KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-545 Haldusasi S. F. kaebus Tallinna vangla kohustamiseks ja

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.02.2015 sai kohus S. F. kaebuse ning 16.02.2015 kaebuse täienduse, millest nähtus, et kaebajal on terviseprobleemid seoses õlaliigese ja seljaga, mistõttu ei saa kaebaja käsi selja taha panna. Vangla arst Marge Raag on 18.04.2014 tühistanud 25.02.2014 väljastatud tõendi, mis vabastas kaebaja vangla territooriumil liikumisel kohustusest panna käed selja taha. Kaebaja väitel on tema suhtes koostatud alusetud ettekanded, mis on toonud kaasa distsiplinaarkorras kartserikaristuse määramise. 14.02.2015 kell 11.30 kaebaja suhtes raporti kirjutamise ettekäändel viidi ta sunniviisiliselt kartserisse. Ajavahemikus 09.02.2015 13.02.2015 on kaebaja korduvalt teavitanud kontaktisikut ja meditsiinipersonali, et tal valutab selg.
2. a suvel kartseris viibimise ajal tekkisid tal kehale vistrikud. Väidetavalt on perearst kaebajale kirjutanud tõendi, mis lubab tal omada kartserisse paigutamise korral isiklikku vangla poolt antud tekki.
3. S. F. esitas kaebuses kohtule järgmised nõuded: 1) Kohustada Tallinna vanglat tühistama kõik raportid, mis on seotud käte selja taha panekuga ja tõstetud asendis hoidmisega; 2) Kohustada, et Tallinna vangla meditsiiniline osakond väljastaks kaebajale tõendi, mis vabastab ta kohustusest panna käed selja taha või tõsta neid läbiotsimisel külgedest 90o kõrgemale, samuti keelaks hoida käsi ülestõstetuna; 3) Kohustada Tallinna vanglat maksma kaebajale välja rahaline kompensatsioon 20000 eurot füüsiliste kannatuste eest, ebainimliku ja alandava kohtlemise eest, ebaseadusliku paigutamise eest kartserisse, takistamise eest suhelda lähisugulastega umbes 2 aasta jooksul; 4) Ametivolituste ületamiste eest, mis seisnevad ettekannete kirjutamise ähvardustes ja kontrollimatute ettekannete koostamise eest, Tallinna vangla ametnike ja meditsiinilise osakonna hooletuse eest, leida süüdlased ja karistada vallandamisega.
4. Kaebuse asjaolude täpsustamiseks ja lubatavuse kontrollimiseks küsis kohus Tallinna vanglalt 16.03.2015 kohtunõudega täpsustavat informatsiooni. 25.03.2015 vastuses kohtunõudele Tallinna vangla selgitas, et Tallinna vangla 09.02.2015 käskkirjaga nr 163 (tl 32-33) ja 12.02.2015 käskkirjaga nr 182 (tl 34-35) määrati S. F. VangS § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Kinnipeetav ei allunud ametnike korraldustele asetada käed selja taha. S. F. kandis kartserikaristused ära 14.02.2015 - 19.02.2015 ja 19.02.2015 - 24.02.
5. Nimetatud käskkirjadele kaebaja vaideid ei esitanud ja käskkirjad on kehtivad. Samas juhtis vangla muu hulgas tähelepanu asjaolule, et 16.03.2015 (registreeritud 20.03.2015) esitas S. F. Tallinna vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis registreeriti numbriga 5-37/15/91-1 (tl 36). Vangla selgitas, et kinnipeetav taotleb kahju hüvitamist summas 10000 eurot Veiko Smolini tegevusega seonduvalt (kes nõuab käte asetamist seljale). 25.03.2015 seisuga oli S. F. nimetatud taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks alles menetlemisel.
6. 12.08.2015 küsis kohus Tallinna vanglalt täiendavat informatsiooni selle kohta, kas S. F. 20.03.2015 kahju hüvitamise taotlus (nr 5-37/15/91-1) on lahendatud, kui jah, siis tuli esitada asjassepuutuvad dokumendid. Samuti tuli teatada, kas S. F. on pöördunud pärast 25.03.2015 vangla poole uute avalduste, taotluste ja/või kahjunõuetega seoses füüsiliste kannatuste, ebainimliku kohtlemise, inimväärikuse alandamise ja sugulastega suhtlemise takistamise eest, so 13.02.2015 halduskohtule esitatud kaebuse eseme ja selle täiendusega seonduvalt. Koos 19.08.2015 vastusega kohtunõudele edastas vangla kaebaja 20.03.2015 kahjunõudele nr 5-37/15/91-1 13.07.2015 koostatud vastuse nr 5-37/15/91-2, millega kahjunõue jäeti rahuldamata (tl 43).
7. 08.09.2015 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta, andes hinnangu iga konkreetse nõude selgusele ja lubatavusele. Kohus leidis, et kohustamisnõuete kohtule esitamine on nii perspektiivitu kui ka mittelubatav ja tooks edaspidi kaasa nõude tagastamise, sest esitamise eeldused ei ole täidetud. Kahjunõude osas kohus selgitas, et kohus ei saa käesoleva kaebuse raames hakata kontrollima teistkordselt samade vangla toimingute õiguspärasust, millised kaebaja on juba kohtus teistes haldusasjades vaidlustanud. Seega on kahjunõue käesolevas kaebuses nimetatud asjaoludel, millised kaebaja on vaidlustanud ka teistes eraldiseisvates haldusasjades, antud juhul ennatlik, kuna ei ole tuvastatud õigusvastast, kaebaja õigusi rikkuvat kahju põhjustanud tegu/toimingut, mis on kahju hüvitamise taotlemise koosseisuliseks elemendiks, ja käesoleva kaebuse raames kohus ei saa hakata samu asjaolusid eraldi tuvastama. Kui puudub õigusvastane kahju põhjustanud tegu/toiming, siis ei saa olla kaebajale kahju tekkinud, mistõttu puudub ka põhjuslik seos kahju põhjustanud teo/toimingu ja tekkinud kahju vahel. Sellisel juhul on kahjunõude eeldused täitmata ja kahjunõue nimetatud asjaoludel perspektiivitu ning kuuluks tagastamisele

