← Eesti

3-15-859/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-859 Haldusasi MV kaebus Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) ja Tallinna Linnavalitsuse tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 2 372 323 eurot Menetlusosalised Kaebaja – MV Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MV määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada MV määruskaebus osaliselt.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus osas, millega tagastati MV kaebus Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) ja Tallinna Linnavalitsuse vastu õigusvastaselt võõrandatud endise Xxxxx xx-x kinnistu nr xxxx maa tagastamise menetlusega viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Saata asi selles osas menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtusse.
  6. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. MV esitas 06.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse ja Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) õigusvastase haldusaktiga ning viivitusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2 372 323 eurot. Kaebuse ja kaebuse täienduse kohaselt on MV Xxxxx xx-x (endise kinnistu nr xxxx) krundi tagastamiseks õigustatud subjekti AN pärija. Maa tagastamiseks kohustatud subjektid on olnud tegevusetud. Õigusvastaselt võõrandatud maa suurus oli 34 030 m2 ja tagastamise menetluses on loovutatud linnale Xxxxxx tänava laienduseks 1588 m2 ning SS-le ehitise teenindamiseks 1500 m2, kokku 3-15-859 3088 m
  8. Kaebuse täiendusest nähtuvalt on loovutatud maa (3088 m2) eest makstud kompensatsiooni
  9. a kokku üle 7705 euro. Ülejäänud 30 942 m2 osas nõuab kaebaja kahju hüvitamist. MV märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 29.03.2011 lahendiga kinnitatud kompromissi alusel on ta saanud maa tagastamise menetlusega viivitamise eest kompensatsiooni 4000 eurot, kuid nimetatud tasu ei hõlma kompensatsiooni maa eest. MV väitel on maa tagastamise kohta koostatud kaks Tallinna Linnavalitsuse korraldust, millest 29.08.1997 korralduse nr 3087-k aluseks olid õiged ja originaaldokumendid, kuid 07.08.2013 korralduse nr 1032-k aluseks olid võltsitud ja fiktiivsed dokumendid. Seetõttu on 07.08.2013 korraldus nr 1032-k õigusvastane. Kahjunõude suuruse aluseks on võetud endise Xxxxx xx-x ühe ruutmeetri hind käesoleval ajal – 76,67 eurot (76,67 × 30 942 = 2 372 323).
  10. Tallinna Halduskohtu 18.05.2015 kohtunõudega kohustati Rahandusministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsust esitama kaebuse lubatavuse kontrollimiseks kohtule asjakohased haldusmenetluse materjalid ning selgitama vaidlusaluse maa tagastamisega seonduvat, esitades esialgse seisukoha kaebuse lubatavuse kohta. Samuti palus kohus esitada kohtule asjassepuutuvad kohtulahendid ja haldusaktid.
  11. Tallinna Linnavalitsus selgitas 29.05.2015 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Linnavalitsus on 07.08.2013 korraldusega nr 1032-k „Xxxxxxx xx x,x,x,x,x,xx ja xxxxxxx tänava maa tagastamine, endise kinnistu nr xxxx osaline mittetagastamine ja mittetagastatava osa eest kompensatsiooni määramine“ tagastanud MV-le endisest Xxxxx xx-x 34 030 m2 suurusest kinnistust 16 792 m2 ning jätnud tagastamata 17 238 m2 ja tagastamata jäetud maa eest määrati kompensatsioon summas 7705 eurot. Endise Xxxxx xx-x kinnistu tagastamismenetlus ei ole veel lõppenud, sest MV ei ole vaatamata Tallinna Linnavaraameti korduvatele pöördumistele piiriprotokolle allkirjastanud (vt maakatastriseaduse § 20 lg 51 ja Vabariigi Valitsuse 29.03.1997 määruse „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine“ p 8). Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebusest nähtuvalt on MV eesmärk saada hüvitist endise Xxxxx xx-x kinnistu eest 30 942 m2 suuruses osas. Seega taotleb MV hüvitist nii kompenseeritud tagastamisele mittekuuluva maa kui ka talle tagastatud maa eest. Haldusasjas nr 3-13-2217, milles MV kaebuse eesmärgiks oli saada tagastamisele mittekuuluva maa eest turuhinnale vastavat kompensatsiooni, selgitas halduskohus, et see ei ole seadusest tulenevalt võimalik.
