← Eesti

3-15-2496/25

Obsah (4)§ 121§ 252§ 158§ 44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2496 Haldusa

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Ringkonnakohtu määruse peale ei saa esitada määruskaebust osas, millega jäeti muutmata halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Riigisekretär kuulutas 03.07.2015 välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsleri ametikoha täitmiseks avaliku konkursi. TR esitas avalduse konkursil kandideerimiseks ning konkursiteates märgitud dokumendid. 3-15-2496
  2. 04.09.2015 teatati TR-le, et avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon viis 02.09.2015 läbi MKM majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi esimese koosoleku. Koosolekul võttis komisjon vastu otsuse kandidaatide konkursile lubamise osas ning määras konkursil toimuvad hindamisvoorud. Vastavalt komisjoni otsusele viidi konkursi esimene hindamisvoor läbi samal koosolekul. Hääletustulemuste alusel ei pääsenud TR edasi avaliku konkursi teise hindamisvooru.
  3. 25.09.2015 teatati TR-le, et avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon viis läbi MKM-i majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi. Erinevates hindamisvoorudes arvestas komisjon kandidaatide poolt esitatud dokumente ning ülesannete ja vestluste tulemusi. 23.09.2015 koosolekul otsustas komisjon loobuda kandidaadi esitamisest ametikohale nimetamiseks ja lugeda konkurss luhtunuks.
  4. TR esitas 05.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MKM-i majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi luhtunuks lugemise tühistamiseks, esimese hindamisvooru tulemuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks korraldada uus hindamisvoor koos selles kasutatavate hindamiskriteeriumite avaldamisega kandidaatidele. Ühtlasi esitas TR esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata majandusarengu asekantsleri ametikoha täitmine enne kohtuasja lahendamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on esimese hindamisvooru tulemused õigustühised, kuna rikuti avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg 1 nõudeid. Kandidaate ei teavitatud eelnevalt konkursi muudetud tingimustest ja sooritati esmane valik enne valiku kriteeriumite teatavaks tegemist. Levinud praktika kohaselt on konkurss jagatud erinevateks voorudeks, millega selekteeritakse kandidaatide seast välja parimad. Näiteks nähtub Välisministeeriumi personali värbamise ja valiku korrast, et konkursi läbiviimisel kasutatakse vähemalt järgmisi valikumeetodeid: 1) dokumendivoor; 2) kirjalik voor, mis koosneb essee kirjutamisest ja võõrkeelse teksti analüüsist; 3) võimekuse test; 4) vestlusvoor. Võiks eeldada sarnast järjepidevust vastustajalt. Kui 02.09.2015 koosolekul pandi paika hindamisvoorud, siis esimene hindamisvoor ei saa olla otsustatud hääletamisega. Eesmärgipärane oleks selekteerida kandidaate objektiivselt mõõdetavate omaduste abil ning kui lõpuks jäävad sõelale võrdsena näivad kandidaadid, siis oleks mõistlik korraldada viimase valiku tegemiseks hääletus. Kasutades hääletust hindamise asemel esimeses voorus, ei ole vastustaja avalikku konkurssi läbi viinud parimal võimalikul viisil. Vastavalt ATS §-le 19 saab konkursi lugeda luhtunuks vaid juhul, kui: 1) sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust või 2) ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldanuks tal teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil. Kaebaja omab haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tal täita nõutavaid töökohustusi parimal võimalikul viisil. Vastustaja ei ole välja toonud põhjuseid, mille poolest oleks kaebaja ametipostile sobimatu. Konkursi luhtumise korral saab vastustaja ATS § 19 lg 3 kohaselt õiguse nimetada ametisse kandidaadi ilma konkursita. Tekib küsimus, kas see on sobiv viis leida parim kandidaat.
  5. Tallinna Halduskohus tagastas 21.10.2015 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel (määruse resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 2). Kuivõrd kaebaja osavõtt avalikust konkursist lõppes 02.09.2015 tema teise hindamisvooru mittelubamisega, puudub kaebajal konkursi luhtunuks lugemise otsusega otsene puutumus. Seega ei saa konkursikomisjoni 23.09.2015 otsus konkursi luhtunuks lugemise kohta rikkuda kaebaja õigusi ning kaebajal puudub nimetatud otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. 2

