Obsah (6)
§ 2§ 29§ 123§ 72§ 31§ 1324-15-5912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-5912 [2670,15,003429] Kohtunik Anu Tammeniit Ko
§ 2
, § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas Rahuldada Rein Tambet`i kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemuurija Kersti Reilent´i poolt 07.07.2015.a tehtud otsusele väärteoasjas nr 2670,15,003429, millega Rein Tambet mõisteti süüdi RelvS § 891 lg 1 järgi ja lõpetada Rein Tambet´i suhtes väärteomenetlus
§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Menetluskulud - määratud kaitsjale makstud tasu x € - jätta riigi kanda. KarS § 83 ja RelvS § 89`14 aluse konfiskeeritud: -sileraudne püss IŽ-27-E kal 12 nr x, kal 38 special padrunid 5 tk, kal 12 padrunid 3 tk, mis on võetud hoiule Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse relvuri juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastada Rein Tambet`ile. 1
(6)4-15-5912 -kal 38 spesial padruni kest 1 tk, kal 12 padruni kest 4 tk, kal 12 padrunid kirjaga signal kpasnõi 2 tk, puhastusvarras, mis on võetud hoiule Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse relvuri juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastada Rein Tambet`ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Pärnu kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluskäik 09.06.2015.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemuurija Kersti Reilent poolt väärteoprotokoll, mille kohaselt x.x.x – x.x.x x x Rein Tambet, olles seaduslikult omandanud sileraudse püssi IŽ27-E kal 12 nr x eesmärgiga turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), käsitles relva ebasihipäraselt, tulistades korduvalt nimetatud ajavahemikul enda kodus x puude latvades vareseid, kes ei olnud talle eluohtlikud, seega ei kasutanud relva talle väljastatud otstarbel. Vastavalt loomakaitseseaduse (LoKS) § 2 lg 1 kohaselt on vares loom, keda võib hukata § 10 lg 1 p 11 ja lg 3 alusel enesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. Varesed ei ohustanud Rein Tambeti elu või tervist, mistõttu ei olnud tegemist enesekaitsega. Samuti pole tõendatud vara rikkumist. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LoKS § 10 lg 3, § 10 lg 1 p 11 ja RelvS § 28 lg 1 p 3 pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav RelvS § 891 lg 1 järgi. 07.07.2015.a üldmenetluse otsusega nr 2670,15,003429 määrati Rein Tambetile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest RelvS § 891 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv x trahviühiku ulatuses, so x eurot. Samuti määrati üldmenetluse otsusega konfiskeerida vastavalt KarS § 83 ja RelvS § 89`14 alusel: -sileraudne püss IŽ-27-E kal 12 nr x, kal 38 special padrunid 5 tk, kal 12 padrunid 3 tk, mis on võetud hoiule Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse relvuri juures ning kuuluvad hävitamisele peale otsuse jõustumist. -kal 38 spesial padruni kest 1 tk, kal 12 padruni kest 4 tk, kal 12 padrunid kirjaga signal kpasnõi 2 tk, puhastusvarras, mis on võetud hoiule Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse relvuri juures ning kuuluvad tagastamisele. 24.07.2015.a esitas Rein Tambet Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja vaidlustab relva konfiskeerimist ja hävitamist, sest saab ühe väärteo eest kaks karistust, kusjuures lisakaristus (relva purustamine) ületab mitmekordselt põhikaristust x € ning taotleb relva sundmüüki, millest saadud raha saab endale, et trahvi tasuda Samuti palub trahvi asemel reaalselt vangistust. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et ei lasknud varestele pihta, vaid ainult hirmutas neid, lastes üles õhku. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemuurija Kersti Reilent oma 15.09.2015.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja Rein Tambet´i kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel: 2