  12. Rahandusministeerium leidis vastuses kohtunõudele, et ei ole alust lugeda õigusvastaselt võõrandatud vara osalist tagastamata jätmist ja vara eest kooskõlas seadusega määratud kompensatsiooni põhiseadusega ega Eesti rahvusvaheliste kohustustega vastuolus olevaks ning kaebust ei saa pidada perspektiivseks.
  13. Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrusega tagastati kaebus selle esitajale. MV-l puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse korral puudub isikul HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses kaebeõigus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt ilmselgelt juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2012 otsus nr 3-3-1-17-12, p-d 7-8). Halduskohtul ei ole kohustust võtta kaebust menetlusse olukorras, kus kohus ei kahtle kaebeõiguse puudumises ega pea vaidlusalust küsimust õiguslikult keerukaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, 7). MV eesmärk on saada maa turuhinnale vastavas suuruses kompensatsiooni temale omandireformi tulemusel tagastamata maa eest. MV soovib kaebusega kompensatsiooni tagastamisele mittekuuluva maa eest olukorras, kus vastava maa eest on 2

(7)3-15-859 kehtiva haldusaktiga (Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1032-k) määratud MV-l ekompensatsioon ja see on talle ka välja makstud. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad RVastS § 7 lg 1 kohaselt olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. MV kahjunõude rahuldamise eeldusena tuleks tuvastada Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korralduse nr 1032-k õigusvastasus osas, mis puudutab tagastamisele mittekuuluva maa eest kompensatsiooni määramist. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) järgi on omandireformi üheks eesmärgiks omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine. ORAS § 13 lg-st 1 tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud vara, mida ei saa tagastada, kompenseeritakse seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Samade põhimõtete järgi toimitakse õigusvastaselt võõrandatud maaga (vt maareformi seadus (MaaRS) § 3, § 13 ja maa hindamise seaduse § 9). Tagastamisele mittekuuluva maa eest turuhinnale vastava või turuhinnale ligilähedase kompensatsiooni saamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.09.2003 otsus nr 3-4-1-6-03, p 22). MV ei ole viidanud ning esitatud materjalidest ei nähtu, et kompensatsiooni määramine oleks vastuolus maa hindamise seadusega. Seega puudub Tallinna Linnavalitsuse tegevuses kahjunõude rahuldamise üks eeldusi – õigusvastasus. Kuigi MV soovib kompensatsiooni temale tagastamata jäetud ja juba kompenseeritud maa eest, mitte maa tagastamisega viivitamise eest, on vajalik märkida, et EIK on MV-le29.03.2011 otsusega kaebuses nr 54462/08 määranud maa tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju eest hüvitise summas 4000 eurot. MV-le on vastav mittevaraline kahju kompenseeritud. Tallinna Linnavalitsus on maa tagastamise menetluse oma korraldusega lõpule viinud ja MV ei soostu piiriprotokolle allkirjastama. Linnavalitsus ei ole maa tagastamise menetlusega viivitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. MV palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määruse ning saata asi arutamiseks uues kohtukoosseisus Tallinna Halduskohtule. Kaebaja soov on saada hüvitist solidaarselt Tallinna Linnavalitsuselt ning Rahandusministeeriumilt tagastamisele kuulunud maa eest. Õigusvastase haldusaktiga ja viivitusega tekkinud kahju on kogumis hinnatav vara turuväärtusena. Vara väärtuse hindamiseks on MV tellinud eksperthinnangu. Halduskohus on ekslikult leidnud, et õigusvastaselt võõrandatud maast on tagastatud 16 792 m
  2. Vara ei ole praeguseni tagastatud, samuti ei ole maad looduses MV-le kätte näidatud. Kaebaja eesmärk ei ole saada topelthüvitist. Väljamakstud kompensatsioon 7705 eurot ei saa olla õiglaseks hüvitiseks tagastamata 17 238 m2 suuruse maa eest. Eksperthinnangu järgi on selle maksumuseks 1 321 637,50 eurot. Sellise järelduse saab teha Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-57-
  3. Halduskohus on meelevaldselt hinnanud tõendeid. EIK otsuses Valma vs Eesti (nr 54462/08) on leitud, et MV esitas kaebused ning Tallinna Halduskohtu 08.
