Obsah (6)

§ 6§ 7§ 14§ 15§ 8§ 18

2-15-14887 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2015. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14887 Tsiviilasi Rxxxx Lxxxxxx taotlus ri

) ei ole sätestatud teisiti.

§ 6

lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest.

Kohus leiab, et ei esine nimetatud lõike punktides 1-2, 6-12 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohus leiab, et hinnata tuleks

§ 7lg 1 p 5 eeldusi mitte anda riigi õigusabi.

Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus pidada taotleja võimalusi oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks. Taotluse kohaselt on õigusabi vajalik taotleja venna surnukstunnistamiseks, mis omakorda on vajalik taotleja ja tema venna vanaema pärimisküsimuse lahendamiseks. Kohus peab aga eraldi hindama RÕA § 7 lg 1 punktis 4 sätestatud isiku majanduslikku seisundit ja võimet ise õigusabi eest tasuda: riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Samuti peab kohus andma hinnangu

§ 7

lg 1 p 3 sätestatud alustele: taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Esitatud majandusliku seisundi teatises kohaselt on avaldaja sissetulekuks pension xxxxxx eurot kuus. Avaldaja elukaaslase sissetulekuks on töötasu xxxxxxxxeurot kuus. Peale pere elukohaks oleva korteri ei kuulu avaldajale kinnisvara või sõidukeid, mille realiseerimisest võiks saada vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Kohus nõudis Sotsiaalkindlustusametilt teavet, kui palju on makstud Rxxxx Lxxxxxxxx rahalisi toetusi või hüvitis viimase nelja kuu jooksul. Sotsiaalkindlustusameti 29.10.

1. a teatise kohaselt on Rxxxx Lxxxxxxsaanud perioodil 01.07.2015 – 31.10.
2. a töövõimetuspensioni kokku 723,88 eurot (s.o. 180,97 eurot kuus). Majandusliku seisundi teatisele lisatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt avaldajale muid sissetulekuid laekunud ei ole. Avaldaja pangakontole on küll laekunud Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt 33,50 eurot selgitusega „Lxxxxx Kxxxx sotsiaaltoetus“, kuid avaldaja selgituste kohaselt makstakse seda tema tütrele, kes temaga koos ei ela. Avaldaja on teatanud, et tal on täitmisel kohustusi 10,48 euro eest kuus – krediitkaardivõlg kokku summas xxx eurot. Taotluse kohaselt on avaldaja ja tema elukaaslase igakuised püsikulud xxxxxx eurot, millest eluasemekulud on 70-200 eurot, elekter 20 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulud transpordile 30 eurot, sidekulud 5 eurot ja kulud tervishoiule. Seega katavad avaldaja ja tema elukaaslase sissetulekud väljaminekud, kuid ülejääk on väike. 2 2-15-14887

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata ega taotlejale kuuluvat ja tema igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ja sissetulekuga. TMS § 131 lg 1 p 10 järgi ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 on alates 1. jaanuarist 2015. a kehtestatud kuutasu alammääraks 390 eurot. Rxxxx Lxxxxxx töövõimetuspension on xxxxxx eurot kuus, seega ei saa sellele pöörata sissenõuet ega arvestada seda taotleja majanduslikku seisundit hinnates. Kohus leiab, et lähtuvalt

§ 14lg 1 on avaldaja taotlus täielikult põhjendatud.

Avaldajal sisuliselt vaba sissetulek puudub ja tema majanduslik seisund võimaldab teda kvalifitseerida menetlusabi saama õigustatud isikuks. Seega kvalifitseerub kostja

§ 7

lg 1 p 4 nimetatud isikuks, kellel on võimalik saada täielikult tasuta riigi õigusabi. Arvestades avaldaja võimalusi tasuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt asjakohase õigusabi eest, tuleb avaldajale anda õigusabi riigi kulul ning määrata esindaja riigi õigusabi korras ja vabastada avaldaja õigusabikulude tasumisest täielikult.

§ 15

lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16.

§ 8sätestab riigi õigusabi andmise viisid.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et avaldajale tuleb lähtudes

§ 8p 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud.

Lähtudes

§ 18lg 1 nimetab kostja esindava advokaadi Eesti Advokatuur.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3