lg 4 ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • XXXOÜ (registrikood XXX) ja hageja sõlmisid 28.03.2013 õigusabi teenuse osutamise lepingu (tl 38). • Õigusteenuse lähteülesandeks oli esindamine ja nõustamine seoses XXX korteriomandiga seotud probleemide ning ostueesõiguse kohaldamisega (tl 48). • Esindaja (vandeadvokaadi) tasuks oli kokkulepitud 140 eurot tunnis (tl 45). • Perioodil 04.10.2013 kuni 28.10.2013 osutas hageja kostjale õigusteenust kokku 19,8 tunni ulatuses kogumaksumusega 3326,40 eurot (tl 51-52). • Perioodil 04.11.2013 kuni 21.11.2013 osutas hageja kostjale õigusteenust kokku 3 tunni ulatuses kogumaksumusega 504 eurot (tl 53-54). • Hageja ja kostja sõlmisid 18.12.2013 deklaratiivse võlatunnistuse, mille kohaselt kostja tunnistab, et õigusteenust osutati kostja huvides ja kostja kohustub nelja osamaksega tasuma hagejale tähtajaga 19.03.2014 kokku 3830,40 eurot (tl 55). • Hageja ja kostja sõlmisid 18.12.2013 käenduslepingu, mille kohaselt kostja käendab isiklikult kõiki XXXOÜ kohustusi hageja ees, s.h ka tulevikus tekkivaid kohustusi kuni 15 000 euro ulatuses (tl 55). • Kostja tasus 19.12.2013 hagejale osutatud teenuste eest 1000 eurot (tl 57). • Perioodil 03.12.2013 kuni 20.12.2013 osutas hageja kostjale õigusteenust kokku 3,6 tunni ulatuses kogumaksumusega 604,80 eurot (tl 58-59). • Perioodil 06.01.2014 kuni 23.01.2014 osutas hageja kostjale õigusteenust kokku 8,3 tunni ulatuses kogumaksumusega 1394,40 eurot (tl 60-61). • Kostja tasus 17.04.2014 hagejale osutatud teenuste eest 482 eurot (tl 69). Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 3
lg 1 ja 2) ja kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, (vt ka Riigikohtu otsus 3-2-1-141-13 p 17), siis jätab kohus kostja 08.06.2015 esitatud vastuse lisad tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude 4347,60 eurot hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS §-ga 619 ja VÕS § 142 lg-ga 1. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on hagiavalduses esitanud viivise arvestuse, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale 08.05.2015 seisuga viivise summas 2035,55 eurot. Kostja ei ole hageja viivise arvestust vaidlustanud ja viivise nõue kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Juhindudes
lg-st 1, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, kuid toimiku materjalidest nähtuvalt tasus hageja hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude jaotusele.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.