← Eesti

3-15-2364/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Kohtuasja number 3-15-2364 Otsuse kuupäev

  1. november 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot seoses inimväärikuse alandamisega Menetlusvorm, menetlusosalised Lihtmenetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebaja – Andri Ladev Vastustaja – Tartu Vangla
  2. Jätta kaebus rahuldamata.
  3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 07.12.
  4. a Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik ja kaebaja nõue
  5. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik suhtles 27.07.
  6. a vanglas kinnipeetava Andri Ladeviga läbi E-hoone
  7. oskonna kambri 1096 suletud ukses oleva avatud toiduluugi.
  8. A. Ladevi poolt 03.08.
  9. a vanglale esitatud väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlus jäeti 19.08.
  10. a Tartu vangla poolt rahuldamata

(4).
  1. A. Ladev esitas 17.09.
  2. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikuse alandamisega. A. Ladev selgitab, et pidi
  3. juulil
  4. a vesteldes inspektor-kontaktisikuga toiduluugi ees põlvitama/kummardama. Kaebaja hinnangul oli see alandav ning taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 eurot. Vastustaja vastuväited
  5. Tartu Vangla on seisukohal, et A. Ladevi kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla jääb 19.08.2015 otsuses nr 1-13/247-2 toodud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid täiendavalt korrata.
  6. Kaebaja avaldab, et julgeolekukaalutlustest ei saa juttu olla, kuna tema viibib avatud osakonnas ning ametnikud liiguvad osakonnas ka ajal, mil see on avatud.
  7. Vastustaja on 19.08.2015 otsuses selgitanud, miks asub toiduluuk just sellisel kõrgusel ning miks on vajalike toimingute tegemiseks põhjendatud toiduluugi kasutamine. Vastustaja on selgitanud, et kaebajaga suhtlemise tingis vajadus operatiivselt teavitada menetleja vahetusest, mistõttu ei ole alust pidada sellist tegevust õigusvastaseks.
  8. Asjaolu, et tegemist on avatud eluosakonnaga ei muuda eelnimetatud põhjendusi olematuteks ega asjakohatuteks. Kinnipeetavate paiknemine avatud eluosakonnas ei ole ohtu välistavaks tingimuseks. Üldjuhul paiknevadki kinnipeetavad avatud eluosakondades ning suletud eluosakondadesse satuvad kinnipeetavad neile määratud kartserikaristuse kandmise või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvalt. Seega käitumine, mis tingib piirangute kohaldamise, leiabki aset avatud osakonnas ja tuleneb ikkagi kinnipeetavast enesest mitte aga sellest, millises osakonnas tema viibib. Seetõttu peab vastustaja kaebaja selliseid väiteid asjakohatuteks, mis ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
  9. Kaebaja viitab ka asjaolule, et vanglas on vastuvõttudeks ehitatud kabinetid, mida ei kasutata.
  10. Tõesti, vanglas on kahe eluosakonna vahel valvuriruumi läheduses ruum, mis on kohandatud kinnipeetavatega vestluste läbiviimiseks. Selline ruum asub ka E-hoone
  11. ja
  12. osakonna vahelisel alal. Kuivõrd selline vestlusruum asub väljaspool kinnipeetavate eluosakonda, siis tuleneb justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 punktist 5 ja Tartu Vangla kodukorra punktist 4.6 kohustus osakonnast väljumisel ning osakonda sisenemisel kinnipeetav läbi otsida. Seega erinevate dokumentide kätte toimetamisel ja lühemate teavituste edastamiseks on vestlusruumi kasutamine koos ettenähtud läbiotsimistega ning selleks kuluva ajaga põhjendamatult koormav nii kinnipeetava enda kui ka vanglaametnike jaoks. Pikemate vestluste läbiviimiseks kasutatakse vestlusruumi, mida on ka inspektorkontaktisik E. Erm seletuses märkinud. Kaebaja arusaam, et seda ruumi ei kasutata, on oletuslik ja paljasõnaline.
