← Eesti

1-14-10226/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. novembril 2015 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-10226

(14922700149)Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Kohtuasi Süüdimõistetu Taotlus RESOLUTSIOON Sergei Lehismaa süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Sergei Lehismaa, isikukood 37005082233, viibib Viru vanglas Sergei Lehismaa taotlus menetluskulude vähendamiseks ja tasumise tähtaja pikendamiseks Juhindudes KrMS § 423, § 424, § 431, § 432 kohtunik MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Sergei Lehismaa taotlus Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10226 välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Rahuldada Sergei Lehismaa taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Pikendada Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10226 Sergei Lehismaalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra alates käesoleva määruse jõustumisest. Määruse ärakiri saata Sergei Lehismaa´le ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega nr 1-14-10226 Sergei Lehismaa tunnistati süüdi KarS §121 järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liitkaristuseks mõisteti 20 aastat vangistust. Otsus jõustus 7.01.2015 a. Sama otsusega mõisteti Sergei Lehismaalt välja menetluskulud s.o. sundraha 532,50 eurot, mida ta pidi tasuma 12 kuulise tähtaja jooksul. Süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu jäeti menetluskulud kaitsjatasu osas (72 eurot) riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. 17.11.2015 saabus kohtusse Sergei Lehismaa taotlus, milles ta palub menetluskulude vähendamist ning nõude kohtutäiturile mitte saatmist, seega sisuliselt menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Taotluse kohaselt Sergei Lehismaa sai vangistuses töötada piiratud aja ning tema sissetulek ei võimalda tal määratud aja jooksul menetluskulusid tasuda. Vastavalt KrMS § 424 võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kohus leiab, et Sergei Lehismaa taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks kuulub rahuldamisele. Taotlus menetluskulude vähendamiseks aga tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega Sergei Lehismaale juba vähendati temalt välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude suurust jättes osa kuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Peale seda Sergei Lehismaale on antud võimalus tasuda menetluskulud ositi. Sergei Lehismaa on tunnistatud süüdi kuriteo toimepanemises. Seega isiku karistamine ja sellest tulenev olukord on tekkinud tema enda süül kuritegeliku käitumise tagajärjel. Kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist ei saa pidada ebaõiglaseks. Isik, kes paneb kuriteo toime, peab arvestama olukorraga, et süüdimõistmise korral peab ta hüvitama menetluskulud. Menetluskulude vähendamine eesmärgiga kergendada süüdismõistetu poolt menetluskulude tasumist oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes, kellel on ootuspärane õigus nõuda kurjategija poolt menetluskulude tasumist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude sisenõudmine ohustaks põhjendamatult võlgniku või tema pere olukorda selliselt, et võlgniku olukord oleks ebaproportsionaalselt raskendatud võrreldes ühiskonna huviga nõuda kurjategijalt menetluskulud välja. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.