Asjaolud ja kohtumääruse selgitused 1. OÜ XXXesitas 29.09.2015 Harju Maakohtule hagi AS XXX, XXXja XXX vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks. Harju Maakohtu 01.10.2015 määrusega võeti hagi menetlusse ning anti kostjatele tähtaeg hagile vastamiseks. 15.10.2015 edastasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisskokkuleppe, millega palusid tsiviilasjas nr 2-15-14450 menetluse lõpetada. Pooled avaldasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/2 tagastamist. 2.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt
lõikele 3 ei 2 kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 6. Kooskõlas
lg 4 välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse kompromissi kinnitava määruse peale. 7.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on taotlenud hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ tagastamist. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud 10.09.2015 riigilõivu hagi esitamise eest 1100 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab tagastada hagejale tasutud riigilõivust ½, so 550 eurot hageja arveldusarvele nr EE XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS`s. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.