KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 5. november 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1816 Kohtuasi R.V. kaebus

lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.02.2012 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud käskkirja nr 6.-2/216-T (tl 14), millega lubati kinnipeetav R.V. (edaspidi kaebaja) alates 03.02.2012 tööle AS Eesti Vanglatööstus tootmistsooni vangla territooriumil asuvasse pesumajja abitöölisena. 07.05.2015 anti välja käskkiri nr 6-2/727-T (tl 15), millega tunnistati see käskkiri tagasiulatuvalt alates 23.04.2015 korra rikkumise ja korraldustele mitteallumise põhjendustel kehtetuks. 17.06.2015 vaideotsusega nr 61 12/118-2 (tl 16) jäeti kaebaja poolt käskkirja nr 6-2/727-T kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 6-8) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud pesumaja administraatori 17.03.2015 ettekanne nr 6-2/1295-1 (tl 37), kaebaja distsiplinaarkorras karistamise kohta 17.04.2015 koostatud käskkiri nr 6-3/485 (tl 38-40), tema töökohustuse peatamise ja ajutise töölt kõrvaldamise kohta 14.01.2015 koostatud käskkiri nr 6-2/73-T (tl 41) ning töölt vabastamise ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamiseks 22.04.2015 välja antud käskkiri nr 6-2/641-T (tl 24). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2. 16.07.2015 koostatud kaebuses (tl 1-5) palus kaebaja 07.05.2015 käskkiri nr 6-2/727-T ja 17.06.2015 vaideotsus nr 6-12/118-2 tühistada. Ta leidis, et käskkiri on ebaselge ja kontrollimatu, kuna

st ei selgu üheselt, mis oli töötamise loa kehtetuks tunnistamise aluseks ja kas töölt kõrvaldajaks (initsiaatoriks) oli vangla või tööandja. Ta märkis, et just tema juhtis vaides tähelepanu 01.02.2015 käskkirja jätkuvale kehtimisele, pidas

tagasiulatuvat tühistamist põhjendamatuks ning leidis, et vaideotsuses esitatu kinnitab topeltkaristamise kahtlust. Veel märkis kaebaja, et ei nõustu väitega nagu polnukski vanglal kohustust teda tööle lubada ning lisas, et vangla seisukohad ja toimimine rikuvad tema subjektiivseid õigusi, on vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga, tekitavad hirmu ja annavad mõista, et tehakse nii nagu heaks arvatakse ja tahetakse. 3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 35-36) ei nõustutud kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati, millistest õiguslikest alustest ja sisulistest põhjendustest lähtuvalt vaidlusalune käskkiri välja anti. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti, et kaebaja on tutvunud 17.03.2015 ettekande ja 17.04.2015 käskkirjaga nr 6-3/485, mistõttu on arusaamatu, millist põhjendust ta vaidlustatud käskkirjas lisaks

s märgitule veel näha soovis ning lisati, et tegemist pole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga, mistõttu ei pea

s olema üksikasjalikku rikkumise kirjeldust. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vastustaja on kaebaja tööle lubamise käskkirja õiguspäraselt kehtetuks tunnistanud.
2. Kinnipeetavate õigusi seoses töötamisega reguleerib vangistusseadus.

§ 38

lg 22 lubab kinnipeetava töökohustusest vabastada kui töötamine ohustab vangla julgeolekut või vangla distsiplinaarkorda. Täpsemalt on kinnipeetava töötamisega seonduv reguleeritud justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korras“.

§-s 6 on loetletud nii juhud, millistel peab kinnipeetava tingimata töölt vabastama ja talle käitises töötamiseks antud loa kehtetuks tunnistama kui ka juhud, milliste ilmnemisel saaks seda teha. Määruses pole ära määratud seda, kuidas täpselt tuleb vastav otsus vormistada. Seega kuulub kohaldamisele haldusmenetluse seaduses sätestatu.

