), mille kohaselt otsustab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle üldkohus. See seadus näeb ette praegusel juhul väidetava kahju hüvitamise võimaluse.
Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. MM palub määruskaebuses halduskohtu 21.08.2015 määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu määrusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 3 kohaselt, kui
näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega (AVVKHS) ei ole ette nähtud, kohaldatakse
-i tagasiulatuvalt. AVVKHS alusel ei ole kaebuses väidetud kahju hüvitatav. Seega tuleb
-i kohaldada praeguses asjas tagasiulatuvalt.
lg 4 ls-d 1 ja 2 näevad ette, et
lg-s 3 nimetatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada HKMS-s hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul
jõustumisest arvates. Kohtueelselt kahju hüvitamise taotlemist kaebusest ei nähtu. 6.
lg 5 kohaselt lahendavad haldus-, ringkonna- ja Riigikohus kahju hüvitamise kaebuse
-s sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Kuna kaebust menetlusse ei ole võetud, ei ole see säte praeguses asjas kohaldatav. 7.
eelnõu seletuskirjas märgiti: „Eristada tuleb neid juhtumeid, mis on võetud halduskohtumenetlusse, nendest, mis on küll halduskohtule esitatud, kuid mida ei ole veel menetlusse võetud. Kaebused, mida halduskohus ei ole veel menetlusse võtnud, tuleb tagastada, sest käesoleva seaduse lõige 4 sätestab erikorra, mille alusel need taotlused lahendatakse. Seega isikud, kes ei ole halduskohtule kaebust esitanud või kelle kaebust ei ole halduskohus menetlusse võtnud, peavad pöörduma taotlusega prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole.“ Kuna
lg-te 3 ja 4 näol on tegemist erinormiga, mis välistavad halduskohtule juba esitatud, kuid menetlusse võtmata kaebuste lahendamise vahetult põhiseaduse § 25 alusel, oli kaebuse tagastamine ja kaebaja suunamine pöörduma kaebuses sisaldunud nõudega hoopis prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole või vajadusel
§-des 16 ja 17 sätestatud korras Riigiprokuratuuri või maakohtu poole õiguspärane. Kohtu pädevuse tagasiulatuvat muutmist on seaduseelnõu seletuskirjas põhjendatud põhiseadusevastase olukorra leevendamise, uute põhiseaduslikkuse järelevalve vaidluste vältimise ning seeläbi halduskoormuse ja kohtute koormuse vähendamisega. Need eesmärgid on asjakohased, arvestades ka seda, et teistsuguse menetluskorra järgimine ei too eelduslikult kaasa viivitust kahjunõude lahendamisel, kuna kaebust praeguses asjas ei ole veel menetlusse võetud. 8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.