3-15-2496/11

Haldusasi nr 3-15-2496 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2496 Haldusasi T.R. kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi luhtunuks lugemise tühistamiseks, esimese hindamisvooru tulemuste tühistamiseks ning uue avaliku hindamisvooru korraldamiseks kohustamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus T.R.le.
2. Jätta T.R. rahuldamata. Edasikaebamise kord esialgse õiguskaitse taotlus Määruse peale võib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse peale võib kaebuse tagastamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Riigisekretär kuulutas 03.07.2015.a välja avaliku konkursi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsleri ametikoha täitmiseks.
4. T.R. esitas avalduse konkursil kandideerimise kohta ning konkursiteates märgitud dokumendid.
5. 04.09.2015.a teatati T.R.le, et avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon viis 02.09.2015.a läbi MKM majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi esimese koosoleku. Koosolekul võttis komisjon vastu otsuse kandidaatide konkursile lubamise osas ning määras konkursil toimuvad hindamisvoorud. Vastavalt komisjoni otsusele viidi konkursi esimene hindamisvoor läbi samal koosolekul. Hääletustulemuste alusel ei pääsenud T.R. edasi avaliku konkursi teise hindamisvooru.
6. 25.09.2015.a teatati T.R.le, et avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon viis läbi MKM-i majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi. Erinevates hindamisvoorudes arvestas komisjon kandidaatide poolt esitatud dokumente ning ülesannete ja vestluste tulemusi. 23.09.2015.a koosolekul otsustas komisjon loobuda kandidaadi esitamisest ametikohale nimetamiseks ja lugeda konkurss luhtunuks.
7. T.R. esitas 05.10.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MKM-i majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi luhtunuks lugemise tühistamiseks, esimese hindamisvooru tulemuste tühistamiseks ning uue avaliku hindamisvooru korraldamiseks kohustamiseks koos hindamisvoorus kasutatavate hindamiskriteeriumite avaldamisega kandidaatidele. Ühtlasi esitas T.R. esialgse õiguskaitse taotluse majandusarengu asekantsleri ametikoha täitmise keelamiseks enne käesoleva kohtuasja lahendamist. Kaebaja leiab, et esimese hindamisvooru tulemused on õigustühised, kuna rikuti avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg 1 nõudeid ega teavitatud kandidaate eelnevalt muudetud konkursi tingimustest ja sooritati esmane valik enne valiku kriteeriumite osas teavitamist. Levinud tavapraktika kohaselt on konkurss jagatud erinevateks voorudeks, millega selekteeritakse kandidaatide seast välja parimad. Näiteks nähtub Välisministeeriumi personali värbamise ja valiku korrast, et konkursi läbiviimisel kasutatakse vähemalt järgmisi valikumeetodeid: 1) dokumendivoor; 2) kirjalik voor, mis koosneb essee kirjutamisest ja võõrkeelse teksti analüüsist; 3) võimekuse test; 4) vestlusvoor. Võiks eeldada sarnast järjepidevust vastustajalt ning kui 02.09.2015.a koosolekul pandi paika hindamisvoorud, siis esimene hindamisvoor ei saa olla otsustatud hääletamisega. Eesmärgipärane oleks selekteerida kandidaate objektiivselt mõõdetavate omaduste abil ning kui jääb lõpuks sõelale võrdsena näivad kandidaadid, siis oleks mõistlik korraldada viimase valiku tegemiseks hääletus. Kasutades hääletust hindamise asemel esimeses voorus, ei ole vastustaja avalikku konkurssi läbi viinud parimal võimalikul viisil. Vastavalt ATS §-le 19 saab konkursi lugeda luhtunuks vaid kui: 1) sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust või 2) ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldanuks tal teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil. Kaebaja väidab, et tema osales avalikul konkursil ning ta omab haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tal täita antud töökohustusi parimal võimalikul viisil. Vastustaja ei ole välja toonud põhjuseid, mille poolest kaebaja oleks ametipostile sobimatu. Konkursi luhtumise korral saab vastustaja õiguse nimetada ametisse kandidaadi ilma konkursita vastavalt ATS § 19 lg-le
