KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-175 Hald

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Loksa linnalehe „LE“ xxxx. aasta xxxxxxxx väljaandes avaldati artikkel „xxxxxxxxxxx xx xxxx OG-i xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx,“ milles kajastati muu hulgas toonase Loksa linnapea poolt xxx uudistesaatele antud intervjuus esitatud väidet, et OG on pakkunud altkäemaksu Loksa valimiskomisjoni esimehele. OG esitas 03.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13-1189), milles taotles Loksa linna poolt eelnimetatud artiklis altkäemaksu pakkumise kohta esitatud väite õigusvastasuse tuvastamist ning sellega tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, leides, et vastava väite 3-15-175 avaldamine linnalehes oli õigusvastane, ent hüvitist välja ei mõistnud. See kohtuotsus on edasi kaevatud ega ole jõustunud.
2. OG esitas 14.12.2014 Loksa linnale avalduse, milles taotles, et Loksa linn kustutaks internetist väljaandes „LE“ avaldatud artikli „Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebusi menetlusse“ või vähemalt selles sisalduva lause selle kohta, et OG pakkus ametnikule altkäemaksu.
3. OG esitas 22.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17.02.2015), milles taotleb Loksa linna kohustamist vastama kaebaja 14.12.2014 avaldusele. Kaebuse kohaselt ei ole Loksa linn avaldust lahendanud ega kaebajale vastanud. Haldusasja nr 3-13-1189 menetluses veendus halduskohus 18.09.2014 kohtuistungil, et „LE“
4. a juuni number on avalikustatud veebilehel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
5. Loksa linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja pöördus lepingulise esindaja kaudu kahel korral kaebaja poole, et vaidlusalust artiklit internetist leida, ent kaebaja sellele e-kirjale ei vastanud. Kaebaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust. Vastustaja võis jääda ootama kaebaja täpsustust ning pooleli oli kohtuvaidlus asjas nr 3-13-
6. Isegi kui kaebaja oleks ära näidanud internetiaadressi, kus artikkel avaldatud on, oleks selle eemaldamise nõue alusetu, sest vastustaja hinnangul on esitatud teave õige.
7. Tallinna Halduskohtu 27.02.2015 otsusega rahuldati kaebus, kohustati Loksa linna lahendama OG-i14.12.2014 avaldus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 15 €. Avalduse näol on tegemist isiku poolt haldusorganile esitatud taotlusega konkreetse toimingu sooritamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 ja § 35 lg 1 p 1 tähenduses. Kui avaldus sisaldab isiku taotlust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, ning ei esine HMS § 14 lõikes 6 sätestatud alust taotluse tagastamiseks, tuleb taotlus sisuliselt läbi vaadata. Kui taotluses esineb selle sisulist läbivaatamist takistavaid puudusi, tuleb taotlejale HMS § 15 lõikest 2 tulenevalt anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. HMS § 5 lõigetest 2 ja 4 tuleneb, et taotlus tuleb läbi vaadata võimalikult kiiresti, põhjendamatult viivitamata. Sedalaadi lihtsate toimingute sooritamiseks esitatud taotluste läbivaatamise mõistlikuks ajaks võib pidada 30 päeva. Kaebaja on taotlenud 15 € suuruse riigilõivu ja 925 € suuruse õigusabikulu välja mõistmist vastustajalt. Kaebaja õigusabikulu on täielikult põhjendamatu. Tegemist on väga lihtsa küsimusega, kaebajal endal on pikaajaline kogemus nii asjaajamistes Loksa linna haldusorganitega kui ka osalemisest halduskohtumenetlustes. Kindlasti ei saa väita, et antud vaidlus olnuks kaebaja õiguste kaitseks kuidagi iseäranis oluline. Ka vastustaja menetluskulude väljamõistmine oleks kaebuse rahuldamata jäämise korral olnud põhjendamatu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8. Loksa linn palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 27.02.2015 otsus tühistada ja menetlus lõpetada või jätta kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. 2

§ 109lg 6 välistab esindajatasu väljamõistmise vastustajalt.

Kohtusse pöördumise oleks välistanud see, kui kaebaja oleks vastustaja esindaja e-kirjadele vastanud ja enne seda tuvastanud, et vaidlusalust veebilehte ei eksisteeri. Jääb arusaamatuks, millist kaebaja õigust on rikutud ja kuidas kaebus selle õiguse kaitsele kaasa aitab. Kaebaja oleks saanud Loksa linna poole kohtuväliselt pöördudes saanud asjaajamist suunata, paludes vajadusel lisateavet. 3

) § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi. 12. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses taotlust vastustaja poolt avalduse mõistliku aja jooksul lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Ringkonnakohtu arvates ei oleks sellise nõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Artikli avaldamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude on kaebaja kohtule haldusasjas nr 3-13-1189 juba esitanud; avaldamise lõpetamise nõude lahendamisega viivitamisega ei põhjustatud kaebajale ilmselgelt täiendavat kahju. Kaebajal puudub ka preventiivne huvi tuvastamisnõude esitamiseks, sest praeguse vaidluse lahendamine ei aitaks, arvestades vaidluse eset, kaasa edaspidiseid võimalikke vaidlusi ära hoida, kuna vaidlus käib kaebaja avalduse sõnastuse üle ja seondub üksnes konkreetse olukorraga. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks enne menetluse lõpetamist ka selgitada tuvastamisnõude esitamise võimalust. Seega on menetluse lõpetamine

§ 152

lg 1 p 4 alusel võimalik ja

§ 152lg 2 praegusel juhul kohaldamisele ei kuulu.

13. Menetluse lõpetamise tõttu puudub kaebajal edaspidi õigus esitada halduskohtule kaebus sama nõudega ja samal alusel (

§ 43lg 1 p 2, § 155 lg 6).

14. Kaebuse ja apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõiv tuleb

§ 104

lg 5 p 4 alusel tagastada.

§ 104

lg 5 p 4 ei välista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ka juhul, kui apellatsioonkaebuse esitas vastustaja. 15.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks 4