← Eesti

2-15-116161/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-116161 Tsiviilasi XXXOÜ hagi XXX vastu 668 euro nõudes Tsiviilasja hind 668 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja: XXX(isikukood XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses) RESOLUTSIOON
  3. Kinnitada hageja XXXOÜ (registrikood XXX) ja kostja XXX(isikukood XXX) vaheline
  4. oktoobri 2015 kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  5. Kostja XXXtunnistab võlgnevust summas 550 eurot ja kohustub tasuma nimetatud summa hiljemalt
  6. mail 2020 vastavalt alltoodud maksegraafikule: Tähtpäev Summa XXX 1.
  7. Kompromisslepingu punktis üks [kohtumääruse resolutsiooni punkt 1.1] toodud maksetähtajast mittekinnipidamisel, kohustub kostja XXX tasuma hagejale XXXOÜ võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel. 1.
  8. Kõik summad tasub kostja XXX hageja XXXOÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX(SEB Pank). 1.
  9. Hageja XXXOÜ kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad tal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja XXX vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda 62,50 eurot XXXOÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada. 2-15-116161 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
  10. Kohtu menetluses on XXXOÜ (hageja) hagi XXX(kostja) vastu nõudega välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 668 eurot (sh laenu põhiosa 300 eurot, laenu intress 48 eurot, viivis 300 eurot ja võla sissenõudmise kulu 20 eurot).
  11. Pooled esitasid
  12. oktoobril 2015 kohtule samal päeval allkirjastatud kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.
  13. Avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja palub talle tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 62,50 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
  15. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus menetluses kokku riigilõivu 125 eurot, sellest kuulub tagastamisele pool ehk 62,50 eurot.
  16. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku hüvitada muid seniseid menetluskulusid, mis ei ole hõlmatud kompromissiga.
  17. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse p-des 2 ja 6–9 märgitu, vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu
  18. detsembri
  19. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13). Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise otsustamisel.
  20. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev määrus vaidlustatav. 2

(3)2-15-116161 / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.