31.10.2008–17.09.2009 ja 27.04.2010–04.05.2010 osas läbivaatamatult ning jättis kahju hüvitamise nõude perioodide 03.01.2012–24.09.2012 ja 21.01.2013–30.07.2014 osas rahuldamata.
3. SL esitas 21.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt 17 700 euro suuruse kahjuhüvitise ja seadusjärgses määras viivise (8,15% aastas) väljamõistmiseks alates 3-14-52871 kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kaebuse oli digitaalselt allkirjastanud vandeadvokaat Denis Piskunov.
4. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2014 määrusega kaebuse käiguta, märkides muu hulgas, et kohtule esitatud volikirjast ei nähtu, et SL oleks andnud MTÜ-le Auxilio edasivolitamise õiguse. Kohus palus kaebajal selgitada, millisel õiguslikul alusel advokaat teda asjas esindab ning esitada esindusõiguse tõendamiseks advokaadibürooga sõlmitud kliendileping. Samuti palus halduskohus kaebajal tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus ning põhistada kaebuse tähtaegsust või taotleda kaebetähtaja ennistamist. SL esitas 12.12.2014 menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. SL esitas 15.12.2014 vastuväite (allkirjastatud vandeadvokaat D. Piskunovi poolt) halduskohtu 04.12.2014 määrusele, leides, et kohtule esitatud volikirjast tuleneb MTÜ-le Auxilio edasivolitamise õigus. Tallinna Halduskohus jättis 16.12.2014 määrusega vastuväite rahuldamata.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 05.01.2015 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult selle esitajale.

Kaebaja on 04.12.2014 määruses viidatud puudused tähtaegselt kõrvaldanud üksnes osaliselt, esitades taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. D. Piskunovi vastuväites on kaebuse tähtaegsust selgitatud ja taotletud ka kaebetähtaja ennistamist, kuid advokaadi esindusõigus on senini tõendamata. SL on ennast esindama volitanud MTÜ-d Auxilio ning volikirja sõnastusest ei ilmne edasivolitamise õiguse olemasolu. Selline edasivolitamine ei ole praegusel juhul ka võimalik, sest MTÜ Auxilio ei vasta halduskohtumenetluses esindajale esitatavatele nõuetele, mistõttu ei saa ta puuduvat esindusõigust ka edasi anda. Esindusõiguse puudumine takistab asja edasist menetlust. Kohus ei saa menetleda kaebust, mille on esitanud isik, kelle esindusõigus on tõendamata. Omakäeliselt allkirjastatud kaebust ei ole SL kohtule esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. SL palub 19.01.2015 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Halduskohus on jätnud põhjendamatult arvestamata, et SL on omakäeliselt allkirjastatud 11.12.2014 menetlusabi taotluses kinnitanud, et teda esindab advokaadibüroo Magnusson, mille kaudu osutab õigusteenust ka vandeadvokaat D. Piskunov. Lisaks on D. Piskunov saatnud kohtule nii volikirja koopia kui ka MTÜ Auxilio kinnituse, et ta on volitanud käesolevas vaidluses SLt esindama vandeadvokaat D. Piskunovi. Advokatuuriseaduse § 55 lg-st 1 ei tulene, et kliendilepingu sõlmimine esindaja kaudu on keelatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg-st 1 ja § 119 lg-st 1 tulenevalt võib tehingu teha esindaja kaudu ning antud juhul tuleb eeldada esindajal edasivolitamise õiguse olemasolu, sest MTÜ-l Auxilio endal ei ole seaduse järgi õigust kinnipeetavat kohtumenetluses esindada. Halduskohtule on tähtaegselt esitatud piisavad tõendid D. Piskunovi esindusõiguse tõendamiseks.
2. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kaebus tagastati põhjusel, et kaebuse olulised puudused jäid määratud tähtajaks kõrvaldamata, kuigi selleks puudusid objektiivsed takistused. SL kirjavahetuse kaardist ei nähtu, et ta oleks saanud D. Piskunovilt mingeid saadetisi. Küll on SLle 29.12.2014 üle antud Tallinna Vanglasse 19.12.2014 saabunud kiri MTÜ-lt Auxilio. Isegi kui järeldada, et D. Piskunovi esindusõigusega seotud dokumendid laekusid kaebajale MTÜ Auxilio vahendusel 29.12.2014, on SL kaebuse puuduste 2

