Kohtu põhjendused ja selgitused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 195 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus on 31.08.2011.a lahendiga (tsiviilasjas nr 2-10-67209) varasemalt hageja kasuks kostjalt välja mõistnud igakuise elatise summas 139,01 eurot kuni hageja põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Käesolevas asjas palub hageja elatise suurendamist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, alates 21.08.2015.a kuni hageja põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud kostjalt suurendatud elatise välja mõista ka PKS § 97 p 2 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on leidnud, et eelmainitud sätte alusel elatisenõude rahuldamiseks peab ülalpidamist nõudev laps peab õppima ühes PKS § 2 2-15-12442 97 p-s 2 nimetatud õppeasutuses ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 07.03.2014.a lahendit asjas nr 3-2-1-192-13, p 10). Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole eeltoodud tingimused täidetud. Kuivõrd kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (
lg 1), siis ei ole hagi selle nõude osas õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et hagejal on PKS § 97 p 2 alusel iseseisvalt õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kui ta täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. 3. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja vaidluse iseloomu jätab kohus menetluskulud hagi osalisel rahuldamisel
Kohtu hinnangul oleks hagi rahuldamata osas menetluskulude alaealise lapse kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.