Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
Maakohus märkis õigesti, et lähtudes haginõudest (põhinõue 663 eurot 64 senti ja viivis) oli tegemist lihtmenetlusega.
lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud 2 üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, kusjuures kohtul tuleb tagada menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimine (
Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole nimetatud norme järginud. Praegusel juhul on maakohus selgitanud otsuse vaidlustamist järgmiselt. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud pooltele kaebeõiguse kohta eksitavat teavet, rikkudes oluliselt menetlusnorme.
lg 5 teise lause ja lg 6 esimese lause koostoimes peab otsuse edasikaebe kord ja tähtaeg (vaidlustamisviide) olema kohtulahendis märgitud selgelt ja arusaadavalt. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on teinud lihtsustatud põhjendusi sisaldava otsuse (
lg 2) ja ka lihtsustatud kirjeldava osaga otsuse (
lg 1), kuna otsusest on aru saada, et maakohtu hinnangul oli hageja nõue kostja vastu üüri ja kommunaalteenuste maksmata jätmisest ja leppetrahvi tasumata jätmisest põhjustatud võlanõue, mis tuli jätta rahuldamata. Seega ei tulnud hagejal enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda maakohtult otsuse täiendamist kümne päeva jooksul vastavalt
lg 4 teisele lausele ja § 448 lg 41 esimesele lausele (vt Riigikohtu 27.05.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-143-14, p 11) ega ka maakohtu poolt ekslikult viidatud 30 päeva jooksul. Kui maakohus soovinuks teha kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, pidanuks see olema otsusest selgelt nähtav. Üldsõnaline viitamine lihtmenetluse erisusi reguleerivale
§-le 405 ei ole piisav. Lisaks eeltoodule ei ole võimalik kohtuotsuses hagi suhtes tehtud lõppjäreldust seostada hageja esitatud tõenditega. Kuna maakohtu otsuses sisalduva lõppjärelduse kujunemist ei ole ringkonnakohtul seetõttu võimalik kontrollida, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Vastasel juhul tuleks ringkonnakohtul asuda apellatsioonimenetluses tõendeid esmakordselt hindama, millega võetaks menetlusosalistelt võimalus vaidlustada tõenditele antavat kohtu hinnangut. Maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Menetluskulud jaotatakse asjas uue otsuse tegemisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.