(5)3-15-2496 Kaebajal on iseenesest õigus vaidlustada konkursikomisjoni 02.09.2015 otsust, kuid selline vaidlus on perspektiivitu. Esiteks on konkurss tunnistatud luhtunuks sobivate kandidaatide puudumise tõttu. Isegi kui kohus tuvastaks 02.09.2015 otsuse õigusvastasuse, ei oleks kujunenud olukorras võimalik kohustada konkursikomisjoni kogu konkurssi uuesti läbi viima alates esimesest hindamisvoorust. Teiseks, Riigikantselei selgitustest nähtuvalt hinnati konkursi esimeses voorus kandidaate esitatud dokumentide ja esseede alusel. Kaebaja ei pääsenud edasi teise hindamisvooru, kuivõrd kaebajal oli konkursile osalema pääsenud teiste kandidaatidega võrreldes kõige madalam haridus. Kaheksast kandidaadist seitsmel oli magistrikraadile vastav haridus, sh kuuel kandidaadil oli magistrikraad majanduses ning ühel kandidaadil oli doktorikraad. Kaebajal oli ainsa kandidaadina keskharidus. Magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni (soovitavalt majanduse valdkonnas) eelistus oli märgitud ka konkursiteates, mistõttu pidi kaebaja arvestama sellega, et teiste võimalike kandidaatide haridustase vastab konkursitingimustes viidatud eelistustele. Vastuseks kaebaja väitele, et hindamisvooru ei saa otsustada häälteenamusega, selgitas kohus, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määruse nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 100) § 5 lg-tele 3 ja 5 on tippjuhtide valikukomisjoni töövormiks koosolek ning tippjuhtide valikukomisjon võtab otsuse vastu koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Kuivõrd kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendamatu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. TR palub määruskaebuses halduskohtu 21.10.2015 määrus tühistada. Konkursi luhtunuks tunnistamine oli põhjendamatu. Asekantsleri ametisse määramine ilma konkursita on vastuolus avalike huvidega. Kaebaja huvides (sh majanduslikes) on see, et asekantsler leitaks seaduslikul viisil. Kohus lähtus vastustaja kirjalikust kinnitusest, et kaebaja ei pääsenud järgmisesse vooru oma haridustaseme tõttu. Hinnatud ei ole, kas kaebajal on tippjuhi tööks vajalikud kompetentsid. Komisjon rikkus voorude korraldamisel määruses nr 100 sätestatud menetlusreegleid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohtu 21.10.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Konkursiteate kohaselt oli kandidaadilt nõutav teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel ning kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile, rõhuasetusega poliitikate kujundamisele, juhtimisvõimekusele ja suhtlemisoskusele. Eelistatud oli seejuures kandidaat, kellel on vähemalt 3-aastane organisatsiooni või suure struktuuriüksuse juhtimise kogemus; magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, soovitavalt majanduse valdkonnas; erasektoris töötamise kogemus. Need nõuded on kooskõlas määruse nr 100 § 2 lg-ga 1, mille 3
(5)3-15-2496 kohaselt peab tippjuhil olema teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus.
  1. Riigikantselei 16.10.2015 vastusest kohtunõudele nähtub, et konkursil lubati osalema 8 kandidaati, sh kaebaja. Konkursi esimene hindamisvoor otsustati läbi viia korraldaval koosolekul. Kaheksast kandidaadist seitsmel oli magistrikraadile vastav haridus, sh kuuel kandidaadil oli magistrikraad majanduses ning ühel kandidaadil oli doktorikraad. Kaebajal oli ainsa kandidaadina keskharidus. Kaebajal oli võrreldes konkursile osalema pääsenud kõikide teiste kandidaatidega kõige madalam haridus. Kuna enamiku kandidaatide haridustase vastas konkursitingimustes viidatud eelistustele (magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, soovitavalt majanduse valdkonnas), ei pääsenud kaebaja hääletustulemuste alusel järgmisesse hindamisvooru. Ringkonnakohtul pole alust kahelda Riigikantselei kui komisjoni tööd teenindava asutuse (määruse nr 100 § 5 lg 8) esitatud andmete usaldusväärsuses ja selles, et nendest asjaoludest ka tegelikult lähtuti otsuse tegemisel. Kohtu arvates on aktsepteeritav praktika, et järgmisesse vooru mittepääsemist üksikasjalikult ei motiveerita, kuid kandidaadil on õigus küsida selgitusi, millele konkursikomisjon peab vastama. Praegusest asjast ei nähtu, et komisjon oleks keeldunud TR-le tema avalduse alusel selgitamast järgmisesse vooru mittepääsemise põhjuseid.
  2. Avaliku teenistuse seaduse eelnõue seletuskirja kohaselt on avaliku teenistuse tippjuhtide teenistusse võtmisel kehtestatud eriregulatsioon tulenevalt sellest, et asjatundlikkusest, pühendumusest ja usaldusväärsusest sõltub olulisel määral riigi poliitika kujundamise ja elluviimise kvaliteet. Konkurss asekantsleri kui riigiteenistuse tippjuhi ametikoha täitmiseks korraldatakse riigi huvide kaitseks. Kaebaja ei pääsenud järgmisesse vooru edasi objektiivse kriteeriumi tõttu, mille poolest ta eristus teistest kandidaatidest. Kandidaatide vastavusele hinnangu andmisel teeb komisjon prognoosotsuse, lähtudes sellest, kui tulemuslikult saab kandidaat eelduslikult hakkama ametikohal teda ootavate ülesannetega. Säärase riigiteenistuse jaoks vastutusrikka otsuse langetamiseks on moodustatud pädevatest ametiisikutest koosnev komisjon, kes annab hinnangu eelnevalt teatavaks tehtud kriteeriumite alusel (mida kajastati konkursiteates), tuginedes oma liikmete senisele kollektiivsele kogemusele ja teadmistepagasile. Ehkki hinnangute andmine kandidaadi vastavusele ja nende vahel valiku tegemine hõlmab paratamatult teatud subjektiivsuse elemente, aitab otsuse objektiivsust parimal viisil tagada organi kollegiaalsus ning otsuste langetamine häälteenamusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ministeeriumi asekantsleri kui riigiteenistuse tippjuhi ametikoha täitmiseks korraldataval konkursil õigusvastane ega meelevaldne lükata tagasi kandidaat, kellel on keskharidus. Sellise otsuse langetamine jääb ilmselgelt komisjoni kaalutlusõiguse piiresse, mille määrab kohustus leida riigi huvide elluviimiseks tööjõuturult parim kandidaat. Nõustuda tuleb MKM poolt 12.10.2015 halduskohtule esitatud arvamusega, et magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu on tänapäeval tippametnike seas peaaegu iseenesestmõistetav, mistõttu on keskharidusega raske konkureerida tippjuhtide konkursil. Komisjonil ei olnud vaja hinnata, kas kaebajal on tippjuhi tööks vajalikud kompetentsid, kuna ta ei pääsenud järgmisesse vooru. Kaebaja ei väida, et otsuse tegemisel tugineti valedele faktilistele andmetele või teda diskrimineeriti võrdse kohtlemise seaduse tähenduses. Kohus ei kontrolli haldusorgani tegevuse otstarbekust, vaid üksnes seaduslikkust (

