← Eesti

2-14-59958/32

Obsah (8)§ 64§ 428§ 432§ 430§ 645§ 168§ 150§ 661

Tsiviilasi nr 2-14-59958 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2015, Tallinn Kohtuasja number 2-14-59958 Ko

§ 64

lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) päevani määruse kättetoimetamisest arvates. Tühistada Harju Maakohtu 18.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-59958. Lõpetada tsiviilasja 2-14-59958 menetlus. Kohtu deposiitkontole nr EE062200221059223099 hoiustatud summa 27 500 eurot kanda ühe päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest Sadamahalduse osaühingu kontole nr EE433300334406420002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Poolte menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses jäävad poolte endi kanda. Tagastada apellandile pool tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 900 eurot Sadamamarket OÜ arvelduskontole nr EE502200221054964201 Swedbank AS-is. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates (

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4).

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-14-59958 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  1. 29.10.2014 esitas Sadamahalduse osaühing (hageja) hagi Sadamamarket OÜ (kostja) vastu, nõudes kostjalt ostuhinna 150 000 euro tasumist, perioodil 10.05.2012 kuni 15.10.2014 sissenõutavaks muutunud viivist 29 634 eurot ja lisanduvat viivist.
  2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10.05.2012 sõlmitud kinnistu asukohaga Soola tn 7, Tartu müügilepingust, millega hageja müüs kostjale kinnistu hinnaga 800 000 eurot. Kostja on hagejale tasunud 650 000 eurot. Hageja leiab, et kinnistu müügihinnaks on 800 000 eurot ja tegemist ei olnud näiliku tehinguga, millega varjati tehingut, millega lepiti kokku tegelikus müügihinnas 650 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt müügilepingu täitmist.
  3. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu. Poolte vahel sõlmitud müügileping hinnaga 800 000 eurot on näilikkuse tõttu tühine. Pooled leppisid kokku müügihinnas 650 000 eurot. Lepingusse märgiti kinnistu müügihinnaks 800 000 eurot, mis ei vastanud tegelikult kokkulepitud müügi hinnale ning millisest asjaolust oli hageja teadlik. Tegelikust kõrgemat müügihinda näidati kinnistu notariaalses müügilepingus seetõttu, et kostja soovis kinnistu ostu finantseerida täies ulatuses pangalaenuga ja pank oli nõus andma laenu tingimusel, et osaliselt on ostuhind finantseeritud kostja omakapitaliga. Kostja soovis näidata pangale kõrgemat müügihinda ning et sellest on müüjale tasutud eelnevalt 150 000 eurot. Varjatud tehing muutus kehtivaks kostja kandmisega kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Tegelikku hinnakokkulepet kinnitab hageja käitumine lepingu sõlmimisest kuni hagi esitamiseni, samuti asjaolu, et pärast müügilepingut sõlmiti poolte vahel tagantjärele maaklerileping, milles on märgitud kinnistu müügihinnaks 650 000 eurot. Kostja on hagejale kinnistu kokkulepitud müügihinna tasunud ja hagejal ei ole kostja vastu lepingu täitmise nõuet. Maakohtu otsus
  4. Harju Maakohu rahuldas 18.09.2015 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 150 000 eurot, viivise 18.09.2015 seisuga 40 491 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (150 000 eurot) 0,022% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5526 eurot ning viivise menetluskuludelt kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
  5. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse, palus otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht
  6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik
  7. 30.11.2015 esitasid apellant ja vastustaja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles annavad teada, et kumbki pool teineteise väiteid käesolevas menetluses ei tunnista, kuid juhindudes õigusrahu ja menetlusökonoomia põhimõtetest, on pooled käesoleva tsiviilasja otsustanud lõpetada kompromissiga ning paluvad kohtul kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromissi kirjalikus menetluses ja tsiviilasja menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata.
  8. Apellant palus tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.
  9. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega 1-le päevale. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-14-59958 10. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud

§ 428

lg 1 p 4 ning

§ 432

menetluse lõpetamise tagajärgedest, sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme üle. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 11. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

§ 430

kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (

§ 645lg 1).

12. Pooled on avaldanud, et nad on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlikud. 13.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingu punktist 4 tulenevalt esimeses kohtuastmes jätta poolte endi kanda. 14. Apellant Sadamamarket OÜ taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1800 eurot (III kd, tl 5, maksekorraldus nr 8).

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodut tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud taotluse. Apellandile kuulub tagastamisel riigilõiv summas 900 eurot apellandi pangakontole nr EE502200221054964201 Swedbank AS-is. 15.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada 1 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.