  13. Vastustaja jääb ka seisukoha juurde, et mitte igasugust ebamugavust ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Selleks, et oleks võimalik kõnelda inimväärikuse alandamisest, peab isikule olema õigusvastaselt põhjustatud tõsiseid kannatusi.
  14. Riigikohus on oma 19.06.2012 lahendis 3-3-1-18-12 asunud seisukohale, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09, p 11). EIK praktika kohaselt saab pidada inimväärikust alandavaks isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.
  15. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon (vt näiteks Messina vs. Itaalia (nr 2), nr 25498/94; erivajaduste ignoreerimine (Price vs. Ühendkuningriik, nr 33394/96); arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); põhjendamatu jõu kasutamine (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta 2 (Nevmerzhitsky vs. Ukraina, nr 54825/00); ülerahvastatus kambris (Korobov ja teised vs. Venemaa, nr 67086/01); alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98); paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta (I.I vs. Bulgaria, 44082/98) jm. Samuti on leitud, et väärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98). Tegemist on selgelt tõsiste juhtumitega. A. Ladevi kirjeldatud asjaolusid ei saa pidada sedavõrd tõsisteks, mida võiks oma intensiivsuse või ajalise kestvuse tõttu pidada väärikust alandavateks RVastS § 9 lg 1 mõttes. Asjaolusid, mis annaksid alust järeldada vastupidist, ei nähtu ka halduskohtule esitatud kaebusest.
  16. Eeltoodud põhjustel palub Tartu Vangla jätta Andri Ladevi kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kohtu seisukoht
  17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
  18. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas vanglateenistuse ametniku lühiajaline suhtlemine kinnipeetavaga avatud toiduluugi kaudu, olukorras, kus ametnik asub koridoris ja kinnipeetav kambris, saab alandada kinnipeetava väärikust.
  19. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine ei ole tõendatud.
  20. Kohus nõudis vanglalt välja andmed E-Hoone kambrite toiduluugi kõrguse ja mõõtmete kohta. Toiduluugi mõõtmed kambri seest poolt on 400x180 mm ja avatud luugi tasapinna kõrgus põrandast on 960 mm (tl 24). Kohus nõustub pooltega, et kinnise ukse puhul toiduluugi kaudu suhtlemisel ei saa välistada, et mõlemal pool ust viibivad isikud peavad kummardama. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et lisaks toiduluukidele on kambriustel veel ka jälgimisluugid, mis asuvad toiduluukidest kõrgemal ja mille kaudu on võimalik silmside saavutada ilma kummardumiseta, mis on tõendatud kohtu poolt vanglalt nõutud fotodega (tl 2728). Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et vaidlusaluse vestluse ajal oli jälgimisluuk suletud. Seega ei ole tõendatud, et kaebajal oli ametnikuga suhtlemiseks vaja toiduluugi ees põlvitada, kuna silmside vestluspartneriga oli võimalik jälgimisluugi kaudu. Mõlemal pool ust viibijad olid vestlusel tingimuste poolest samas situatsioonis. Kaebaja ei ole väitnud ametniku poolset sundi põlvitamiseks ega kurtnud enda kõrvakuulmise teravuse üle.
  21. Tartu Vangla 19.08.2015 otsuses (tl 4) ja vangla vastuses kaebusele (tl 18) on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele. Kohus nõustub toodud põhjendustega võtab arvesse otsuse tegemisel vanglalt välja nõutud kirjalikke tõendeid ning jätab kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla vastuses toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt põhjendava osata.
  22. Kohus nõustub, et vaidlustatud toiminguga kaebajat kui kinnipeetavat ei alandatud ning teda on toimingu läbiviimisel koheldud võrdselt vanglateenistuse ametnikuga. Seega puudub vastustaja käitumises õigusvastasus ja kaebajale ei ole mittevaralist kahju tekkinud. 3
  23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.