§ 158lg 3).

11. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustajal oli kohustus teavitada osalejaid eelnevalt, millised voorud viiakse läbi. ATS § 18 lg 1 kohaselt peavad värbamine ja valik põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ning kandidaatide võrdsel kohtlemisel. Nendele nõuetele konkurss vastab, kuna tingimused tehti teatavaks konkursiteates, mis vastab Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruse nr 113 § 2 lg 3 nõuetele. Riigikantselei veebilehel1 selgitatakse 1 https://riigikantselei.ee/et/kandidaadile. 4

(5)3-15-2496 kandideerijatele: „Konkursi korraldaval koosolekul vaadatakse valikukomisjoni poolt läbi konkursile esitatud avaldused, otsustatakse komisjoni edasise toimimise ja kandidaatide hindamise viis ning hindamisvoorude arv. Valikud kandidaatide hindamise meetodite ja hindamisvoorude arvu osas sõltuvad konkreetsest konkursist ning sellest, kui palju kandideerimisavaldusi laekub ja milline on kandidaatide tase.“ 12. Seega tagastas halduskohus kaebuse komisjoni 02.09.2015 otsuse peale õigesti kui perspektiivitu. Kuna seda otsust ei tühistata ja kaebaja pääsemine järgmisesse vooru ei ole võimalik, ei puuduta järgmistes voorudes vastuvõetud otsused enam kaebaja õigusi. Seadus ei anna TRle õigust vaidlustada konkursi luhtumise otsust avalike huvide kaitseks (

§ 44lg-d 1 ja 2).

13. Esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud õigesti rahuldamata, kuna kaebus on tagastatud perspektiivituse ja kaebeõiguse puudumise tõttu, mistõttu ei tõusetu küsimust kohtuotsuse täitmisest ja selle tagamise võimalikkusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.