1-15-1817/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. november
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1817 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. oktoobri
4. a määrus Vjatšeslav Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vjatšeslav Romanovi vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON
5. Jätta Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus Vjatšeslav Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus rahuldamata.
8. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ-le Valge & Uiga advokaat Marina Valge poolt Vjatšeslav Romanovile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest tasu summas 48 eurot (sh käibemaks).
9. Kaitsja tasu summas 48 eurot mõista riigituludesse Vjatšeslav Romanovilt. Riigituludesse mõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber
10. Juhul, kui rahalist nõuet ei täideta täies ulatuses ja tähtaegselt, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Vjatšeslav Romanov tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 08.04.
12. a kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja temale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kohus arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva vangistust ja luges ära kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. V. Romanovi karistusaeg algas 24.09.
13. a ja lõppeb 21.09.
14. a.
15. 22.09.
16. a esitas Viru Vangla kohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. V. Romanovi MAAKOHTU MÄÄRUS
17. Viru Maakohus otsustas 16.10.
18. a määrusega jätta V. Romanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 3.
19. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama emale kuuluvasse korterisse XXX, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et korterisse saab paigaldada valveseadme ning korteriomanik on sellega nõus. 3.
20. Kohus loeb V. Romanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist toetavateks asjaoludeks seda, et isikul on vabanedes olemas kindel elukoht, tal on toetav sotsiaalvõrgustik ema, kasuisa ja venna näol, kes on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Samuti on isikule garanteeritud töökoht OÜ-s XXX ehituse abitöölisena, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. 3.
21. V. Romanovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 3.
22. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ja vanglakaristust kannab kaheksandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, viimane kuritegu on rahvatervise vastane. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. 3.
23. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et V. Romanov ei ole aastatel 2007-2008 täitnud kohtu poolt pandud kohustusi nõuetekohaselt, pani katseajal toime uue kuriteo ning jättis üldkasuliku töö tunnid valdavas enamuses tegemata. Samuti esines aastatel 2006-2007 registreerimiskohustuse rikkumisi ning katseajal pani isik toime mitmeid väärteorikkumisi. 3.
24. Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Romanov on tunnistanud, et võib käituda vägivaldselt, kui muud võimalust ei ole. Kuritegelikust käitumisest nähtub, et tegutseb läbimõtlematult ning tunnete ajel. Ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning väldib nendega tegelemist. Oma tegude tagajärgedele ei mõtle. Riskivat ja hoolimatut eluviisi näitavad hulgalised kriminaal- ja väärteokaristused. Korduvad kriminaalkaristused viitavad 2 kuritegelikele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Ametnikega teeb koostööd vaid omakasu eesmärgil ja võib käituda väga üleolevalt. On varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Näeb kriminaalhoolduses vaid karistust ning ei pea seda endale kasulikuks. Ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. 3.
25. Alkoholisõltuvust isikul ei ole, kuid tal on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Kinnipeetavaga on alates individuaalse täitmiskava koostamisest igakuiselt vesteldud sõltuvuse tunnistamiseks. 08.09.
26. a toimunud vestluse kohaselt isik tunnistab probleeme ja on valmis osalema programmides. 3.
27. Vangla hinnangul on V. Romanov ohtlik ning ohtlikkus seisneb rahvatervise kahjustamises ja materiaalse kahju tekitamises. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 69 %. 3.
28. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kinnipeetava ohtlikkust asub kohus seisukohale, et põhjendatud on jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 3.
29. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uue õigusrikkumise (distsiplinaarkaristus) toimepanemise fakti. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et V. Romanovi puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk ja seda olukorras, kus isik on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei ole katseaega nõuetekohaselt läbinud, seega ei ole varasemad (sh tingimuslikud) karistused temale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. 3.
30. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 11 kuu, mis on üsna pikk aeg. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. V. Romanovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 3.
31. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUS
32. Süüdimõistetu V. Romanovi kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas Viru Maakohtu 16.10.
33. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 3 4.
34. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole kaalunud põhjalikult V. Romanovi vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalust. 4.
35. Kohtuistungil kinnitas V. Romanov, et on õppinud oma vigadest ja ei korda enam neid. Ta on aru saanud, et on valesti käitunud. V. Romanov avaldas kohtus, et talle tegelikult ei võimaldatud vanglas tööd ega õppimist. Samuti ei määratud temale sotsiaalprogramme ja isegi mitte kunstiringis osalemist. Karistuse kandmiselt vabanemisel soovib ta koheselt asuda tööle, mille kinnituseks esitas kohtule ka töölepingu. V. Romanov soovib vabaneda narkootikumide tarvitamisest ning on nõus asuma narkovõõrutusravile. 4.
