KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2015. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15063 Tsiviilasi XXXOSAÜHING taotlus tööv

) § 24 lg 1 sätestab, et TVK otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule

§ 24

lg 4 alusel taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. 6. Kostja avaldus on esitatud hilinemisega.

§ 23

lg 2 kohaselt antakse pooltele otsuse teatavakstegemise päeval otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses (HMS) ettenähtud korras (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07, p 12). HMS § 25 lg 1 näeb ette, et dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. TVK saatis otsuse kostjale postiga ja järgis HMS § 26 lg-s 1 sätestatud korda. HMS § 26 lg 3 võimaldab lugeda dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise asukoha aadressil. Käesoleval juhul on TVK otsus saadetud kostja registrijärgsel aadressil ja TVK toimikust nähtuvalt jäeti see sel aadressil asuvasse postkasti. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas saaks ühe juhatuse liikme haigestumine mõjutada kostjale kui äriühingule adresseeritud kirja kättesaamist olukorras, kus kostjal on ka teine juhatuse liige. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostja registrijärgne aadress juhatuse kummagi liikme elukoha aadress. Seega pidi kostja korraldama tema registris märgitud aadressilt posti 2

§ 24lg 1 menetlusõiguse normina, mis sätestab menetlustähtaja.

Kohtu hinnangul on kõnealune tähtaeg olemusel võrreldav nt apellatsioonitähtajaga, aga ka pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtajaga. Riigikohus on leidnud, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet (vt 17. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10). Kohus ei tähelda põhjust, miks peaks

§ 24lg 1 tähtaeg olema olemuslikult teistsugune.

Samas on kohtu selline tõlgendus vastuolus Riigikohtu senise praktikaga (vt

1. septembri
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98, põhjenduste teine lõik, samuti
3. mai
4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7 esimene lõik), aga viimati märgitud Riigikohtu praktika pärineb varasemast ajast ja

aegumist puudutavad sätted on osaliselt praeguseks muutunud. Kuigi

§ 24lg 1 sõnastus (erinevalt eelnevas viidatud Pankr

S normist) ei muutunud, tuleb kohtu hinnangul käsitleda seda praeguses õiguses menetlustähtajana. Vastasel juhul tekiks samale nõudele mitu erinevat aegumistähtaega, mis ei ole mõistlik ega põhjendatud. Samuti kaotaks

§ 26

lg 1 oma praktilise sisu, kui tegelikkuses TVK otsuse jõustumine sõltuks sellest, kas vaidluse vastaspool esitab kohtule aegumise vastuväite. Sellisel juhul ei saabuks TVK-s asja lahendamise järel vajalikku ja soovitud õiguskindlust.

1. TsMS § 62 lg 1 näeb ette, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, siis TsÜS § 136 lg 3 kohaselt saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kui kostja sai TVK otsuse kätte
2. mail 2015 ja kohtusse avalduse esitamiseks oli ette nähtud ühe kuu pikkune tähtaeg, siis lõppes vastav tähtaeg
3. juunil 2014 kell 24:00 (vt Riigikohtu
4. detsembri
5. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07, p 15 esimene lõik ja selles viidatud Riigikohtu
6. mai
7. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7 esimene lõik). Kostja avaldus on esitatud
8. oktoobril 2015, st pärast eelnevas kirjeldatud viisil arvutatud tähtaja möödumist. 9.

§ 26

lg 1 esimene lause sätestab, et TVK otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Kohtu andmetel ei ole hageja samas asjas kohtusse pöördunud ja TVK-le esitatud avalduse rahuldamise tõttu puuduks hagejal selleks ka menetluslik huvi (vrd Riigikohtu

1. märtsi
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14, p 12). Kuna kostja esitas avalduse hilinemisega, siis on TVK otsus enne kohtusse pöördumist jõustunud. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast muu hulgas siis, kui samas asjas on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
3. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 3 ja § 124 lg 1 alusel TVK otsusega rahuldatud hageja rahaliste nõuete summa 5 172 eurot ( = 3429 + 1143 + 600).

§ 24

lg 4 kolmas lause näeb ette, et kohtule esitatavalt avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Kostja ei ole riigilõivu tasunud, aga kohus ei pea põhjendatuks lõivu tasumise kohustust praegu käsitleda, sest see tuleks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel niikuinii tagastada. Samuti ei käsitle kohus kostja avalduse võimalikke muid puuduseid. 11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 ja töövaidluse eripärast jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS 3