Obsah (11)

§ 333§ 646§ 449§ 2§ 341§ 404§ 405§ 403§ 363§ 656§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-1

§ 333lg 1 mõttes.

Kohus jättis 10.08.2015 määrusega hageja vastuväite rahuldamata. Määruse kohaselt on vaheotsuse tegemine põhjendatud ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Hageja on saanud esitada vastuväiteid aegumise taotlusele nii suuliselt 05.05.2015 istungil kui ka korduvalt kirjalikult, mistõttu ei ole rikutud hageja õigust olla ära kuulatud. Esimese astme kohtu otsus

1. Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud, kohustades hagejat välja mõistetud menetluskuludelt tasuma viivist seaduses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule asja uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
3. Maakohus tegi ebaõigesti vaheotsuse, kuna puudus selge taotlus vaheotsuse tegemiseks. Kui pool ei esita vaheotsuse tegemise taotlust, ei ole kohtul vaheotsuse tegemiseks alust (3-2-1-22-13). Kostjad avaldasid 11.06.2015 seisukohta, mille järgi oleks nende hinnangul mõistlik vaheotsuse taotlusest loobuda. Maakohus ei tohtinud seetõttu päev hiljem teatada, et ta lahendab aegumise küsimuse vaheotsusega, vaid oleks pidanud välja selgitama, kas kostjad soovivad vaheotsuse taotluse juurde jääda või sellest loobuda.
4. Maakohus vaatas asja ebaõigesti läbi kirjalikus menetluses, kuna nii hageja kui kostja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil juba oma hagiavalduses. Ka kostjad taotlesid uue istungiaja määramist oma 11.06.2015 kirjas kohtule.
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuses kohtuotsuse kohta ka sisulised vastuväited ja põhjendused. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse menetlusõiguse normide olulise rikkumise 3 tõttu apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks samale maakohtule. Kohus lahendas asja

§ 646alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

16. Hageja leiab ebaõigesti, et maakohus ei võinud aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsust teha, kuna kostjad ei olnud selgelt väljendanud, kas nad soovivad vaheotsuse tegemist või mitte. 17.

§ 449

lg 3 esimese lause järgi võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Kohus ei ole seotud poole taotlusega vaheotsuse tegemiseks, vaid peab hindama, kas vaheotsuse tegemine on võimalik ja põhjendatud (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-44-15 p 14). Kohtul tuleb

§ 449

lg 3 alusel vaheotsuse tegemisel kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki (

§ 2). 18.

Põhjendatud on aga hageja seisukoht, et maakohus ei võinud asja lahendada omal algatusel kirjalikus menetluses.

§ 341

kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kirjaliku menetluse võib kohus määrata varaliselt hinnatava hagi asjas üksnes siis, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole (

§ 404

lg 1) või lihtmenetluses, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (

§ 405lg 1).

Käesolevas asjas on hagihind oluliselt suurem ja

§ 403

lg 1 kohaselt oleks maakohus võinud lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul. Sellist nõusolekut kohtul ei olnud. Hageja on kooskõlas

§ 363

lg 1 p-ga 4 hagiavalduses märkinud, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja on seda soovi kinnitanud ka oma 31.07.2015 kirjas kohtule. Asja arutamist kohtuistungil soovisid ka kostjad, väljendades seda kohtule 11.06.2015 saadetud kirjas. 19. Määratud kohtuistungi ärajätmise ja asja lahendamisega omal algatusel kirjalikus menetluses rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja menetlusosaliste põhiseaduslikke õigusi. PS § 24 lg 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Sama paragrahvi lg 3 sätestab kohtuistungite avalikkuse põhimõtte, millest omakorda tuleneb menetlusosaliste subjektiivne õigus nõuda avaliku kohtuistungi toimumist. Asja avaliku ja suulise arutamise põhimõtte rikkumine võis viia ebaõige lahendi tegemiseni, sest hagejalt võeti võimalus anda kohtule suuliselt selgitusi ja põhjendusi hagi aegumise vastuväite kohta ning osa võtta asjakohaste tõendite uurimisest. Asjaolu, et hageja sai esitada vastuväiteid aegumise taotlusele suuliselt 05.05.2015 eelistungil ja ka kirjalikult, ei õigusta kohtu tegevust, sest eeltoodut ei saa samastada õigusega arutada asja, s.h hagi aegumise küsimust kohtuistungil. Asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma hageja nõusolekuta rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet, mis annab

§ 656

lg 1 p 1 järgi aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 20.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 4