KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2605 Haldusa
§ 121lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 13.05.2015 kuulutas riigisekretär välja avaliku konkursi Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ametikohale.
- LK esitas 27.05.2015 avalduse konkursil kandideerimise kohta ning konkursi-teates märgitud dokumendid. 3-15-2605
- 04.06.2015 teatati LK-le, et avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon viis 03.06.2015 läbi Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi esimese koosoleku. Koosolekul võttis komisjon vastu otsuse kandidaatide konkursile lubamise osas ning määras konkursil toimuvad hindamisvoorud. Komisjon otsustas viia konkursi esimene hindamisvoor läbi samal koosolekul. Hääletustulemuste alusel ei pääsenud LK edasi konkursi teise hindamisvooru.
- LK palus 11.06.2015 teabenõudes komisjonile põhjendada, mis põhjustel ta ei pääsenud järgmisesse vooru. Põhjendused esitati komisjoni sekretäri 26.06.2015 vastuskirjas.
- 17.09.2015 teatati LK-le, et avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon viis läbi Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi. 16.09.2015 koosolekul otsustas komisjon loobuda kandidaadi esitamisest ametikohale nimetamiseks ning lugeda konkurss luhtunuks.
- LK esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni 16.09.2015 otsus osas, millega loeti konkurss luhtunuks, ja tuvastada, et konkursi võitis LK; alternatiivselt tuvastada LK-e pääsemine teise hindamisvooru ja kohustada komisjoni jätkama konkursiga. Komisjoni 16.09.2015 otsus on õigusvastane, kuna MK konkursilt kõrvaldamise tõttu tuli kaebaja tunnistada konkursi võitjaks. Komisjon poleks tohtinud lasta MK edasi esimesest voorust, kuna MK on süüdi mõistetud riigivastases kuriteos ning teda ei saa võtta avalikku teenistusse vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-le
- MK konkursile lubamine tõi kaasa kaebaja ebavõrdse kohtlemise. Alles 06.10.2015 vastuses kaebaja selgitustaotlusele hakkas komisjon tagantjärgi põhjendama, et kaebaja ei vasta konkursi tingimustele hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste poolest, viidates ATS § 18 lg-le 3 ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määruse nr 100 (edaspidi: määrus nr 100) §-le 2 ja § 3 lg-le
- Oma 03.06.2015 otsust varasemalt põhjendades pole komisjon selliseid väiteid esitanud ega toonud välja õigusnorme, millele kaebaja ei vasta. Komisjon lubas kaebaja konkursil osalema ja tunnistas, et kaebaja ei pääsenud teise vooru tema esseele antud hinnangu tõttu võrreldes MK esseega.
- Tallinna Halduskohtu 21.10.2015 määrusega tagastati kaebus
§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
Kuivõrd kaebaja osavõtt Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ametikohale väljakuulutatud avalikust konkursist lõppes 03.06.2015 kaebaja esimesest hindamisvoorust väljalangemisega, puudub kaebajal konkursi luhtunuks lugemise otsusega otsene puutumus. Seega ei saa komisjoni 16.09.2015 otsus konkursi luhtunuks lugemise kohta rikkuda kaebaja õigusi ning kaebajal puudub õigus selle otsuse vaidlustamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud (vt RKHKm 03.10.2007.a nr 3-3-1-41-07, p 11). Seega ei ole kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi (saada väljakuulutatud ametikohale nimetatuks) ka kaebuse rahuldamise korral. Kaebajal on iseenesest õigus vaidlustada komisjoni 03.06.2015 otsust kaebaja mittelubamise kohta teise hindamisvooru, kuid selline vaidlus on perspektiivitu. Kuna konkurss on tunnistatud luhtunuks sobivate kandidaatide puudumise tõttu, ei oleks kujunenud olukorras võimalik kohustada komisjoni konkurssi esimesest hindamisvoorust alates uuesti läbi viima isegi juhul, kui kohus tuvastaks komisjoni 03.06.2015 otsuse õigusvastasuse. 2
(5)3-15-2605
- LK palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2015 määrus. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigusi. Kaebuse tagastamine on ebaõige, kuna kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. Halduskohtu põhjendused on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2015 määrusega asjas nr 3-15-
- Konkursil oli algusest peale ainsaks õiguspäraseks kandidaadiks LK ja ta jäi võitjaks tunnistamata ainuüksi seetõttu, et konkursil osales seadusevastaselt ka MK. Kaebajat on seetõttu koheldud ebavõrdselt ning pärast seda, kui MK konkursilt kõrvaldati, tulnuks konkursiga edasi minna ja kuulutada kaebaja võitjaks.
