) §-le 30 deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur palub määrata halduri tasu summas 360 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot. Haldur palub mõista tasu ja kulud summas kokku 395,04 eurot riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulud palub haldur kanda üle tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXNordea pangas. Kohtumääruse põhjendused 9.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 4
Ajutise halduri hinnangul võib küll vähemalt esialgu tagasivõidetavate tehingutena käsitleda aruandes toodud sõidukite võõrandamistehinguid, kuid võimalike tagasivõitmiste eelduste kindlakstegemine vajab põhjalikumat analüüsi, mis on võimalik teostada ainult pankrotimenetluse raames. Seega ei saa kohtu hinnangul kindlalt väita, et sõidukite võõrandamistehingute tagasivõitmine on tõenäoline. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus täiesti ilmne ja võlgniku vara arvelt ei ole võimalik pankrotimenetlust finantseerida.
lg 8 järgi tuleb ajutisel halduril likvideerida juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist. Sama sätte lg-st 4 nähtub, et käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. 5 Kohus leiab, et AS XXX dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX(isikukood XXX). Veli Kraavi on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri tasutaotluse, kus palub määrata ajutise halduri tasu summas 360 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot. Haldur palub mõista tasu ja kulud summas kokku 395,04 eurot riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulud palub haldur kanda üle tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Nordea pangas. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulud on mõistlikud. Kohus kinnitab ajutise pankrotihalduri tasu summas 360 eurot ning vajalikud kulud summas 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot. Riigi vahenditest tuleb hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Veli Kraavile ajutise pankrotihalduri tasu summas 360 eurot ja kulud summas 35,94 eurot, kokku 395,04 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud kanda üle Veli Kraavi arveldusarvele Nordea pangas. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.