§ 121

lg 1 p 2 alusel põhjusel, et SL nimel kaebuse esitanud vandeadvokaadi esindusõigust ei olnud kohtu määratud tähtajaks piisavalt tõendatud. Haldusasja toimikust nähtuvalt edastas esindaja 01.12.2014 kohtule MTÜ Auxilio seadusliku esindaja poolt samal kuupäeval allkirjastatud teatise (tl 15), mille kohaselt on ühing SL esindajaks palganud vandeadvokaat D. Piskunovi ning millele oli lisatud SL 28.07.2014 volikiri MTÜ-le Auxilio (tl 16). Halduskohtuga tuleb iseenesest nõustuda, et volikirjast MTÜle Auxilio antud edasivolitamise õiguse olemasolu ei ilmne. Samas ei nähtu volikirjast ka MTÜ-l Auxilio edasivolitamise õiguse puudumist. Enne halduskohtu 05.01.2015 määruse tegemist SL muid tõendeid esindaja volituste kohta ei esitanud. Tallinna Halduskohtule on 07.01.2015 laekunud SL allkirjastatud volikiri (tl 75; tl 96), millega kaebaja volitab ennast esindama „MTÜ Auxilio poolt palgatud vandeadvokaati Denis Piskunovi“. Nimetatud volikiri on välja antud 07.01.2015. 9.

§ 32lg 1 p 1 kohaselt võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla advokaat.

Advokaadi puhul eeldatakse

§ 35

lg-st 4 tulenevalt esindusõiguse olemasolu, kuid kohtul on siiski õigus nõuda esindusõigust tõendava volikirja esitamist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtule pidi juba enne kaebuse tagastamist olema selge SL tahe aktsepteerida enda esindajana vandeadvokaat D. Piskunovi. Eelkõige on SL esitanud 12.12.2014 halduskohtule omakäelises menetlusabi taotluses (tl 25-32p), milles sisaldus selge viide kaebajat esindavale advokaadibüroole Magnusson (tl 25 pöördel). Kuigi tuleb möönda, et kaebuse käiguta jätmise kohta tehtud Tallinna Halduskohtu 04.12.2014 määruses nõuti kliendilepingu esitamist ning hoiatati kaebajat, et advokaadi esindusõiguse tõendamata jätmise korral tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult, ei saa kaebuse tagastamist praeguses olukorras pidada õigustatuks. Menetlusseadustikus ettenähtud esindusõiguse kontrolli eesmärk on kaitsta menetlusosalist käsundita asjaajamisest tulenevate võimalike õiguslike tagajärgede eest. Seadusest ei tulene halduskohtu viidatud piirangut, et kuivõrd MTÜ Auxilio ei saaks ise olla kohtus kaebaja volitatud esindajaks, siis ei saa ta kaebaja nimel sellist volitust ka kolmandale isikule edasi anda.

§ 32

lg-s 1 sätestatud halduskohtus esindamise piirangud seonduvad ainuüksi kohtumenetluses osalemisega ning esindusvolituse tunnustamise küsimuses ei oma tähtsust, millisel viisil advokaat leiti ja palgati. Need on advokaadi ja kliendi vahelise esinduse sisesuhte küsimused (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2015 määrus nr 3-14-52465). 10. Eelneva põhjal tuleb SL määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 05.01.2015 määruse ja saadab asja halduskohtule menetluse võtmise otsustamiseks. 3