  4. ja 08.06.1998 kohtuotsuste täitmata jätmine on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikega
  5. EIK otsusega ei makstud hüvitist vaidlusaluse maa eest. Isiku varaline kahju võib väljenduda ka vara väärtuse vähenemises ja vara väärtuse suurenemata jäämises. Viivitus avalik-õiguslikus suhtes ja maa mittetagastamine kuni EIK lahendi ning käesoleva ajani on selgelt dokumenteeritud. Seega esinevad kõik RVastS-s loetletud alused. Samuti on 3
(7)3-15-859 asja tehiolud kirjeldatud juba Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003 otsuses nr 3-3-1-22-
  1. Maa oleks tulnud tagastada hiljemalt 6 kuu jooksul arvates õigustatud subjektiks tunnistamisest, s.o hiljemalt
  2. a veebruariks. Hilisemad toimingud on MV-t ning tema õiguseelnejat koormavad ja menetlustähtaegu rikkuvad, mis on üheks olulisemaks viivituse tunnuseks avalikõiguslikus suhtes. See omakorda on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega.
  3. Määruskaebuse täienduses leiab MV, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme, kui ei võimaldanud MV-l avaldada seisukohti Tallinna Linnavalitsuse ja Rahandusministeeriumi 29.05.2015 vastuste ning määruskaebusele esitatud Tallinna Linnavalitsuse ja Rahandusministeeriumi vastuste osas. Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1032-k on õigusvastane, valesti on arvestatud kompensatsioon tagastamata jäetud maa (17 238 m2) eest ning ülejäänud maa tagastamisel (16 792 m2) esitatakse õigusvastaseid lisatingimusi. Viide Riigikohtu otsusele nr 3-4-1-6-03 ei ole kohane, sest selle asjaolud ei lange kokku käesoleva asjaga. Ebaõige on väide, et maa tagastamisega viivitamise eest on MV-le EIK 29.03.2011 otsusega hüvitatud mittevaraline kahju. EIK mõistis Eesti riigilt välja hüvitise
  4. a Tallinna Halduskohtu otsuste mittetäitmise eest. Samuti ei vasta tõele väide, et Tallinna linn ei saa maa tagastamise menetlust lõpule viia, sest MV keeldub piiriprotokolli allkirjastamisest. Piiriprotokolle on MV varem juba neli korda allkirjastanud, kuid selgusetu on, miks varem koostatud ja allkirjastatud piiriprotokollid enam ei sobi. Piiriprotokollidele tahetakse allkirja, et ebaseaduslikud paberid legaliseerida. MV palub kohtul välja nõuda Nõmme Halduskogu 07.03.2000 otsus, Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2000 allkirjastatud ja 18.05.2000 AB-ga kooskõlastatud paberid, kuna nendele paberitele andis MV allkirja enne, kui kehtestati õigusvastaselt võõrandatud maale detailplaneering ning Vabariigi Valitsuse 30.04.2004 määrusega nr 176 maastikukaitseala. Ebaõige on Rahandusministeeriumi väide, et maa tagastamise menetluses tehtud vead ei ole mõjutanud selle lõpptulemust. Halduskohus ei süvenenud 2000-2002 kehtestatud looduskaitseala materjalidesse. Keskkonnaameti 16.07.2015 kirjast nr 6.1-1.27/484 nähtub, et õigusvastaselt võõrandatud maale moodustatavad hoonestatavad kinnistud ei asu Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, kuigi aastatel 2000-2014 teatasid ametnikud korduvalt, et nimetatud kaitseala piirid on paika pandud 07.03.
  5. MV-t pole varem teavitatud, et maastikukaitseala piirangud on tunnistatud osaliselt kehtetuks.
  6. Rahandusministeeriumi hinnangul on Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus seaduslik ning põhjendatud. Rahandusministeerium jääb senistele seisukohtadele.