(6)4-15-5912 Menetlusalust isikut on karistatud RelvS § 891 lg 1 alusel üldmenetluse korras ning otsusega on konfiskeeritud KarS § 83 ja RelvS § 89`14 alusel: sileraudne püss IŽ-27-E kal 12 nr x, kal 38 special padrunid 5 tk, kal 12 padrunid 3 tk, mis on võetud hoiule Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse relvuri juures ning kuuluvad hävitamisele peale otsuse jõustumist. Tegemist on süüteo toimepanemise vahendite äravõtmisega, mittekaristusliku mõjutusvahendiga, seega ei ole tegemist lisakaristusega. Menetlusalune isik käsitles relva ebasihipäraselt looma vastu, kes ei ohustanud tema elu või tervist, tema käitumine linnaruumis oli üldohtlik, seades ohtu ümberkaudsed inimesed ja nende vara. Süüteovahendi konfiskeerimisega on ohuolukord kõrvaldatud ja sellega on välistatud, et menetlusalusel isikul on võimalik tulirelva kasutada edaspidistes õigusrikkumises. Konfiskeerimine on vajalik ja tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise ning suurendab ühiskondlikku turvalisust. Karistuse määramisel RelvS § 891 lg 1 alusel on arvestatud kergendavat asjaolu kahetsus ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, teo tõsidust ja ohtlikkust, menetlusaluse isiku suhtumist toimepandud rikkumisse ja tema eelnevat käitumist. Isik on varasemalt samalaadsete süütegude eest karistamata. Menetlusalune isik on esitanud ka 16.06.2015.a vastulause, milles selgitas toime pandud teo asjaolusid. Otsuse tegemisel vastulauses esitatut ei arvestatud. Antud rikkumise eest on maksimaalne karistusmäär x trahviühikut või arest, menetlusalusele isikule on määratud karistus alla keskmise määra. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tuvastatud ja karistus on määratud õiglaselt. Kaebuse esitaja Rein Tambet andis kohtuistungil ütlusi, et tema ei ole ühtegi varest maha lasknud, ta lasi vaid õhku. Kuna teda süüdistati kassi tulistamises, siis andis ta ütlusi, et lasi vareseid. Kuid tegelikult ei ole ta kedagi tulistanud. Oma varasematest ütlustest ta loobus ja sellekohase avalduse esitas ka kohtuvälisele menetlejale. Ta lasi õhku, et vareseid heidutada. Tal on 5 väikest koerapoega ning varesed sõid nende toidu ära. Oma ütluste kohaselt heidutas ta vareseid mõni aasta tagasi. Tal on sileraudne kaheraudne jahipüss enda ja vara kaitseks. Kohtus antud ütluste kohaselt kaitses ta koerapoegi ning leiab, et püssi laskmine ei olnud kohane, oleks pidanud lööma nende hirmutamiseks kokku potte ja panne, aga ei tulnud selle peale. Vareste laskmise jutu mõtles kaebuse esitaja enda sõnul välja, et mitte süüdi jääda kassi tulistamise loos. Kaebuse esitaja kaitsja palub väärteomenetluse lõpetamist seoses väärteo puudumisega, kuna nimetatud väärtegu ei ole Rein Tambet toime pannud. Kaitsja leiab, et isikule pannakse süüks looma lubamatut hukkamist, aga samas ei ole tuvastatud, et Rein Tambet oleks ühtegi varest tegelikult maha lasknud. Vareste hukkumist Rein Tambeti poolt ei kinnita ükski kogutud tõend. LKS § 60 lg 1 ütleb, et vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud. Rein Tambet on vaid heidutanud vareseid puude otsast alla ja ei ole tuvastatud, et see, et ta oleks reaalselt varestele pihta saanud. Kaitsja leiab, et kuna tegemist ei ole looma hukkamisega, siis ei ole käsitletud ka relva ebaseaduslikult ning väärteomenetlus tuleb lõpetada
§ 29lg 1 p 1 alusel.
Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 3
(6)4-15-5912 Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, leidis, et Rein Tambeti kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
§ 72
lg 1 näeb ette, et kohtuväline menetleja teeb käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud väärteomenetluses tunnistajate ütlustele ülekuulamise protokollis, menetlusaluse isiku ütlustele kriminaalasjas tunnistajana, menetlusaluse isiku ütlustele väärteoasjas, kaardile, ajalehe artiklile ning PPA-le tehtud päringule ja selle vastusele. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja märkinud otsusesse, et menetlusalune isik on esitanud 16.06.2015.a vastulause, kuid kohtuväline menetleja ei arvesta vastulauses esitatut, sest väärteo toimepanek on tõendatud tunnistajate ütlustega, menetlusaluse isiku ütluste ja muude dokumentidega. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku väide, et kasutas relva paugu tegemiseks, ei ole eluliselt usutav. Tugevat lärmi lindude peletamiseks on võimalik teha muude tsiviilkäibes ilma piiranguteta lubatud vahendusega, mille omamiseks ja kasutamiseks ei pea olema eriluba, seega vahendid, mille soetamine ja kättesaamine on lihtsam ja odavam kui tulirelva puhul. Kuivõrd kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, siis kohus uurib ja avaldab ka kaebaja vastulause-selgituse. Rein Tambetile heidetakse ette LoKS § 10 lg 3, § 10 lg 1 p 11 ja RelvS § 28 lg 1 p 3 nõuete rikkumist. LoKS § 10 lg 1 p 11 kohaselt on looma hukkamine lubatud enesekaitseks. LoKS § 10 lg 3 kohaselt võib looma hukata enesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. RelvS § 28 lg 1 p 3 kohaselt võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata turvalisuse tagamise otstarbel. Nimetatud nõuete rikkumise eest on ette nähtud vastutus RelvS § 891 lg 1 järgi: relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni x trahviühikut või arestiga. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 4
(6)4-15-5912 Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega ei ole tõendatud kaebaja süü RelvS § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Rein Tambetile süüks arvatavad loomakaitseseaduse sätted käsitlevad, millal on õigustatud looma hukkamine. LoKS § 2 lg 1 kohaselt on loom käesoleva seaduse tähenduses on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Rein Tambet andis ütlusi, et tema ei ole ühtegi varest tegelikult hukanud, vaid on neid ainult koerte söögi juurest eemale peletanud, lastes õhku. Nimetatud asjaolu ei ole kohtueelses menetluses ega kohtus ühegi kogutud ja uuritud tõendiga ümber lükatud. Rein Tambet on küll kriminaalasja nr 15267000302 raames andnud 20.04.2015.a. ütlusi, et tema on vareseid lasknud, kuid nendest ütlustest on ta oma kirjalikus avalduses 16.06.2015.a. loobunud. Ta selgitas kohtuistungil, miks ta sellised ütlused andis. Kuna teda kahtlustati kassi tulistamises, siis otsustas ta rääkida, et ta lasi hoopis vareseid. Ta kinnitas, et on aru saanud, et selliseid ütlusi tema poolt oli vale anda. Väärteoprotokollis on Rein Tambet 09.06.2015.a. andnud ütlusi, et ta tulistas õhku, et ära ajada vareseid koera söögikausside juurest.
§ 31
lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid
5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Kohtus andis tunnistajana ütlusi Rein Tambeti naaber M. L. Tema ütluste kohaselt ei ole ta ise näinud Rein Tambetit püsist laskmas, kuid on kuulnud pauke. Ta ei oska öelda, kes laskjaks oli, kuid need tulid naabri maja poolt. Küll on ta tütar näinud Rein Tambetit püssiga laskmas. Tema ei ole ühtegi lastud varest näinud. Seega ei kinnita ka tunnistaja M. L ütlused, et Rein Tambet oleks vareseid hukanud. Kohtueelses menetluses on menetleja poolt üle kuulatud tunnistajatena R. T ja H. L. Ka nende ütlused ei tõenda, et Rein Tambet oleks vareseid hukanud. R. T ütluste kohaselt nägi ta lühemat kasvu umbes 60-aastase mehe käes püssi, ja mees asetas püssi sõiduautosse juhi istme taha. H. L andis ütlusi, et on oma kodu lähedal kuulnud püssi pauke, aga ei ole kedagi püssiga ega ka tulistamas näinud. Seega leiab kohus, et Rein Tambeti ütlused, mille kohaselt ta püssist õhku lastes heidutas ja peletas vareseid koerte toidust eemale, ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. Antud tegevusega ei ole ta 5
(6)4-15-5912 rikkunud LoKS § 10 lg 3, LoKS § 10 lg 1 p 11 ja RelvS § 28 lg 1 p 3 nõudeid ega seega toime pannud RelvS § 891 lg 1 ettenähtud väärtegu. LKS § 60 lg 1 kohaselt vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud. Pärnu politseijaoskonna Pärnu teeninduse ennetus- ja menetlustalituse spetsialisti Kristina Sinimeri vastusega päringule ilmneb, et relvaregistri andmetel on Rein Tambeti nimele registreeritud sileraudne püss IŽ-27-E kal 12 nr x. Kohus hinnates tõendeid kogumis leiab, et Rein Tambet ei ole toime pannud talle 09.06.2015.a. koostatud väärteoprotokollis ja 07.07.2015.a üldmenetluse otsuses kirjeldatud väärtegu. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
§ 132
p 3 kohus leiab, et väärteomenetlus Rein Tambeti suhtes tuleb
§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada. Vastavalt Kr
MS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Vahur Krinal esitas kohtuistungil kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas x €. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kuivõrd kohus lõpetas asjas menetluse
§ 29lg 1 p 1 kohaselt, tuleb jätta menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 6
(6)