TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1773 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ********’i kaebus Viru Vangla vastu mi

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebajat.

§ 9

lg-s 1 nimetatud õigushüve.

§ 9

lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni

§ 9lgs 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

1. Kohus märgib, et nii vastusest kahju hüvitamise taotlusele kui ka vastuses kaebusele on vastustaja möönnud kaebaja 22.05.2015 jalutuskäigule mitteviimise võimalikkust. Kohtule esitatud valvur Aivar Kupp’i ütlustest 03.06.2015 (tl 25) nähtub, et 22.05.2015 kui toodi kinnipeetav ********, küsis ta kinnipeetava toonud valvurilt Tanel Purgats’ilt, kas kinnipeetav on jalutanud või ei ole. Valvuri vastuse kohaselt oli kinnipeetavale jalutust pakutud. Kinnipeetav ei avaldanud ka valvur Aivar Kupp’ile soovi jalutada ning ei öelnud, et ei ole saanud jalutuskäigule. Valvur Tanel Purgats’i ütluste väljatrükist (tl 26) selgub, et kõikidelt kinnipeetavatelt küsitakse hommikusel loendusel, kas nad soovivad jalutama minna. Valvuri ütluste kohaselt ta on enam kui kindel, et kinnipeetav ******** ei jäänud vahele. Valvur ei mäleta, kas ******** soovis jalutama minna või mitte. Valvuri väidete kohaselt võis ta olla sel päeval üksinda osakonnas, peale lõunat mindi jalutama kahe ja poole kolme vahel ning ülejäänud enne kella nelja. Viimased läksid jalutama pärast õhtusööki. Kinnipeetava ümberpaigutus toimus enne tema jalutuskäiku. Samuti kui toimub ümberpaigutus annavad valvurid informatsiooni edasi, kas kinnipeetav on jalutamas käinud ja kas ta seda hommikuse loenduse ajal üldse soovis. 3
2. Kohtule esitatud vanemvalvurite Andrei Luberg’i ja Meino Varusk’i õienditest 05.06.2015 (tl 27 ja 28) nähtub, et olles teenistuses 05.06.2015 pakkusid vanemvalvurid ********’ile täiendavat jalutust, mis väidetavalt jäi ära 22.05.2015, kui kinnipeetav viibis Viru Vangla meditsiiniosakonnas. Pakkudes kinnipeetavale jalutuskäiku, kinnipeetav keeldus sellest. Seega poolte vahel puudub vaidlus selles, et 05.06.2015 pakuti kaebajale lisaks tavapärasele jalutuskäigule teist jalutuskäiku, kompenseerimaks 22.05.2015 ära jäänud jalutust ning et kaebaja keeldus täiendavast jalutuskäigust.
3. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole kaebuses välja toonud enda võimalikku tervisekahju, kaebaja on üksnes märkinud, et jalutuskäigu mittevõimaldamine pani teda piinlikku ja ebameeldivasse olukorda. Kohtu hinnangul ühel päeval jalutuskäigu mittevõimaldamine ei alanda kinnipeetava inimväärikust. Lähtudes eeltoodust kohus jätab ********’i kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
4. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu
5. augusti 2015 määrusega (tl 11-12). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4