  7. Tallinna Linnavalitsus palub jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Kaebaja nõuab 34 030 m2 õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsiooni olukorras, kus kehtiv Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1032-k näeb ette 16 792 m2 maa tagastamise ja tagastamisele mittekuuluva 17 238 m2 maa eest kompensatsiooni, mis on MV-le ka välja makstud. MV-le on tagastamata jäetud maa eest makstud kompensatsiooni seaduses sätestatud alustel ja korras. Halduskohus on õigesti leidnud, et Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1032-k ei ole õigusvastane. Viitega Riigikohtu otsusele nr 3-4-1-6-03 on halduskohus õigesti leidnud, et MV-l puudub õigus nõuda tagastamata jäänud maa eest hüvitist, mis vastab selle turuhinnale. Halduskohus on ka põhjendatult märkinud, et maa tagastamisega viivitamise eest on MV-le EIK 29.03.2011 otsusega mittevaraline kahju hüvitatud ning asjaolu, et Tallinna linn ei saa maa tagastamise menetlust lõpule viia seetõttu, et MV keeldub piiriprotokollide allkirjastamisest, ei ole käsitatav Tallinna linna poolse maa tagastamise menetlusega viivitamisena. 4
(7)3-15-859 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kohus ei võimaldanud tal esitada seisukohti Tallinna Linnavalitsuse ja Rahandusministeeriumi 29.05.2015 vastustele ning Tallinna Linnavalitsuse ja Rahandusministeeriumi esitatud vastustele määruskaebuse osas.
  2. MV-le on tähitud kirjaga edastatud Tallinna Linnavalitsuse 29.05.2015 vastus koos lisadega 1-5 ning MV on need menetlusdokumendid kätte saanud 04.06.2015 (tl 134). Halduskohus ei ole edastanud MV-le Rahandusministeeriumi 29.05.2015 vastust. Kuigi kaebajal oli võimalus Tallinna Linnavalitsuse taotlusele vastuväiteid esitada, ei ole halduskohus andnud kaebajale selleks tähtaega. Kaebajal on olnud võimalik määruskaebuses ja selle täienduses vastustajate seisukohtadele ja taotlustele vastuväiteid esitada. Halduskohtu määrust seetõttu tühistada ei tule. Halduskohus on edastanud MV-le Tallinna Linnavalitsuse 06.07.2015 vastuse määruskaebusele ning menetlusdokumendid on 07.07.2015 vastu võtnud RV (tl 177). Kaebaja on sellele seisukohale vastanud.
  3. Halduskohus leidis õigesti, et MV-l puudub ilmselgelt kaebeõigus kahjunõude esitamiseks osas, milles linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega otsustati maa tagastada. Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1032-k on tagastatud MV-le16 792 m2 endisest Xxxxx xx-x 34 030 m2 suurusest kinnistust (tl 49). Seega ei ole MV-le kahju tekkinud, olenemata sellest, et maa ei ole faktiliselt läinud tema omandisse. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 6 sätestab haldusakti andmise ja toimingu sooritamise nõude. Kui esmaste õiguskaitsevahenditega on võimalik kahju tekkimist vältida, ei ole kahju hüvitamise nõue lubatav. Kaebajal on võimalik taotleda maa tagastamise menetluse lõpuleviimist, kui ta leiab, et maa tagastamise korraldust ei ole täidetud haldusorgani õigusvastase tegevusetuse tõttu. Siiski tuleb märkida, et kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et 07.08.2013 korralduses näidatud tagastamisele kuuluvate katastriüksuste piiriprotokollid on kaebaja poolt (varem) allkirjastatud ning korralduses märgitud nõutud toimingud, mida kaebaja peab tegema, tema poolt tehtud.