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

Lisaks selgitas kohus, et ebaselge on nõue, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist takistamise eest suhelda lähisugulastega umbes 2 aasta jooksul. Täiendavalt kohus selgitas, et 2 halduskohtu pädevusse ei kuulu vangla ametnike (sh meditsiiniosakonna töötajate) karistamine ja vallandamine. Seega kuuluks taotlus edaspidi kaebajale tagastamisele

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Et kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 20000 eurot, siis kuulub tasumisele riigilõiv summas 600 eurot. Samas juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et kaebaja saab taotleda kahju hüvitamist kohtus vaid selle eest ja selles ulatuses, milles ta on läbinud vaidemenetluse. Seega tuli tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv vastavalt korrigeeritud kahjusummale ja lisatud makseinfo lehele (vastavale viitenumbrile) ning esitada kohtule tasumise kohta tõend. Kokkuvõtvalt tuli kaebajal kohtu selgitusi arvestades kaaluda kaebuse perspektiivi nii kohustamis- kui ka kahju hüvitamise nõuete osas. Ja juhul, kui kaebaja soovib jääda kahjunõude esitamise juurde, siis tuli täpsustada kahjunõude eelduseid (kelle ja millise õigusvastase tegevusega ja millal tekitatud, milles kahju seisneb, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel) seejuures tuli arvestada, et kaebajal ei ole õigust kohtule kahjunõude esitamiseks osas (ja alusel), milles ta ei ole eelnevalt vanglale nõuet esitanud. Samuti ei saa kaebaja vaidlustada vangla samu tegevusi/toiminguid, mis on väidetavalt kaebajale kahju tekitanud, korduvalt kohtule esitatud erinevates kaebustes. Seetõttu enne riigilõivu tasumist või menetlusabi taotlemist soovitas kohus kaebajal tõsiselt kaaluda käesoleva kaebuse perspektiivi kõigi nõuete osas. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. 6. Kaebaja on 08.09.2015 kohtumääruse ja selle tõlke kätte saanud 24.09.2015. Seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 09.10.2015. KOHTU SEISUKOHT 7. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi – ei ole tasunud ettenähtud summas riigilõivu ega ka taotlenud menetlusabi, samuti ei ole täpsustanud kaebuse nõudeid. Kaebaja ei ole esitanud ka asjassepuutuvaid tõendeid. 8.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 9. Et kaebuse puudused (eelkõige olulised puudused, so tasumata vajalik riigilõiv ja täpsustamata nõuded) takistavad asja läbi vaatamist, siis kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (

§ 121lg 1 p 2).

Selle võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud. Kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 3