Obsah (5)

§ 10§ 130§ 1361§ 120§ 95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-15-2445 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist taga

) § 1361 lg-te 1 ja 11 ning § 130 lg 1 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus luba kohtutäituril 1 arestida

1. mail 2015 kriminaalasjas nr 15913000012 arestitud rahalised vahendid, mida hoiustatakse Kaitsepolitsei valduses aadressil Rahu 38, Jõhvi. Taotlust põhjendati järgmiselt. 1.
2. MTA kontrollib

§ 10ja § 59 lg 2 p 2 ning 17.

augusti

1. a korralduse nr 12.2-3/0341711 alusel XXX käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2013 kuni juuni
2. On tõenäoline, et Xxx väljastatakse maksumenetluse tulemusena revisjoniakt ja vajadusel ka maksuotsus, mille tulemusel tekib Xxx täiendav maksukohustus kokku summas 484 388 eurot 85 senti, millele lisandub intress 212 162 eurot. Põhinõudele ja arvestuslikule intressile lisandub ka kohtutäituri kulu. 1.
3. Maksuhalduril on maksumenetluses kogutud tõendite põhjal praeguses kontrollistaadiumis alust arvata, et XXX ning äriühingute OÜ xxx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx ning OÜ xxx vahel ei ole tehinguid tegelikkuses toimunud ning XXX ei ole eelnimetatud äriühingute nimel väljastatud rekvisiitidega arvetel kaupu ega teenuseid saanud. Sellest tulenevalt ei ole Xxx ka õigus kajastada eelnimetatud äriühingute arvetel näidatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas ning kõnealuste arvete alusel teostatud väljamaksed on käsitletavad kui ettevõtlusega mitteseotud. 1.
4. XXX on nimetatud äriühingutelt kaupade ja teenuste soetamisega esitanud oma maksudeklaratsioonides teadlikult valeandmeid, sest toimumata tehingute kajastamine maksudeklaratsioonides saab oma iseloomult olla üksnes tahtlik. Tehingutelt p-s 1.2 märgitud äriühingutega ei ole tekkinud käivet käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 mõistes. Samuti, kuna äriühing on teinud väljamakseid, kuid ei ole selle eest midagi vastu saanud, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 mõistes. Kuludokumentidel kajastatu ei vasta tõele. 1.
5. XXX raamatupidamise arvestuses tehingute kajastamine ei tõenda nende toimumist. XXX ei soetanud kaupu ja teenuseid tunnustatud edasimüüjatelt, vaid selles valdkonnas tundmatutelt isikutelt. XXX juhatuse liikme
6. septembril 2015 antud selgitused on üldsõnalised ega ole usutavad. 1.
7. Kaitsepolitsei on
8. mail 2015 kriminaalasja nr 15913000012 raames teostatud läbiotsimisel xxx elukohas ära võtnud viimase valduses oleva sularaha 545 500 eurot, mida käesoleva taotluse väljastamise hetkel hoiustatakse Kaitsepolitsei valduses. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et sularaha 545 500 eurot pärineb Xxx ning p-s 1.2 nimetatud äriühingute tehingutest. Kinnitust ei ole leidnud asjaolu, et sularaha oleks Xxx isiklik raha. Maksuhalduril on alust arvata, et XXX poolt tehingute eest tasutud summad on läbi variisiku tunnustega äriühingute arvelduskontodelt sularahas välja võetud ning on alust arvata, et näilike tehingute eest tasutud summad on tagasi jõudnud Xxx ehk antud juhul Xxx valdusse. 1.
9. XXX ei oma sellises väärtuses vara, mille suhtes

§ 130lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel täitmist tagavaid toiminguid sooritada.

Maksuhaldur ei oma teavet muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused) ning sellest tulenevalt ei ole

§ 130lg 1 ps 4 nimetatud täitetoimingu sooritamine võimalik.

1.

1. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et
2. a majandusaasta aruande järgi on seisuga
3. detsember 2014 Xxx põhivara, sh ehitised, maa ja masinad ning seadmed hinnatud jääkmaksumusega kokku summas 318 487 eurot. Nimetatud majandusaasta aruande kohaselt olid Xxx pikaajalised laenud kokku 139 505 eurot. Äriühingu likviidne vara asub äriühingu arvelduskontol, mille saldo seisuga
4. juuli 2015 oli 59 467 eurot 16 senti. Äriühingu raamatupidamise arvestuse kohaselt äriühingus kassaarvestust ei peeta. Eelnevat kinnitas ka XXX juhatuse liige xxx, kelle kinnitusel äriühingul kassa puudub. 1.
5. Arvestades kontrolli käigus praeguseks selgunud asjaolusid, esineb põhjendatud kahtlus, et peale Xxx revisjoniakti väljastamist ei pruugi äriühingu rahaline seis võimaldada kontrolli tulemusena määratavat maksusummat tasuda tulenevalt juba selle summa suurusest ning selle hilisem sissenõudmine võib MTA-le osutuda äärmiselt raskeks kui mitte võimatuks, kuna XXX põhivara väärtus, arvestades sealjuures selle amortiseerumist, ei ole maksusumma laekumise tagamiseks piisav. 2 1.
6. Sularaha arestimine on XXX majandustegevust silmas pidades äriühingule oluliselt vähem koormav kui näiteks pangakonto arestimine ning tegemist on leebeima võimaliku täitmist tagava toiminguga. Sealjuures jääb põhivara endiselt XXX kasutusse ning äriühingu majandustegevust ei halvata. 1.
7. Täitetoimingu rakendamine on vajalik, kuna maksumenetluse käigus kogutud tõendid annavad alust põhjendatud kahtluseks, et XXX tegevus on suunatud näilike tehingute kajastamisele, millega kaasneb näilik raha liikumine ja riigile makstava maksukohustuse kunstlik vähendamine. Eelnimetatu annab piisava kahtluse selleks, et XXX võib asuda maksukohustusest kõrvale hoidumiseks äriühingu vara võõrandama. 1.
8. Maksuhalduril on vajalik rakendada XXX suhtes

§ 1361

lg 11 p-s 1 sätestatud täitetoiminguid, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et juhul kui sularaha summas 545 500 eurot tagastatakse Kaitsepolitsei poolt ning prokuröri nõudmisel tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust, võib äriühing või äriühingu nimel Xxx asuda eelnimetatud sularaha realiseerima, mistõttu on vajalik teha täitetoiminguid äriühingule kuuluva ning Kaitsepolitseis hoiul oleva vallasvara suhtes. 1.12. Kohtutäituri poolt arestitavate rahaliste vahendite hoiustamine füüsilisel kujul on seotud olulise kuluga ning on ebaturvaline. Sellest tulenevalt palub maksuhaldur arestitava summa deponeerida pangas arveldusarvel. 1.13. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui XXX on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p-i 3 ja §-i 121 kohaselt summas 696 550 eurot 85 senti ja valides tagatise liige vastavalt

§-s 122 loetelule.

1. Tartu Halduskohus tegi
2. septembril 2015 maksuhaldurile päringu, milles palus MTA-l selgitada, miks on vaja varale seada topeltarest.
3. MTA vastas kohtule
4. septembril 2015, et tulenevalt Kaitsepolitsei poolt maksuhaldurile edastatud teabest vabastatakse sularaha summas 545 500 eurot Kaitsepolitsei poolt
5. oktoobril
6. Seega on maksuhalduril vajalik tulenevalt taotluses toodud põhjustest rakendada
7. oktoobril 2015 XXX suhtes

§ 1361lg 11 p-s 1 sätestatud täitetoiminguid.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5. Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule

§ 1361

lg-te 1 ja 11 ning § 130 lg 1 alusel taotluse, milles palus luba kohtutäituril arestida 19. mail 2015 kriminaalasjas nr 15913000012 arestitud rahalised vahendid, mida hoiustatakse Kaitsepolitsei valduses aadressil Rahu 38, Jõhvi. 6.

§ 1361lg 1 ja lg 11 p 1 kehtivad alates 1.

veebruarist 2014 järgmises sõnastuses: „Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 3 sätestatud täitetoimingud. Kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik taotleda halduskohtult kohtutäiturile loa andmist järgmiste täitetoimingute sooritamiseks: 1) maksukohustuslase, vastutusotsuse adressaadi või kolmanda isiku valduses oleva maksukohustuslasele või vastutusotsuse adressaadile kuuluva vara arestimine.“

§ 130

lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või sama seaduse § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on

§ 130

lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule. 7.

§ 1361

lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha Xxx revisjoniakt ja maksuotsus. Maksuotsuse näol on

§ 95

lg-te 1 ja 2 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. Järelikult on olemas menetlus, kus maksuhalduril saab loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida. Maksuotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, kui maksukohustuslane on ebaõigesti deklareerinud sisendkäibemaksu või teostanud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Kui maksuhaldur tuvastab maksumenetluses, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täidetud ei ole või äriühing on teinud väljamakse, mis ei ole ettevõtlusega seotud, siis on tõenäoline, et maksumenetlus lõppeb maksuotsuse tegemisega. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. 8.

