Vastavalt 20.09.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1244341 (2317,15,009689) 20.09.2015 kell 22:45 Endla tn 71 Tallinnas suunaga Keemia tn juhtis Anton Markin mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 17.08.2015 kuni 16.06.
Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, taotles kergemat karistust – üldkasulikku tööd. Seletas, et ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest 20.09.2015, küll aga teadis seda järgmisel päeval 21.09.2015.a. Samuti kinnitas, et kohtu menetluses on kriminaalasi tema süüdistuses KarS § 424 järgi, kus on 16.10.2015 sõlmitud kokkuleppe karistuse kohta, milline on vangistus 1 aasta 7 kuud 26 päeva (liitkaristus). Kohtule on väärteoasjas nr 2317,15,009689 esitatud järgmised tõendid: - Tunnistaja Kristen Madissoo ütluste kohaselt täites tööülesandeid 20.09.2015 autopatrullis koos patrullpolitseinik Sigrid Sihveriga, märkas ta kell 22:45 Endla tn 71 juures suunaga keemia tn poole liikumas musta värvi sõiduautot BMW reg.nr XXX. Sõiduki kontrollimisel m-Kairi andmebaasist selgus, et ühel kasutajatest puudub kehtiv juhtimisõigus. Nad peatasid sõiduki ja juhiks osutus Anton Markin. Selgus, et isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus, see on karistusena ära võetud. 1 - - - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Anton Markin sõiduki juhtimiselt 20.09.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Anton Markinilt on juhtimisõigus ära võetud 17.08.2015-16.06.
Anton Markini käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades Anton Markini süü suurust, on põhjendatud teda 2 toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. Anton Markini puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast, tal on tasumata 23 eelnevalt määratud rahatrahvi. Kohtul on selline seisukoht kujunenud Anton Markini toimepandud väärtegude intensiivsust arvesse võttes. Anton Markin juhtis 20.09.2015 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. 21.09.2015 juhtis ta taas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud ning erinevalt politseile antud seletuses, tunnistas kohtus, et teadis juhtimisõiguse äravõtmisest. Sellise käitumisega on Anton Markin näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Samuti juhtis ta 21.09.2015 mootorsõidukit kiirusega 70+/-3 km/h, kus lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 17 km/h. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Anton Markinit sel aastal (aastal 2015) karistatud 4 korral väärteokorras lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2, 3, 4). Märkimisväärne on asjaolu, et 21.09.2015 politseile seletas Markin samuti, et ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest, kuigi teadis seda väga hästi, mida kinnitas ka kohtus. Karistusregistri õiendist nähtub, et Markinit on korduvalt karistatud KarS § 424 ja 329 järgi, seega tegemist on süstemaatiliselt liiklusrikkumisi toimepaneva isikuga, tema enda seletuse kohaselt ka käesoleval ajal on kohtu menetluses kokkuleppemenetluses kriminaalasi, kus karistuseks on reaalne vangistus, sest eelmisest vangistusest vabanes Markin tingimisi enne tähtaega ja katseajal pani toime uue KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus on seisukohal, et Anton Markini süü on suur ja arvestades Anton Markini ignorantset käitumist, on kohane teda karistada karmima sanktsiooni, s.o arestiga. Kohus leiab, et Anton Markinile tuleb LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 1 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab Anton Markinile LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 1 järgi põhikaristusena aresti 14 päeva – alla sanktsiooni keskmäära, arvestades kergendavat asjaolu. 21.09.20125 toimepandud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Samuti kahe analoogse (LS § 201 lg.2) episoodi eest tuleb mõista üks karistus analoogselt kriminaalasjades mõistetava liitkaristusega kuritegude kogumi eest. VTMS § 199 lg.3 kohaselt kohtuotsuse aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest, seega määrab kohus aresti kandmise alguseks eelmise aresti (Harju Maakohtu 10.09.2015 otsusega määratud) lõppemise päeva. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 63 lg 1, KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg.3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Anton Markin LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi (20.09.2015 ja 21.09.2015 toimepandud väärtegudes) ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 14 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on Harju Maakohtu 10.09.2015 otsusega nr 4-15-6259 mõistetud karistuse aresti 12 päeva kandmise viimane päev. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.