lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 19.10.
) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid ja kostja õigeksvõtt võimaldavad seda teha. 17. Hagiavalduse kohaselt 13.10.2014 sõlmisid pooled laenulepingu nr 20141013001 200 eurot saamiseks, laenuperioodiga 30 päeva. Hageja rahuldas kostja laenutaotluse ning laenusumma kanti kostja arveldusarvele. Hagiavalduse juurde lisatud maksekorralduse kohaselt 13.10.2014 kandis hageja kostja kontole nr xxxx üle 200 eurot selgitusega“ laenuleping 20141013001“ (t.lk. 46). Kostjal ei ole vaidlust laenulepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, laenu saamise ja kostjal laenulepingu alusel kohustuste tekkimise üle. Kostja on võtnud hagi laenulepingu ülesütlemise seisuga 20.02.2015 tekkinud võlgnevuse 278.66 eurot ulatuses õigeks. Vastavalt
lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 21. Hageja on 16.03.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 5), hagiavalduse esitamisel 11.06.2015 täiendavat riigilõivu 55 eurot (maksekorraldus nr 1628, toimikus lk 49). Hageja palub kohtul välja mõistja kostjalt menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja hageja esindustasu 120 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 220 eurot. 22.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 23. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 405, § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.