- Riigikantselei palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Konkursi esimeses voorus hinnati kandidaatide poolt komisjonile esitatud dokumentide ja esseede alusel kandidaatide vastavust konkursiteates välja toodud nõuetele ja eelistustele ametikoha põhiülesannete täitmiseks. Kaebaja ei pääsenud edasi teise hindamisvooru, kuivõrd komisjon otsustas ühehäälselt kaebajat järgmisesse hindamisvooru mitte lubada. Põhjendused, miks kaebaja edasi ei pääsenud, edastati kaebajale 26.06.2015 vastusena tema 11.06.2015 selgitustaotlusele. Isegi kui kohus tuvastaks kaebaja suhtes 03.06.2015 tehtud otsuse õigusvastasuse, ei ole võimalik kohustada komisjoni jätkama luhtunud konkursiga, seda enam olukorras, kus riigisekretär on 06.11.2015 kuulutanud Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ametikohale välja uue konkursi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
- Kaebaja õigusi riivab komisjoni 03.06.2015 otsus, millega ei lubatud teda edasi konkursi teise hindamisvooru. Vaatamata sellele, et kaebus ei sisalda taotlust komisjoni 03.06.2015 otsuse tühistamiseks teda puudutavas osas, nähtub siiski kaebuse põhjendustest, et kaebaja peab otsust ebaõigeks ja oma õigusi rikkuvaks. Kaebaja ei saaks nõuda komisjoni kohustamist jätkata konkursiga ja/või tunnistada kaebaja konkursi võitjaks, ilma et ta taotleks komisjoni 03.06.2015 otsuse tühistamist teda puudutavas osas.
- Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited komisjoni 03.06.2015 otsuse õigusvastasusest teda puudutavas osas on õiguslikult perspektiivitud. Kuna kaebus komisjoni otsuse selles osas tühistamiseks kuuluks
§ 121
lg 2 p 2 alusel tagastamisele või menetlusse võtmise korral rahuldamata jätmisele, pole praeguses asjas otstarbekas selgitada kaebajale kaebuse muutmise võimalikkust (jättes kõrvale kaebetähtaja probleemi). Ringkonnakohus põhjendab kaebuse selle osa perspektiivitust alljärgnevalt. 13. Konkursiteate kohaselt on Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ülesandeks Eesti julgeoleku ja kaitsepoliitika planeerimise protsessi juhtimine ministeeriumi valitsemisalas ning rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine NATO, Euroopa Liidu ning teiste rahvusvaheliste julgeoleku- ja kaitseorganisatsioonide ja riikidega. Asekantsleri peamiseks väljakutseks on tagada Eestile kindel ja tõhus kaitse läbi NATO kollektiivkaitsesüsteemi ning läbi koostöö strateegiliste liitlastega. Kandidaadile esitatavad nõuded olid järgmised: 1) teenistusülesannete täitmiseks piisav haridus, vähemalt 3-aastane organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus ning inglise keele oskus vähemalt C1 tasemel; 2) kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile, rõhuasetusega strateegilisele juhtimisele, poliitika kujundamisele, suhtevõrgustike loomisele ja kommunikatsioonile. Seejuures eelistatakse kandidaati kellel on: 1) väga head teadmised Euroopa Liidu, NATO ning teiste rahvusvaheliste julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tegelevate organisatsioonide eesmärkidest, poliitikast ning igapäevasest toimimisest; 2) väga head teadmised julgeoleku- ja 3
(5)3-15-2605 kaitsepoliitika põhisuundadest ning Eesti riigikaitse korraldusest; 3) rahvusvahelise koostöö kogemus ning rahvusvaheliste koostööprojektide või läbirääkimiste juhtimise kogemus; 4) varasem riigikaitse, julgeoleku või välispoliitika valdkonnas töötamise kogemus.
