KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1547 Haldusasi K.T.i kaebus Tall

§ 181lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Asjaolud

1. K.T. esitas 13.05.2015 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 3000 eurot seoses pesemise mittevõimaldamisega.
2. Tallinna Vangla jättis 15.06.2015 vastusega nr 5-37/15/139-2 K.T.i mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata ning pidas õigeks ja kohaseks tagajärgede kõrvaldamise ning 1 õiguste taastamise viisiks K.T.i ees vabandamist ning isikule ühe lisa pesemiskorra pakkumist selliselt, et taotlejal lasub kohustus teavitada selle kasutamise soovist.
3. Tallinna Halduskohtule saabus 16.06.2015 K.T.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 3000 eurot. Kaebuse sisu
4. Tallinna Vangla ametnik rikkus õigusnorme, kuna jättis täitmata oma töökohustused ning ei viinud kaebajat pesema. Ametnikud ei tundnud huvi, millises olukorras kaebaja kambris viibib. 4.
5. Täieliku hügieeni tagamiseks peab vangla võimaldama jooksvat sooja vett, millega saab pesta üle kogu keha. Kaebajale ei tagatud pesemisvõimalusi pikema aja vältel, kuna osakonnas, kus kaebaja viibib, on üksnes kraanikauss ning puudub duši kasutamise võimalus. Eeltooduga alandati kaebaja inimväärikust ning seati kaebaja elu ohtu. 4.
6. Kaebaja ei nõustu Tallinna Vangla põhjendustega kahju hüvitamise taotluse vastuses ning leiab, et need on alusetud. Tallinna Vangla ei mõista olukorra tõsidust ning ei soovi leida lahendusi tekkinud olukorrale. Tegemist on korduva rikkumisega. Tallinna Vangla oma vastuses taotlusele tunnistab, et pesemise mittevõimaldamine oli õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja 3000 euro hüvitamist. Vastustaja vastulause
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 5.
8. Vanglas läbi viidud haldusmenetluse käigus selgus, et perioodil 13.10.2014 - 20.04.2015 oli K.T. paigutatud kolmanda üksuse sektsiooni 3-2 kambrisse
9. Perioodil 20.04.2015 05.05.2015 kandis ta kartserihoones kartserikaristust. Alates 05.05.2015 viibis kaebaja taas kambris
10. Sektsioonis 3-2 viibivad kinnipeetavad saavad graafikujärgselt pesema esmaspäeviti, kartserihoones viibivad kinnipeetavad kolmapäeviti. Kinnitust leidis, et teisipäeval 05.05.2015 peale kartiserist vabanemist ega ka ülejäänud jooksva aasta
11. nädalal K.T.ile pesemist ei võimaldatud. Seega oli Tallinna Vangla tegevus õigusvastane, kuna kaebajale ei olnud tagatud vangistusseaduse (VangS) 55 lg-s 2 sätestatud õigus saada vähemalt kord nädalas pesema. 5.
12. Vastustaja ei nõustu, et kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi: kõige laiemas mõttes inimväärikust, selle komponente au ja head nime, aga ka põhiõigusi, mis inimväärikusel rajanevad, nagu era- ja perekonnaelu puutumatust, tervist ning isikuvabadust. Loetelu on ammendav ja muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla ei tule. Käesoleval juhul ei leidnud kinnitust, et K.T.ile oleks tekitatud alandust, hirmu, nördimust, muret, kaotusvalu ega kahjustatud tervist. Samuti ei ole kaebajale tekkinud püsivat kehalise terviklikkuse kaotust, väljanägemise muutust, olulist psüühika või närvitegevuse häiret, samuti heaolu langust või põhjendamatult loodetud heaolu loomise kaotust. Eeltoodust tulenevalt on ei ole kaebajale Tallinna Vangla tegevuse tagajärjel rahas hüvitamisele kuuluvat kahju tekkinud. 2 5.
13. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud märgitud mittevaralise kahju tekkimist. Isikuõiguste rikkumisest ei tulene automaatselt, et talle on tekkinud mittevaraline kahju. Rahalise hüvitise väljamõistmine ei aseta kinnipeetavat olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega ei täida vangistuse tingimustes rahaline hüvitis oma eesmärki. K.T.ile ühe pesemiskorra võimaldamata jätmine oli küll õigusvastane, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et sellisest õigusvastasest tegevusest on talle tekkinud kahju ning selle hüvitamine oleks võimalik vaid rahalise hüvitise väljamõistmisel. 05.05.2015 paigutati K.T. kartserihoonest tagasi kolmandasse üksusesse, kus pesuruumis on soojavee boiler. Seega saavad kinnipeetavad kraanist sooja vett. Kinnipeetavale on kambris lubatud muuhulgas seep. Eeltoodust nähtub, et kaebaja sai ennast elementaarses määras pesta ka eluosakonnas viibides. 5.
14. Vangla leiab, et käesoleval juhul tuleb lugeda piisavaks kaebaja õiguste rikkumist taastavaks tegevuseks vanglapoolset vabandamist tekkinud olukorra eest, mida vangla 15.06.2015 otsusega nr 5-37/15/139-2 ka tegi. Lisaks võimaldas vastustaja kaebajale ühte lisapesemise korda, millise kasutamise soovist pidi kaebaja teavitama oma üksuse juhti, kelle vahendusel vastava toimingu sooritamine tagatakse. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
15. VangS § 50 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et vastustaja tegevus, mis seisnes kaebajale pesemise mittevõimaldamises ajavahemikul 05.05.2015 - 11.05.2015, oli lähtudes VangS § 50 lg-st 2 õigusvastane. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas pesemise mittevõimaldamisega on tekitatud kaebajale mittevaralist kahju, mis tuleks hüvitada rahas.
16. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb ette õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-st 5 tulenevalt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtulahendi nr 3-3-1-64-14 p-s 10 tsiteeris Riigikohtu halduskolleegium oma varasemat lahendi nr 3-3-1-27-02 p-i 14, mille kohaselt: “mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu“. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Lähtudes VÕS § 127 lg-st 6 otsustab mittevaralise kahju eest määratava hüvitise suuruse üle kohus diskretsiooni kohaselt. 7.
17. Käesoleval juhul on kaebaja leidnud, et pesemise mittevõimaldamine tõi kaasa inimväärikuse alandamise, millisel juhul on isikul RVastS § 9 lg 1 kohaselt õigus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on kaebaja see seisukoht iseenesest õige pikemaajaline pesemata olek võib põhjustada inimväärikuse alanemist. 3 7.
18. Kohtul tuleb hüvitise väljamõistmise otsustamisel välja selgitada haldusorgani süü ja selle suurus ning rikkumise raskus. Eelnevalt tsiteeritud kohtulahendi nr 3-3-1-64-14 p-s 10 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et: „süü puudumise tõendamiskoormis lasub avaliku võimu kandjal. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab, et ta ei olnud mittevaralise kahju tekitamises süüdi“. Käesoleval juhul vastustaja ei vaidlusta, et Tallinna Vangla tegevus oli õigusvastane ning seega tuleb eeldada vastustaja süü olemasolu. Vastupidist ei ole tõendatud. Süü vormide osas tuleb lähtuda VÕS §-s 104 sätestatust. VÕS § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3), raske hooletus vastavalt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Kohtul ei ole alust arvata, et kaebaja pesema toimetamisega tegelema pidanud ametnikud tekitasid kaebajale tahtlikult kahju, st tegutsesid sooviga õigusvastast tagajärge esile kutsuda. Vastustaja seisukohtadest ning vastusest kaebaja kahju hüvitamise taotlusele nähtuvalt oli kaebaja paigutatud perioodil 13.10.2014 - 20.04.2015 kolmanda üksuse sektsiooni 3-2 kambrisse
19. Perioodil 20.04.2015 - 05.05.2015 kandis kaebaja kartserihoones kartserikaristust. Alates 05.05.2015 viibis kaebaja taas kambris nr
20. Sektsioonis 3-2 viibivad kinnipeetavad saavad graafikujärgselt pesema esmaspäeviti, kartserihoones viibivad kinnipeetavad kolmapäeviti. Haldusmenetluse käigus leidis kinnitust, et teisipäeval 05.05.2015 peale kartserit vabanemist ega ka ülejäänud nädalal kaebajale pesemist ei võimaldatud. Samuti nähtub toimiku materjalidest (kahjunõudest), et kaebaja püüdis kahju ära hoida, paludes korduvalt pesemise võimaldamist. Nimetatud osas vastustaja ei ole vastuväiteid esitanud. Eelneva pinnalt leiab kohus, et vastutavad ametnikud olid oma tegevuses hooletud, ignoreerides kaebaja soove pesemise võimaldamiseks.
21. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et konkreetsel juhul on täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused – kaebaja inimväärikuse alandamine oli põhjustatud Tallinna Vangla süülisest õigusvastasest tegevusest. Järgmisena peab kohus kaaluma, kas riive on piisavalt intensiivne, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamist rahas. RVastS § 13 lg 1 p-st 3 tuleneb, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse õiguste rikkumise raskust. Kaebaja väidab, et pesemise mittevõimaldamisega alandati tema inimväärikust, mistõttu nõuab ta rahalist hüvitist summas 3000 eurot. Kaebaja ei nõustu, et piirdutakse vaid vabandamisega ning lisa pesemiskorra pakkumisega. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla ei saa aru olukorra tõsidusest ning tegemist on korduva rikkumisega. Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited olukorra tõsiduse osas, kuna vastustaja on omaks võtnud, et tegemist oli lubamatu vastustajapoolse käitumisega. Rikkumiste korduvuse osas ei saa kohus hinnangut anda, kuna tegemist on kaebaja paljasõnalise väitega ja tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Eelnevat aluseks võttes leiab kohus, et vastustaja õigusvastast tegevust ei saa käsitleda pahatahtliku ning süstemaatilisena. 8.
22. Kohtulahendis nr 3-3-1-43-11 märkis Riigikohus (p 18), et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kaebaja õigusi riivatud nii intensiivselt, et see õigustaks temale rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohus möönab, et pesemise mittevõimaldamine duši all võis tekitada kaebajale teatavaid ebamugavusi, samas ei ole kaebaja kirjeldanud ega tõendanud selliste kannatuste üleelamist, mis oleks kompenseeritav 3000 euroga. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 05.05.2015, mil ta naases kolmandasse üksusesse, sai ta kasutada pesemiseks kraanist tulevat sooja vett. Seega sai kaebaja end elementaarsel määral pesta. Arvestades eelnevat, nõustub kohus vastustajaga, et käesoleval juhul tuleb lugeda piisavaks 4 kaebaja õiguste rikkumist taastavaks tegevuseks vastustaja poolset vabandamist. Lisaks võimaldatakse kaebajale soovi korral üks lisa pesemiskord. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. 9.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad vastustustaja menetluskulud tema enda kanda. allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 5