lg 4 tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei ole kunagi õigeks võtnud, et tekitas kostjale kahju. Järelikult ei saa kostja igal juhul oma nõuet tasaarvestada, kuna hageja saab sellele vastuväiteid esitada. Samas leiab hageja, et 3 tasaarvestust ei ole toimunud vähemalt sel põhjusel, et kostja ei ole esitanud hagejale vastavat avaldust.
KOHTU PÕHJENDUSED Kostja tellis hagejalt 2 veost: Eestist Hollandisse, mille eest veotasu oli 1250 eurot (tellimus 1207-1892 tl 46) ja Hollandist Eestisse, mille eest veotasu oli 2000 eurot (tellimus 12071893). Veotasu kohta esitas hageja kostjale 13.08.2012.a. arve nr XXX 2000 euro tasumiseks. Kostja tasus arvest 1000 eurot. Hollandisse sõitmisel hageja hilines kolm päeva, kauba tagasitoomisel probleeme ei olnud. Hagiavaldus käsitleb vaid veost Hollandist Eestisse. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Poolte vahel sõlmiti veoleping, mis vormistati 27.07.2012 transporditellimusena nr 1207 kahes osas 1207/1892 ja 1207/1893 marsruudil Tallinn-Venlo-Tallinn. Hageja leiab, et tema on esitanud hagi vaid tellimuse 1207/1893 tellimuse Venlo-Tallinn osas, mis on hageja poolt korrektselt täidetud. Kokkulepitud veotasust on kostja hüvitanud vaid poole ja jätnud tasumata 1000 eurot. Ta ei soovi käsitleda veotellimuse esimest osa nr 1207/1892, sest selles osas ei ole ta hagi esitanud. Kostja leiab, et temal oli hageja vastu 1000 euro suurune nõue, mille ta tasaarvestas kostja esitatud arvega XXX. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli 27.07.2012.a. sõlmitud veoleping, kus hageja oli vedajaks ja kostja veo tellijaks. Tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Tulenevalt
lg-st 1 kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale) ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vaidlus puudub, et hagejal oli kostja vastu veotasu nõue. Veotellimuse 1207/1892 (lk 25) kohaselt tuli hagejal (vedajal) kostja kliendi XXXOÜ kaupu, mis olid messiekspositsioon, laadida kaup Tallinnas 30.07.2012.a. ja toimetada Venlosse Hollandis 02.08.2012.a. Hageja esindaja XXXteavitas kostjast 1.08.2012.a., et kaup asub alles Eestis ning jõuab sihtkohta kõige varem 3.08.2012.a. õhtul. Messi ametlik algus oli 03.08.2012.a. hommik. Hilinemise korral ei saanuks ekspositsiooni enam üles panna ja ekspositsiooni omanikku oodanuks trahv (tl 34). Kõige selle vältimiseks tegi kauba omanik omapoolseid kulutusi, et kaup kiirelt ja õigeaegselt Venlosse toimetada. Toodud asjaoludele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuistungil on hageja omaks võtnud, et kauba Hollandisse veol hilinemise osas ei ole vaidlust. Kohus leiab, et tegemist ei ole viivitusega kauba kohaletoimetamisega vaid kauba vedamata jätmisega. Hageja poolt kauba hilisem kohaletoimetamine oleks veo teostamise muutnud teisele lepingupoolele mittevajalikuks. 4 Hageja kaupa tähtaegselt sihtkohta viia ei suutnud. Et toimetada kaubad messile õigeaegselt tellis kauba omanik kiirkulleri transpordi ning tegi seejuures kulutusi 1000 euro ulatuses, millise summa kostja kauba omanikule hüvitas vastavalt viimase nõudele (tl 34). XXXOÜ esitas reklamatsiooni XXXOÜ-le, kes omakorda esitas 30.10.2012.a. reklamatsiooni XXXesindajale (tl 64). Toodud asjaoludega on hageja vaikivalt nõustunud. Hageja rikkus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut sellega, et jättis kauba määratud ajaks kohale toimetamata ja tekitas sellega veo tellijale kahju 1000 eurot, mida kohus peab põhjendatuks ja tõendatuks. Eeltooduga on kohus tuvastanud tasaarvestatud nõuete olemasolu mõlemal poolel. Kohtul tuleb tuvastada, kas ja millal toimus poolte vahel tasaarvestus. Kostja poolt reklamatsiooni esitamisega hagejale oli viimane informeeritud kostjal nõude olemasolust tema vastu 30.10.2012.a. Hageja kostja nõuet ei rahuldanud. XXXOÜ on 07.11.2012.a. saatnud XXX.-le kirjaliku tasaarvestuse ettepaneku (tl 82), mille kohaselt XXXOÜ võlgneb erinevate arvete kohaselt hagejale 5740 eurot, ära on näidatud hageja võlg 1000 eurot ja selle tasaarvestamine. Dokumendi kohaselt kuulub pärast tasaarvestuse tegemist XXX.-le tasumisele 1000 euro võrra vähendatud summa 4740 eurot.
kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega pole vajalik teise poole nõustumine tasaarvestamisega. Tasaarvestamise avaldusele seadus vorminõudeid ei kehtesta. Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal hageja on sellest teada saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel on toimunud tasaarvestus. XXXon poolte vahel toimunud tasaarvestusest olnud teadlik hiljemalt 07.11.2012.a. s.o. päeval kui kostja saatis hageja üldmeilile tasaarvestuse ettepaneku. Maksekorraldusega nr 23299 09.11.2012.a. tasus kostja hagejale tasaarvestatud summa 4740 eurot (lk 84). Nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld. Hageja väited, et nõue on esitatud vaid tellimuse 1207/1893 osas ja mitte tellimuse 1207/1892 osas, on asjakohatud ja põhjendamata. Riigikohus on asunud seisukohale, et
lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole (RK 3-2-1-59-10, 16.06.2010).
lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tasaarvestuse poolte nõuded antud juhul lõppesid 07.11.2012.a. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiseks, rahuldamata. hagi, mis on esitatud tasaarvestatud summa TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.