  4. Tallinna Linnavalitsuse 29.08.1997 korraldus nr 3087-k, mida MV peab õiguspäraseks, ei ole enam kehtiv haldusakt. Riigikohus on selgitanud järgmist: „Linnavalitsuse
  5. märtsi
  6. a korraldusega nr 1107-k oli tunnistatud kehtetuks linnavalitsuse
  7. augusti
  8. a korraldus nr 3078-k. Viimasega oli AN-le tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maa aadressil Xxxxxxxxx xx ja kohustatud maa omanikku tagama juurdepääs krunti läbivale üldkasutatavale suusa(jooksu)rajale. Nimetatud kõrvalkohustus oli tunnistatud seadusevastaseks Tallinna Halduskohtu
  9. jaanuari
  10. a otsusega. Järelikult juhul, kui Tallinna Linnavalitsus oleks kehtetuks tunnistanud
  11. märtsi
  12. a korralduse nr 1107-k, oleks taasjõustunud linnavalitsuse
  13. augusti
  14. a korraldus nr 3078-k. /…/ Õigusvastast kõrvalkohustust sisaldava haldusakti täies ulatuses taasjõustamisel oleks linnavalitsus läinud vastuollu Tallinna Halduskohtu eelmise,
  15. jaanuari
  16. a otsusega. Tunnistades kehtetuks ka maa tagastamise korralduses nr 3078-k sisalduva kõrvalkohustuse, oleks reguleerimata jäänud üldkasutatavale suusa(jooksu)rajale juurdepääsu küsimus. /…/ Järelikult tuli tekkinud olukorra lahendamiseks uuesti otsustada Xxxxxxxxx xx asuva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimus, otsimaks lahendusi, kuidas säilitada suusa(jooksu)raja avaliku kasutamise võimalus ja samal ajal tagastada ka õigusvastaselt võõrandatud maa“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003 otsus nr 3-3-1-22-03, p 12). Järelikult ei oma Tallinna Linnavalitsuse 29.08.1997 korraldus nr 3087-k vaidluse lahendamisel tähtsust. 5
(7)3-15-859
  1. Halduskohus põhjendas õiguspäraselt ka seda, et MV-l puudub kaebeõigus kahju hüvitamise nõudes seoses endise Xxxxx xx-x kinnistu tagastamata jätmisega suuruses 17 238 m
  2. Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1032-k on määratud MV-le kompensatsioon tagastamata jäetud maa eest summas 7705 eurot (tl 50). Omandireformi raames mittetagastatava maa eest kompensatsiooni määramiseks on seadusandja kehtestanud eriregulatsiooni, nägemata ette õigusvastaselt võõrandatud vara hüvitamist lähtudes kinnisasja turuhinnast. Omandireformi käigus tekkivad suhted pole võrreldavad omaniku tsiviilõigussuhetega oma vara kasutamisel ja käsutamisel väljaspool omandireformi (Riigikohtu üldkogu 22.12.2000 otsus nr 3-4-1-10-00, p 14). Sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka kaebaja esitatud eksperthinnang endise Xxxxx xx-x kinnistu turuväärtuse kohta.
  3. Kaebaja leiab, et Tallinna linna 29.05.2015 kirja lisadest nähtub, et Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1032-k on õigusvastane, sest valesti on arvestatud kompensatsiooni tagastamata jäetud maa eest ning maa tagastamisel esitatakse õigusvastaseid lisatingimusi. Kaebusest ega selle täiendusest ei nähtu, et kaebaja väidaks, et kompensatsiooni suurus on õigusnorme ebaõigesti kohaldades valesti arvutatud.
  4. Olukorras, kus kaebaja eesmärgiks oli kahju hüvitamise nõudmine üksnes põhjusel, et kompensatsioon ei vasta tagastamata maa turuväärtusele, on halduskohus õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-6-03 ning jõudnud õigesti järeldusele, et täitmata on üks kahjunõude eeldustest – haldusorgani õigusvastane tegevus kompensatsiooni määramisel. Asjasse puutumatu on kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-57-04, sest selles ei võetud seisukohta küsimuses, kas tagastamata maa eest määratud kompensatsioon oli õiglane või mitte. Viidatud lahendis oli kassatsiooniastmes vaidlusaluseks küsimuseks maareformi seaduse § 6 lg 31 õige kohaldamine, mitte tagastamata jäetud maa eest õiglase hüvitise määramine.
  5. Kompenseeritud maa on erastatud ehitise teenindamiseks vajaliku maana
  6. aastal või antud munitsipaalomandisse aastatel 2006-
  7. Kaebaja ei väida, et haldusaktid, millega maa munitsipaalomandisse anti, ei ole kehtivad või maad ei oleks tohtinud munitsipaalomandisse anda. Maad, mis on erastatud või antud munitsipaalomandisse, ei saa tagastada. Seega ei ole munitsipaalomandisse antud maa tagastamata jätmine õigusvastane ja kahju tekitatud õigusvastaselt. Selles osas puuduvad RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused.