§ 54

kohaselt saab haldusakt olla õiguspärane vaid siis, kui ta on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Sama seaduse § 55 lg-tes 1, 2 ja § 56 lg-tes 1, 2, 3 kehtestatu nõuab, et haldusakt oleks selge, üheselt mõistetav ja kirjalikus vormis ning sisaldaks põhjendustes nii faktilise ja õigusliku aluse kui kaalutlused, millest

andmisel lähtuti. 6. Käesolevas asjas vaidlustatud käskkiri neile nõuetele ei vasta, sest see ei ole selge ja üheselt mõistetav ega sisalda ka piisavaid põhjendusi. Faktilise põhjendusena on kirjeldavas osas ära märgitud üksnes käskkiri, mille alusel kaebaja tööle lubati ning resolutsioonis väide, et see tunnistatakse kehtetuks seoses tootmishoones korra rikkumise ja mitte allumisega vahetu juhi või tööandja korraldusele, kuid puuduvad vähimadki viited konkreetsetele faktidele ja neid käsitlevatele 2 dokumentidele. Käskkirjas pole ära toodud ka ühtegi kaalutlust, millest nähtuks, mida ja kuidas täpselt

andmisel kaaluti. Lisaks tekitab ebaselgust ka käskkirja õiguslik põhjendus.

s on nimelt tsiteeritud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 6 lg 1 p 1, milline käsib kinnipeetava töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada juhul, kui vangla tuvastab töösuhte lõpetamise või kui tööandja on esitanud talle tõendi

lõppemise kohta. Kuna kohtule esitatud väited ja dokumentaalsed tõendid ei võimalda järeldada, et käesolevas asjas oli tekkinud nimetatud olukord, on tegemist asjakohatu ja seeläbi käskkirja sisu mõistmist raskendava viitega. Selliseks tuleb pidada ka viidet vangistusseaduse § 38 lg-le 22, sest see käsitleb töölt kõrvaldamist ja töökohustusest vabastamist, millised on oma olemuselt ajutised meetmed ega saa üldjuhul kaasa tuua töösuhte lõpetamist. 7. Lisaks eelnevalt käsitletud asjakohatutele viidetele on käskkirjas viidatud veel ka „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja vabastamise korra“ § 6 lg 2 p-le 3.

s sätestatu annab võimaluse töödistsipliini rikkunud kinnipeetava töölt vabastamiseks ja talle käitises töötamiseks antud loa kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on diskretsiooniotsustusega, mille puhul on vastavat pädevust omaval vanglateenistuse ametnikul kohustus kaalutlusvigadeta põhjendada, millised konkreetsed asjaolud tingivad kinnipeetava töölt vabastamise ja töötamiseks antud loa kehtetuks tunnistamise. Vastav käskkiri ei pea küll sisaldama rikkumise üksikasjalikku kirjeldust, kuid

st peab siiski üheselt selguma, millise konkreetse rikkumise tõttu kinnipeetav töölt vabastatakse ning missuguseid asjaolusid niisuguse meetme rakendamisel arvesse võeti ja kuidas täpselt neid kaaluti.

1. Õigeks ei saa pidada ka seda, et vaidlusaluse käskkirjaga tunnistati kehtetuks tööle lubamise kohta antud käskkiri. Põhimõtteliselt saab haldusorgan vastavate tingimuste olemasolul küll oma haldusakti kehtetuks tunnistada ja seda ka tagasiulatuvalt, kuid käesoleval juhul on otsustuse alusena viidatud sätetele, millised käsitlevad kinnipeetava töölt vabastamist ja talle käitises töötamiseks antud loa kehtetuks tunnistamist ning nii tulnuks see ka vormistada.
2. Eeltoodud järeldustel on Viru Vangla 07.05.2015 käskkiri nr 6-2/727-T ja

peale esitatud vaide lahendamisel 17.06.2015 tehtud vaideotsus nr 6-12/118-2 õigusvastased. Tartu Halduskohus peab seetõttu kaebuse täies ulatuses rahuldama ja nii käskkirja kui vaideotsuse tühistama. Kaebuses ei sisaldu mingit taotlust menetluskulude kohta. Kaebaja pole seda esitanud ka 21.09.2015 kohtumääruses märgitud tähtajaks. Seega jäävad tema võimalikud kulutused, sealhulgas kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 3