36. Kaitsja leiab, et arvestades asjaolusid on põhjendatud V. Romanovi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. V. Romanovi allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla on otstarbekas seetõttu, et tema üle kohaldatakse järelevalvet, mida ta vajab. V. Romanov on andnud nõusoleku tema vabastamise korral KrMS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud lisakohustuste määramisega, s.o mitte tarvitada alkoholi, narkootikume ja osaleda sotsiaalabiprogrammides. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab V. Romanovile võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav enda poolt toimepandud kuritegu ei õigusta, on oma suhtumist muutnud ning motiveeritud oma käitumisstiili muutma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
37. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 16.10.
38. a määrus V. Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. 5.
39. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 ning VangS § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse taotleda enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustab kohus. KarS § 76 lg 4 järgi peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.
40. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses V. Romanovi enne tähtaega vangistusest mittevabastamist piisavalt põhjendanud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid asjaolusid kui ka positiivseid, sh määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid, et süüdimõistetu tunnistab narkootikumide sõltuvust ja on valmis osalema programmides, samuti seda, et isikul on vabanedes olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ja garanteeritud töökoht. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja järeldusega, et antud juhul kaaluvad V. Romanovi puhul esinevad negatiivsed asjaolud üles positiivsed ja eelkõige ei võimalda tema tingimisi enne tähtaega vabastamist vabanemisel uute kuritegude toimepanemise suur tõenäosus. Selliseks veendumuseks annavad alust eelkõige varasemalt toimepandud kuritegude liik, motiivid ja korduvus olenemata varasemast karistatusest, samuti katseaja nõuete rikkumine ja uute õigusrikkumiste toimepanemine, aga ka 4 distsiplinaarrikkumine vangistuse ajal. Lisaks on oluline, et V. Romanovi poolt toime pandud narkootikumidega seotud kuriteo puhul on tegemist väga ohtliku rahvatervise vastu suunatud süüteoga ning süüdimõistetu ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel võib saada tugevalt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid oma määruses käsitlenud ning kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi pikemalt korrata. 5.
41. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses heidetakse ette, et maakohus ei ole otsustuse tegemisel arvesse võtnud seda, et süüdimõistetu on aru saanud, et on valesti käitunud ja on motiveeritud edaspidi käituma seaduskuulekalt, samuti võtma vabanedes lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi, narkootikume ja asuda narkovõõrutusravile. Määruskaebuses tuuakse välja, et V. Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on otstarbekas, kuna kriminaalhoolduse all on tagatud süüdimõistetu järelevalve. Lisaks on V. Romanov andnud nõusoleku katseajal elektroonilise valve kohaldamiseks ja lisakohustuste võtmiseks, mis aitaks tagada vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoidumist. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetu nõustumine elektroonilise valve kohaldamisega või lisakohustuste võtmisega ei too endaga kaasa automaatset ennetähtaegset vabastamist, vaid selle otsustab kohus arvestades KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Nagu juba eespoolt toodud, on maakohus kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates järeldanud, et V. Romanovi tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ainuüksi süüdimõistetu paljasõnaline kinnitus ei anna alust kindlaks veendumuseks, et karistus on täitnud oma eesmärki ja sel korral käitub ta vabanedes seaduskuulekalt. Süüdimõistetu varasem elukäik, sh kuritegude korduvus, katseajal kriminaalhooldusnõuete rikkumine ja samuti distsiplinaarrikkumine vangistuse ajal, ei anna selliseks veendumuseks alust. Arvestades seda, et V. Romanov on varem rikkunud katseajal kriminaalhooldusnõudeid, sh ei sooritanud üldkasulikku tööd ja ei täitnud registreerimiskohustust ning pani toime väärteorikkumisi, siis ei saa olla kindel, et kriminaalhoolduse nõuded ja täiendavad lisakohustused oleksid tulemuslikud ja piisavad, et tagada vabaduses V. Romanovi seaduspärane käitumine. 5.
42. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5.
43. V. Romanovi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 1 tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
44. detsembri
45. a otsuse (muudetud
46. septembri
47. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V. Romanovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5