Obsah (5)

§ 444§ 637§ 173§ 162§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2015.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9714 Tsiviilasi XXXhagi

) § 405 lg-le 1, tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

§ 444

lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. 2 4. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine tütar XXX on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. XXX elab ema juures. Pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates
4. jaanuarist 2015 kuutasu alammääraks 390 eurot, RT I, 03.12.2013, 4 ning elatise miinimumsummaks on 195 eurot.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas, mis vastab poolele Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärale (195 eurot), alates 01.07.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so 15.10.
6. Kohus märgib, et kuna hageja palub elatise välja mõista miinimumsuuruses, ei ole hagejal vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.
7. 28.07.2018 esitatud vastuse kohaselt on kostja võimeline maksma elatist oma tütrele igakuiselt 60 eurot kuus. 24.09.2015 toimunud kohtuistungil märgib kostja, et hetkel saab ta elatist maksta summas 40-45 eurot.
8. Kohus on tuvastanud, et Sotsiaalkindlustusameti 08.01.2014 otsustega nr XXX on XXX tuvastatud töövõime kaotus 100 %, mistõttu ta on täielikult töövõimetu (tl 17-18). Sotsiaalkindlustusameti 20.07.2015 tõendi nr XXX alusel on kostja pensioni suuruseks alates 01.04.2015 201,61 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus, kokku 355,31 eurot kuus (tl 22). Kostja igakuine kulu on 308,80 eurot (tl 16). Alates 2014 oktoobrist on kostja töötu, mida kinnitab Eesti Töötukassa tõend 21.07.2015 (tl 29).
9. Riigikohus märgib 07.12.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.
10. Vanema ülalpidamisvõime on seotud vanema varalise olukorraga. Lapsevanem annab 3 lapsele ülalpidamist oma varaliste suhete (võimaluste) kaudu, lisaks tuleb arvestada lapse igapäevaseid vajadusi.
11. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12. Kohus on seisukohal, et asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, annavad alust hageja nõude vähendamiseks. Ekspertarst on diagnoosinud (tl 18) XXX epilepsia, kahepoolne puusaliigese artroosi, esmane kahepoolne koksartoss, silma sealhulgas parema meniski vigastus, peatraumasid mitu korda, ka koljumurruga. Suhteline kuulmislangus. Esineb teadvuskaotuse hoogusid ja tasakaaluhäireid, unehäireid, meeleolulangust, mäluhäireid. Kaasuvana südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Tööga elatist XXX teenida ei suuda. Ekspertarst on seisukohal, et isik on täielikult töövõimetu (tl 18). Alates 2014 oktoobrist on kostja töötu, mida kinnitab Eesti Töötukassa tõend 21.07.2015 (tl 29). Kostja pangakontode väljavõtted kinnitavad, et kostja majanduslik olukord ei ole hea (tl 2327).
13. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-164-10 selgitanud, et elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Sotsiaalkindlustusameti 20.07.2015 tõendi nr XXXalusel on kostja pensioni suuruseks alates 01.04.2015 201,61 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus. Kokku on kostja igakuise pensioni suuruseks 355,31 eurot kuus (tl 22) ja kostja igakuine kulu on 308,80 eurot (tl 16). 24.09.2015 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele telefonikulu suuruse kohta, selgitas kostja, et see kulu muutub varsti väiksemaks (tl 58).
14. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuna kostja on eksperthinnangul täielikult töövõimetu ja tema majanduslik olukord on halb. Kohus leiab, et kostja on suuteline hagejale elatist maksma 60 eurot kuus nagu kostja ise 28.07.2018 kohtule esitatud vastuses leiab. Kohtu hinnangul paneks suurema elatise väljamõistmine kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Samas kohus rõhutab, et kostja on vanemana kohustatud lapse ülalpidamise kohustust täitma.
15. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hagi ja mõistab XXX välja elatise XXX kasuks iga kuu 10-daks kuupäevaks summas 60,00 eurot (kuuskümmend eurot) kuus alates 01.07.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. 18.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 järgi hagimenetluse kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul on kostja nõus igakuist elatist oma tütrele tasuma, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba. 4 19. Tsiviilasja hind

§ 129lg 2 kohaselt on 1755 eurot (195 eurot hagis x 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5