§ 1361

lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Samas sätestab

§ 1361

lg 11, et kui

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik taotleda halduskohtult kohtutäiturile loa andmist maksukohustuslase, vastutusotsuse adressaadi või kolmanda isiku valduses oleva maksukohustuslasele või vastutusotsuse adressaadile kuuluva vara arestimine. Selles asjas leiab maksuhaldur, et

§ 130

lg-s 1 nimetatud täitetoimingute sooritamine ei ole võimalik või suure tõenäosusega tulemuslik ning mõistlik, mistõttu on tekkiva maksukohustuse tagamiseks sobivaks täitetoiminguks aresti seadmine Kaitsepolitsei seifis hoiul olevale sularahale. Seejuures viitab maksuhaldur sellele, et XXX ei oma sellises väärtuses vara, mille suhtes

§ 130lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel täitmist tagavaid toiminguid sooritada.

Maksuhaldur ei oma teavet muude varaliste õiguste 4 kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused) ning sellest tulenevalt ei ole

§ 130lg 1 p-s 4 nimetatud täitetoimingu sooritamine võimalik.

Kohus peab maksuhalduri väiteid usutavateks ja põhjendatuks.

1. Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
4. MTA on taotluses halduskohtule selgitanud, et XXX on esitanud maksudeklaratsioonides teadlikult valeandmeid, sest toimumata tehingute kajastamine maksudeklaratsioonides saab oma iseloomult olla üksnes tahtlik. Maksuhaldur on seisukohal, et täitetoimingu rakendamine on vajalik, kuna maksumenetluse käigus kogutud tõendid annavad alust põhjendatud kahtluseks, et XXX tegevus on suunatud näilike tehingute kajastamisele, millega kaasneb näilik raha liikumine ja riigile makstava maksukohustuse kunstlik vähendamine. Eelnimetatu annab piisava kahtluse selleks, et XXX võib asuda maksukohustusest kõrvale hoidmiseks äriühingu vara võõrandama. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Seega on praegusel juhul õigustatud maksuhalduri hinnang, et XXX võib olemasolevad varad võõrandada ja muuta end varatuks, mille tulemusel muutub maksukohustuse sundtäitmine võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning
3. jaanuari
4. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698).
5. Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
6. novembri
7. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-48-13 (p-s 21), et haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada. Loa taotlemise hetkeks pole maksuhaldur veel jõudnud koguda piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid maksukohustuslase osalemist maksupettuses või seda, et ta teadis, et müüjad pole tegelikud müüjad. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid.
8. Riigikohtu üldkogu rõhutas
9. novembri
10. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks

§ 1361alusel on kaalutlusotsus.

Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57).

§ 1361

kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-t 4 (p 60). Praeguses asjas on maksuhaldur sularaha arestimise taotlemisel arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse suurust, seejuures on võimaliku maksukohustuse suurus 5 (696 550 eurot 85 senti) suurem kui sularahasumma (545 500 eurot), mida arestida tahetakse. Maksuhaldur on taotluses viidanud ka võimalikele täitmiskuludele. Seega pole ületagamist taotletud.

1. Kohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine riivab maksukohustuslase õigusi. Samas ei riiva sularaha arestimine käesoleval juhul XXX õigusi ebaproportsionaalselt. Vara arestimisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Sularaha arestimine võimaldab Xxx jätkata senise majandustegevusega, andes maksuhaldurile samal ajal sisuliselt tagatise maksuvõla tasumise tagamiseks, mistõttu on tegemist maksukohustuslast märksa vähem koormava ja seega proportsionaalsema abinõuga kui näiteks pangakonto arestimine, mis võib halvata ettevõtte majandustegevuse.
2. Maksuhalduri taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise, mis peab olema 696 550 eurot 85 senti. Arvestades võimaliku maksukohustuse suurust pole kohtu hinnangul sellist tagatist põhjust pidada ülemäära suureks. Seega on Xxx võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (

§ 1361lg 3).

Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem, kui esialgu leiti, tuleb

§-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega. 15. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada. 16.

§ 1361

lg 4 kohaselt võib käesoleva taotluse rahuldamise määruse peale esitada määruskaebuse nii maksuhaldur kui ka isik, kelle õigusi määrus puudutab. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6