8. Seega tekib küsimus, kas selline on kõige parem viis leida parim kandidaat antud positsioonile.
9. MKM palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on ka ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja kandideeris asekantsleri ametikohale, mis on käsitletav avaliku teenistuse tippjuhi ametikohana Vabariigi Valitsuse 26.06.2013.a määruse „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ § 1 lg 1 mõistes. Kaebuse materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Konkursi kuulutusest nähtub, et magistrikraadi olemasolu kandidaadilt otseselt ei nõuta, kuid see on eelistatud. Magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu on tänapäeval peaaegu iseenesest mõistetav, eriti tippjuhtide ja –ametnike seas, mistõttu on keskharidusega raske konkureerida tippjuhtide konkursil. Kaebaja vaidlustab sisuliselt kogu konkursi ja taotleb hindamisvoorudes kasutatavate hindamiskriteeriumite avaldamist kandidaatidele ja uue avaliku hindamisvooru korraldamist. Isegi, kui kohus rahuldab kaebuse, ei ole võimalik kogu konkurssi uuesti läbi viia. Kuivõrd kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus ka avaliku huviga. Avalik huvi seisneb ennekõike vajaduses täita tippametniku koht pädeva ja võimeka ametnikuga, kes täidaks MKM-i põhimääruse §-s 30 loetletud ülesandeid. Majandusarengu asekantsler korraldab majandusarengu ja välisvahendite osakondasid ning asekantsleri ametikoha jätkuv täitmatus kahjustab otseselt ministeeriumi korrapärast toimimist.
10. Riigikantselei hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu ning palub jätta taotlus rahuldamata. Tulenevalt konkursi valikuprotseduurist otsustab tippjuhtide valikukomisjon konkursi korraldaval koosolekul komisjoni edasise toimimise ja kandidaatide hindamise viisi ning hindamisvoorude arvu. Valikud kandidaatide hindamise meetodite ja hindamisvoorude arvu osas sõltuvad konkreetsest konkursist ning sellest, kui palju kandideerimisavaldusi laekub ja milline on kandidaatide tase. Vastavasisuline teave on kandidaatidele kättesaadav avalikul veebilehel https://riigikantselei.ee/et/kandidaadile. Konkursiteates oli kandidaatidelt nõutud teenistusülesannete täitmiseks piisavat juhtimiskogemust, haridust ja inglise keele oskust vähemalt B2 tasemel. Samuti oli teates öeldud, et eelistatud on kandidaadid, kellel on vähemalt kolmeaastane organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus, magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, soovitavalt majanduse valdkonnas ning erasektoris töötamise kogemus. Vaidlustatud konkursi korraldaval koosolekul 02.09.2015.a otsustati viia läbi kolm hindamisvooru: 1) esimene voor, milles hinnatakse kandidaate esitatud dokumentide ja esseede alusel ning otsustatakse komisjoni hääletustulemuste alusel edasipääsevad kandidaadid, 2) teine voor, milles viiakse läbi valikuülesanded ja eelvestlused MKM-s ning 3) kolmas voor, milles viiakse läbi psühhomeetrilised testid, fokuseeritud intervjuu ning komisjonivestlus. Konkursil lubati osalema kaheksa kandidaati, sealhulgas ka kaebaja. Konkursi esimene hindamisvoor otsustati läbi viia korraldaval koosolekul. Kaheksast kandidaadist seitsmel oli magistrikraadile vastav haridus, s.h. kuuel kandidaadil oli magistrikraad majanduses ning ühel kandidaadil oli doktorikraad. Kaebajal oli ainsa kandidaadina keskharidus. Kaebajal oli võrreldes konkursile osalema pääsenud kõikide teiste kandidaatidega kõige madalam haridus. Kuna enamike kandidaatide haridustase vastas konkursitingimustes viidatud eelistustele siis ei pääsenud kaebaja hääletustulemuste alusel järgmisesse hindamisvooru. Konkursi teise vooru pääses hääletustulemuste alusel kolm kandidaati, kellega viidi läbi õigus- ja finantsalased valikuülesanded ning eelvestlused MKMs. Eelvestluste tulemusena tehti komisjonile ettepanek loobuda kandidaadi esitamisest ametikohale nimetamiseks sest ükski teise vooru pääsenud kandidaat ei omanud ametikohal nõutavaid kompetentse. Komisjon otsustas 23.09.2015.a koosolekul loobuda kandidaadi esitamisest ametikohale nimetamiseks ja lugeda konkurss luhtunuks. Tulenevalt ATS §-st 20 teavitatakse konkursi lõpptulemusest konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul. Komisjoni tavaks on kujunenud, et pärast konkursi läbiviimist teavitatakse kõiki konkursil osalenud kandidaate konkursi tulemustest, sealhulgas ka kandidaate, kes on konkursist väljalangenud konkursi eelmistes voorudes. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.
