3-15-2890/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2890 Määruse kuupäev

1. november 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Kirka Puistamaa taotlus riigi õigusabi saamiseks. Resolutsioon Jätta Kirka Puistamaa taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud
2. K. Puistamaa esitas 17.11.2015 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liigiks oli avalduses märgitud isiku esindamine haldusmenetluses. Taotluse kohaselt jäeti taotlejale Tartu Vanglasse kinkelepingu alusel televiisor, mida tal ei lubata kasutada vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 alusel. Taotleja soovib riigi õigusabi VSkE § 57 lg 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohtu seisukoht
3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
4. Kaebaja on märkinud taotletavaks riigi õigusabi liigiks isiku esindamine haldusmenetluses. Kohus selgitab, et haldusmenetlus on kohtumenetlusele eelnev menetlus, mis antud asjas võiks seisneda Tartu Vangla otsusele (millega ei lubata kasutada telerit) vaide esitamises. Kuna haldusmenetluses ei ole võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet, mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib saada riigi õigusabi põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks halduskohtumenetluse raames. Kui kaebaja siiski soovib riigi õigusabi juba kohtueelses menetluses, tuleb tal vastav taotlus esitada Tartu Maakohtule vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-le
6. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
7. Taotleja soovib riigi õigusabi, et saada kasutada talle vanglas kingitud telerit. Kui kaebaja on vastava taotlusega vangla poole pöördunud ja saanud eitava vastuse, tuleb kaebajal vangla keelduva otsuse peale esitada vaie. Vaide tagastamise, rahuldamata jätmise või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on kaebajal õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule. Koos kaebusega saab kaebaja esitada halduskohtule taotluse VSkE § 57 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks.
8. Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on riigi õigusabi taotluses viidanud korrektselt õiguskantsleri seisukohale VSkE § 57 lg 1 põhiseadusvastasuse kohta ning taotleja eesmärgid on kohtule arusaadavad. Samuti on taotleja varasemalt pöördunud halduskohtu poole mitme kaebusega, millest ühes on muuhulgas saavutanud kaebuse osalise rahuldamise (haldusasjas nr 3-14-52448, lahend jõustumise ootel) ning teise raames kaitsnud oma õiguseid ka määruskaebemenetluses (haldusasjas nr 3-15-776). Kuigi viidatud asjades on taotlejal olnud esindaja, ei ole halduskohtumenetlus taotleja jaoks võõras.
9. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
10. Kohus leiab, et antud asja lahendamine on võimalik ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata ning taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
11. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
12. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 2