- Komisjon teatas 26.06.2015 vastuseks LK teabenõudele, et konkursi esimeses voorus hindas komisjon dokumentide alusel kandidaatide vastavust konkursiteates esitatud nõuetele ja eelistustele. Esseede hindamisel võeti aluseks analüüsi põhjalikkus, sellele tuginevad järeldused ja seosed asekantsleri tegevusvaldkonnaga (laiapindne riigikaitse ja kaitsepoliitika). LK essee puhul pidas komisjon kasinaks teema analüüsiulatust ja sellele tuginevaid ettepanekuid, mis keskendusid eelkõige sõjalisele võimekusele ega hõlmanud kogu kaitsepoliitika poliitikakujundamise mõõdet, jättes kõrvale laiapindse kaitsepoliitika kujundamise ja asekantsleri rolli selles. LK senine teenistuskogemus piirdub pigem sõjalise planeerimisega operatiiv- ja strateegilisel tasandil ning tema poliitikakujundamise, rahvusvahelise koostöö ja diplomaatilise töö kogemus on tagasihoidlikum. Neil põhjustel otsustas komisjon ühehäälselt mitte lubada kaebajat järgmisesse vooru.
- Ringkonnakohtu arvates on aktsepteeritav praktika, et järgmisesse vooru mittepääsemist üksikasjalikult ei motiveerita, kuid kandidaadil on õigus küsida selgitusi, millele komisjon peab andma vastuse. Ebaõige on LK väide, et komisjon on oma põhjendusi hiljem muutnud. Asja materjalidest on üheselt selge, et komisjon tegi kaebaja suhtes langetatud otsuse põhjendused kaebajale teatavaks 26.06.2015 kirjas. Arusaamatu on LK väide, et komisjon hakkas alles 06.10.2015 vastuses kaebaja selgitustaotlusele põhjendama, et kaebaja ei vasta konkursi tingimustele hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste poolest. Selles kirjas selgitatakse, et komisjon tegi LK suhtes langetatud negatiivse otsuse talle teatavaks 04.06.2015 kirjas, mille motiivid avas põhjalikumalt vastuses kaebaja 11.06.2015 teabenõudele. 03.06.2015 otsuse tagantjärgi motiveerimiseks ei ole võimalik pidada komisjoni märkust, et kaebaja pidi komisjoni 04.06.2015 kirjast aru saama, et ta ei osutunud isikuks, kellele tehakse ametisse asumise ettepanek kooskõlas ATS § 18 lg-ga 3 ja määrusega nr
- Selgusetuks jääb, millele tugineb LK väide, et komisjoni 26.06.2015 vastuse kohaselt olevat 03.06.2015 otsuse tegemise põhjustanud LK ja MK võrdlemine. Komisjoni 26.06.2015 kirjast nähtub, et toimunud pole võrdlemist teise kandidaadiga, vaid hinnang anti kaebaja esseele ja töökogemusele. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2015 määruses asjas nr 3-15-1697 märgiti: „/---/ konkursi esimeses voorus ei võrreldud konkursil osalevaid kandidaate omavahel. 04.06.2015 e-kirjast ja kaebajale 26.06.2015 e-kirjaga saadetud täpsematest põhjendustest nähtub, et kaebaja ei pääsenud konkursi esimesest voorust edasi mitte seetõttu, et MK essee oli parem, vaid otsuse tegemisel tugineti kaebaja esseele ja senisele töökogemusele antud hinnangule. Esimeses hindamisvoorus hindas komisjon esitatud dokumentide alusel kandidaatide vastavust konkursiteates välja toodud nõuetele ja eelistustele ametikoha põhiülesannete täitmiseks.“