  8. Kaebaja väitel ei ole Tallinna Linnavalitsuse 05.04.2000 korraldusega nr 1425-k maad erastatud mitte 1629 m2, vaid 1500 m2 ning vastustaja esitatud vastupidist kinnitavad tõendid on võltsitud. Samuti väidab kaebaja, et Xxxxxxxxx xx maa erastamist ei ole erastamise õigustatud subjekt taotlenud ning kaebaja ei olnud maa ostueesõigusega erastamise korraldusest enne 07.08.2013 korralduse andmist teadlik. Kaebuse väidete õigsust eeldades saaks sellisel juhul pidada Xxxxxxxxx xx maa tagastamata jätmist õigusvastaseks, ent kahju hüvitamise välistab asjaolu, et kaebaja on jätnud kasutamata meetmed kahju vältimiseks ega ole 07.08.2013 korraldust sellel alusel vaidlustanud. Tallinna Halduskohtu jõustunud määrusega asjas nr 3-132217 on kaebus selle korralduse osalise tühistamise nõudes jäetud läbi vaatamata ning kaebaja ei ole seda kohtumäärust vaidlustanud.
  9. Kaebaja soov on hüvitise taotlemine ka maa tagastamismenetluses õigusvastase viivitusega tekitatud kahju eest. Kaebaja ja riik on EIK asjas nr 54462/08 (EIK lahend kaebuse kohtuasjade nimistust kustutamise kohta tl 34-36) tõepoolest, nagu halduskohus õigesti märkis, leppinud sõbralikult kokku, et MV-le makstakse maa tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju eest hüvitis summas 4000 eurot, mistõttu on talle selleks ajaks tekkinud vastav mittevaraline kahju kompenseeritud. Sõbraliku kokkuleppe kohaselt pooled avaldasid, et sõbraliku kokkuleppe saavutamine ei mõjuta MV õigust nõuda Eesti riigilt varasemates haldusasjades tehtud kohtuotsuste edasist täitmist ning muude kohtuasja asjaoludest võimalikult tõusetuvate õiguste 6
(7)3-15-859 teostamist (tl 97). Kui kaebaja leiab, et pärast hüvitise maksmist oli linn jätkuvalt õigusvastaselt viivituses maa tagastamismenetluse lõpule viimisel, on tal õigus taotleda ka õigusvastase viivitusega tekitatud kahju hüvitamist.
  1. Tallinna linn on kinnitanud, et tagastamismenetlus ei ole lõppenud, kuid põhjendanud nimetatud asjaolu sellega, et MV ei ole vaatamata Tallinna Linnavaraameti korduvatele pöördumistele piiriprotokolle allkirjastanud. Esitatud väite kinnituseks on Tallinna Linnavalitsus esitanud halduskohtule Tallinna Linnavaraameti poolt MV-le adresseeritud 11.02.2015 kirja nr 4.1-1/732 „Kutse katastriüksuse plaanide piiriprotokollide allkirjastamiseks“ (tl 121) ja 09.09.2014 kirja nr 4.1-1/1327 „Vastus avaldusele. Korduv kutse piiriprotokollide allkirjastamiseks“ (tl 120). Kaebaja väitel on ta piiriprotokolle juba neli korda alla kirjutanud, kuid talle ei ole selgitatud, miks varem koostatud ja allkirjastatud piiriprotokollid enam ei sobi. Kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisel ei saa kohus hakata hindama, kas kaebuse väited on tõendatud või mitte. Määruskaebuse lahendamiseks ei ole seetõttu vajalik ka määruskaebuses näidatud tõendite väljanõudmine ringkonnakohtu poolt, sest kohus saab kaebuse tagastada viidatud sätte alusel üksnes siis, kui kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ka juhul, kui kaebuses väidetud faktilised asjaolud eksisteeriks.
  2. Kaebusest ei nähtu selgelt, kas kaebaja väitel on talle kahju tekitatud haldusorgani viivitusega üksnes perioodil, mis järgnes maa osalise tagastamise ja muus osas kompenseerimise kohta korralduse andmiseni, s.t korralduse täitmisel, või väidab ta haldusorgani õigusvastast viivitust ka ajavahemikul, mis järgnes EIK menetluses sõbraliku kokkuleppe sõlmimisele ja lõppes 07.08.2013 korraldusega. Mõlemal juhul tuleb kohtumenetluses välja selgitada, milliseid menetlustoiminguid Tallinna Linnavalitsus on teinud, kas need olid vajalikud ja vastasid haldusmenetluse seaduse § 5 lg 4 nõuetele.
  3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määruse osas, milles tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlusega viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Selles osas tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.