Obsah (6)

§ 397§ 403§ 415§ 113§ 35§ 42

2-15-112566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-112566 Tsivi

) § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja esmane väide on, et poolte vahel puudub intressi kokkulepe.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on hageja kostjale enne lepingu sõlmimist esitanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele (

§ 403¹ lg 1).

Selles peab

§ 403

¹ lg 1 p 6 kohaselt välja tooma põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa. Nimetatud teabelehel on välja toodud põhisumma 200 eurot, intressimäär 0% aastas ja kaasnevad kulud 0 eurot (tl 71). Kohtu hinnangul on õige kostja seisukoht, et poolte vahel puudub intressi tasumise kokkulepe. Hageja ei saa üldtingimustega tingimuslikult sätestada tagant järele intressi kokkuleppe, sõltuvalt sellest, kas isik on esmakordne laenutaotleja või mitte (üldtingimuste p 10.110.3). Hageja on määranud kostjale intressi üldtingimuste p 10.4 alusel. Hageja nõuab kostjalt lepingu p 10.4 alusel intressi laenu mittetähtaegselt tagastamise korral.

§ 415

lg 1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu intressi 40 euro saamiseks õiguslikult põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. 6. Tulenevalt

§ 415

lg 1 esimesest lausest ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et intressi maksmises pole pooled kokku leppinud. Seega tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Kostja on hagejale tasunud 43,80 eurot ning hageja ei ole vastu vaielnud, et see summa vastab seadusjärgsele viivisele. 7. Hageja nõuab kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt üldtingimuste p-s 8.4 sätestatule (sissenõudmiskulude hüvitis). Iga väljastatud meeldetuletuse tasu on 13 eurot ning hageja nõuab tasu kahe meeldetuletuse eest, kokku 26 eurot.

§ 113

lg 5 teise lause järgi sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Tegemist on tüüptingimusega

§ 35lg 1 mõttes.

Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tingimus tühine tüüptingimus

§ 42

lg 3 p 5 alusel, sest tegemist ei ole ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Seega kuulub hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitise 26 euro väljamõistmise osas rahuldamisele. Kostja ei ole nimetatud kulu hagejale 10.07.2015 tasunud, sest kostja tasus hagejale maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot TsMS § 484² alusel. Menetluskulud

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 3 2-15-112566 TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada asjaoluga, et hageja esitas hagi kostja vastu 466 euro ja lisanduva viivise saamiseks (tsiviilasja hind 666 eurot). Enne hagi esitamist oli asjas tehtud maksekäsk, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 200 eurot, viis 43,80 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Eeltoodud nõude osas lõpetas kohus 16.09.2015 määrusega menetluse (tl 92). Menetluse lõpetamisel tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS § 168 lg-st
2. Kohus rahuldab hagi 4% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 96% ulatuses hageja kanda.
3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 177 lg 1 p 1). Menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu (TsMS §-d 138 lg 2, 144 p 1). Hageja menetluskuluks on riigilõiv (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot + täiendav riigilõiv 80 eurot) 125 eurot. 05.08.2015 maksekäsuga ei ole riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja mõistetud (tl 18-19). TsMS § 484² alusel on 20 eurot tasutud avaldaja menetluskulude katteks. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 288 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja lepinguline esindaja kulutanud vastuse koostamisele 3 tundi tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasumäär ja ajakulu põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv (125 x 4%) 5 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna lepingulise esindaja kulu (288 x 96%) 276,48 eurot. Menetluskulude tasaarvestamise tagajärjel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 276,48 eurot. Kostja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg 4 alusel. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik 4