- Avaliku teenistuse seaduse eelnõue seletuskirja kohaselt on avaliku teenistuse tippjuhtide teenistusse võtmisel kehtestatud eriregulatsioon tulenevalt sellest, et asjatundlikkusest, pühendumusest ja usaldusväärsusest sõltub olulisel määral riigi poliitika kujundamise ja elluviimise kvaliteet. Konkurss Kaitseministeeriumi asekantsleri kui riigiteenistuse tippjuhi ametikoha täitmiseks korraldatakse riigi huvide kaitseks. Kui kaebaja enda hinnang oma töökogemusele ja essees sisaldunud analüüsile ja järeldustele ei langegi kokku komisjoni omaga, ei tähenda see, et komisjoni otsus oleks õigusvastane. Kandidaatide vastavusele hinnangu andmiseks tuleb teha prognoosotsus, kui tulemuslikult saab kandidaat eelduslikult hakkama ametikohal teda ootavate ülesannetega. Säärase riigiteenistuse jaoks vastutusrikka otsuse langetamiseks on moodustatud pädevatest ametiisikutest koosnev komisjon, kes annab hinnangu eelnevalt teatavaks tehtud kriteeriumite alusel, tuginevalt oma liikmete senisele kollektiivsele kogemusele ja teadmistepagasile. Ehkki hinnangute andmine kandidaadi sobivusele hõlmab paratamatult teatud subjektiivsuse elemente, aitab otsuse objektiivsust 4
(5)3-15-2605 parimal viisil tagada organi kollegiaalsus, aga ka täitevvõimust sõltumatute liikmete olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et komisjoni poolt 26.06.2015 kaebajale teatavaks tehtud põhjendused on asjakohased ja selgelt jälgitavad. Sellise otsuse langetamine jääb ilmselgelt komisjoni kaalutlusõiguse piiresse, mille määrab kohustus leida riigi huvide elluviimiseks tööjõuturult parim kandidaat. Miski ei viita sellele, et kaalumine on toimunud õigusvastaselt või meelevaldselt. Otsus tehti ühehäälselt. Järelduste näol, et LK essee keskendus eelkõige sõjalisele võimekusele ega hõlmanud kogu kaitsepoliitika poliitikakujundamise mõõdet ning kaebaja töökogemus piirdub pigem sõjalise planeerimisega operatiiv- ja strateegilisel tasandil, kuid tema poliitikakujundamise, rahvusvahelise koostöö ja diplomaatilise töö kogemus on tagasihoidlikum, on tegemist komisjoni kollegiaalsete väärtushinnangutega, millega võib nõustuda või mitte nõustuda, kuid komisjoni hinnangute sisulist õigsust ehk otsuse otstarbekust ei saa kaebaja vaidlustada ega halduskohus teiste asjatundjate hinnanguga ümber lükata või enda hinnanguga asendada. Halduskohus kontrollib haldusorgani tegevuse seaduslikkust, mitte otstarbekust (
§ 158lg 3).
Kaebaja ei väida, et otsuse tegemisel tugineti valedele faktilistele andmetele või teda diskrimineeriti võrdse kohtlemise seaduse tähenduses. Kaebaja väide ebavõrdse kohtlemise kohta puudutas ainult võrdlust MK-ga, mille ringkonnakohus on eespool asjakohatuks tunnistanud.
- Kuna komisjoni 03.06.2015 otsus ei kuulu tühistamisele ja kaebaja pääsemine järgmisesse vooru ei ole võimalik, ei puuduta järgmistes voorudes vastuvõetud otsused enam kaebaja õigusi. Isegi kui kaebaja osutus konkursist osavõtnute võrdluses parimaks kandidaadiks, ei tähenda see, et riik peaks ta tippjuhi kohale ametisse nimetama, kui isik ei vastanud komisjoni seatud kõrgetele standarditele ega pääsenud esimesest voorust edasi.
- Seadus ei anna kaebajale õigust pöörduda kohtusse avalike huvide kaitseks (
§ 44lg-d 1 ja 2).
- Ebaõige on määruskaebuse väide, et halduskohtu põhjendused on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2015 määrusega asjas nr 3-15-
- Selles kohtuasjas arutleti kaebaja võimaluse üle vaidlustada MK osalemist konkursil. Nüüdseks MK konkursil enam ei osale. Praeguses asjas hinnatakse kaebaja väiteid, et ta tuleks tunnistada konkursi võitjaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 5
(5)