12. Kaebaja on esitanud kohtule järgmised nõuded: 1) tühistada MKM majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi luhtunuks lugemine; 2) tühistada 02.09.2015.a läbiviidud esimese hindamisvooru tulemused ning 3) kohustada vastustajat korraldama uue avaliku hindamisvooru ning avaldama kandidaatidele hindamisvoorus kasutatavad hindamiskriteeriumid.
13. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kuivõrd halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (RKHKo 23.03.2005.a nr 3-3-1-86-04, p 13). Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja osavõtt MKM majandusarengu asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avalikust konkursist lõppes 02.09.2015.a kaebaja teise hindamisvooru mittelubamisega, puudub kaebajal konkursi luhtunuks lugemise otsusega otsene puutumus. Seega ei saa konkursikomisjoni 23.09.2015.a otsus konkursi luhtunuks lugemise kohta rikkuda kaebaja õigusi ning kaebajal puudub nimetatud otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus.
14. Kaebajal on iseenesest õigus vaidlustada konkursikomisjoni 02.09.2015.a otsust kaebaja teise hindamisvooru mittelubamise kohta, kuid kohtu hinnangul on selline vaidlus perspektiivitu. Esiteks on konkurss MKM majandusarengu asekantsleri ametikohale tunnistatud luhtunuks sobivate kandidaatide puudumise tõttu. Isegi, kui kohus tuvastaks konkursikomisjoni 02.09.2015.a otsuse õigusvastasuse, ei oleks kujunenud olukorras võimalik konkursikomisjoni kohustamine kogu konkurssi alates esimesest hindamisvoorust uuesti läbi viima. Teiseks nähtuvalt Riigikantselei poolt esitatud selgitustest hinnati konkursi esimeses voorus kandidaate esitatud dokumentide ja esseede alusel. Kaebaja ei pääsenud edasi teise hindamisvooru, kuivõrd kaebajal oli võrreldes konkursile osalema pääsenud kõikide teiste kandidaatidega kõige madalam haridus. Kaheksast kandidaadist seitsmel oli magistrikraadile vastav haridus, s.h. kuuel kandidaadil oli magistrikraad majanduses ning ühel kandidaadil oli doktorikraad. Kaebajal oli ainsa kandidaadina keskharidus. Magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni (soovitavalt majanduse valdkonnas) eelistus oli märgitud ka konkursiteates, mistõttu pidi kaebaja arvestama sellega, et teiste võimalike kandidaatide haridustase vastab konkursitingimustes viidatud eelistustele.
15. Puutuvalt kaebaja väitesse, et hindamisvooru ei saa otsustada häälteenamusega selgitab kohus, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2013.a määrusele „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ § 5 lg-tele 3 ja 5 on tippjuhtide valikukomisjoni töövormiks koosolek ning tippjuhtide valikukomisjon võtab otsuse vastu koosolekust osavõtjate häälteenamusega.
16. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et T.R. kaebus on perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebajale tagastada.
17. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ära hoida poolelioleva kohtumenetluse kestel tehtavad toiminguid, mis muudaksid kaebajal kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuks. Kuivõrd kaebajal ei ole antud juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki, on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendamatu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb T.R. esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys